Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-12-31356 menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik OÜ Oilman esitas 13.08.2012.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1952,66 euro saamiseks ning menetluskulu 58,58 euro hüvitamiseks. Kohus tegi 24.08.2012.a võlgnikule makseettepaneku, millele Green Window OÜ esitas 14.09.2012.a vastuväite. 10.10.2012.a kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.10.2012.a esitas OÜ Oilman hagiavalduse Green Window OÜ vastu võlgnevuse tasumiseks (1800 eurot põhivõlgnevus ja 221,72 eurot viivised) ning lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Määruse ja hagimaterjalid on vastu võetud Green Window OÜ administratiivjuhi Kxxxx Lxxxxxxx poolt 17.10.2012.a. TsMS § 323 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. 29.11.2012.a saabus kohtule hageja taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Sama taotlusega vähendas hageja nõuet. Hageja on arvestanud taotletava põhiosa suuruseks 261,06 eurot, millele lisandub alates 24.11.2012.a viivis 2% põhivõla jäägilt kuni põhivõla tasumiseni. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2-12-31356 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Oilman ja Green Window OÜ 01.06.2010.a vedelkütuse hulgimüügilepingu nr H-94, mille punkti 3.133 kohaselt müüb hageja kostjale vedelkütuseid nomenklatuuris ja hinnaga, mis on fokseeritud lepingu lisas, milleks võib olla arve või arvesaateleht, vastavalt ostja poolt esitatud tellimustele. Hageja on tasunud osaliselt arve, mis tulenes saatelehest nr 2154-2LA17 summas 896 eurot; võlgnevus 1800 eurot. Lepingu punkti 5.89 järgi on viivisemäär 2% kuus, ning seisuga 11.10.2012.a moodustas viivis 221,72 eurot. Hageja muutis 29.11.2012.a taotlusega nõude suurust, ning palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 261,06 eurot ja lisanduv viivis põhivõlgnevuselt kuni selle täitmiseni alates 24.11.2012.a 2% kuus. Tsiviilasja menetlemise käigus on Green Window OÜ emaettevõte AS Transcom tasunud arve nr 2154-2LA17 katteks 31.10.2012.a 1000 eurot ja 23.11.2012.a 800 eurot. Tasutud summast on hageja arvestanud esimeses järjekorras viivise katteks summas 245.72 eurot seisuga 31.10.2012.a ning ülejäänu põhivõla katteks. 23.11.2012.a tasutud summast on hageja arvestanud viivise katteks 15.34 eurot ning ülejäänu põhivõla katteks. 29.11.2012.a seisuga oli kostja võlgnevuseks põhivõlg 261.06 eurot. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingus olid pooled kokku leppinud viivise määras 2% kuus. Kostja poolt tasutud summad on hageja arvestanud eelkõige juba kogunenud viivise katteks, kuid palub alates 24.11.2012.a kuni nõude täitmiseni kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud perioodi 24.11.2012.a–17.12.2012.a viiviste kogusummaks 4,39 eurot (261,06*0,07%*24 päeva). Kohus mõistab välja viivise alates 18.12.2012.a kuni põhinõude täitmiseni 2% kuus. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 58,58 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 141,42 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 200 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks täies ulatuses välja mõista, kuna kostja on asunud nõuet täitma alles pärast hagiavalduse esitamist.

2-12-31356 Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 231 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur - nõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise ei ole keerukas, nõue tuleneb ühest tasumata arvest ja ei nõua keerukat juriidilist argumentatsiooni ja erakorralist põhjendamist. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Samuti ei leia kohus, et esitatud taotlused oleksid väga ajakulukad ja töömahukad olnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 231 euro suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 150 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.