Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

sissemakse kaardiga sisse makstud 1,39 miljonit krooni. Seoses suure sularaha osakaaluga võlgniku majandustegevuses ei ole ilmselt võimalik ilma raamatupidamise algdokumentideta taastada võlgniku raamatupidamist isegi mitte suurusjärgulises arvestuses. 2008 müügitulu arvestuses ei ole majandusaasta aruandes näidatud metallimüüki, aga vastavalt pangakonto väljavõttele müüdi seda siiski vähemalt 165 tuhande krooni eest. Seetõttu on alust arvata, et raamatupidamise korraldamine oli puudulik ja ka raamatupidamise registrite väljailmumine ei pruugi võimaldada saada 100% ülevaadet võlgniku majandustegevusest. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik muutus alaliselt maksejõuetuks 2010 aastal. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige MS on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 3851 sätestatud teo tunnustele. Võlgniku likvideerija esitas pankrotiavalduse 10.10.2012. a. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige MS rikkunud temale seadusega pandud kohustusi. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liige jätnud raamatupidamise raamatupidamisseaduses sätestatud korras korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Võlgnik ei ole esitanud haldurile raamatupidamise dokumentatsiooni, 2009, 2010 ja 2011. majandusaasta aruanne on registripidajale esitamata. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku raamatupidamist ei ole peetud konservatiivsuse põhimõtteid järgides, raamatupidamine on puudulik ja ilma raamatupidamise algdokumentideta ei ole ilmselt võimalik võlgniku raamatupidamist taastada. Sellega on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 381 1 sätestatud teo tunnustele. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise 3(4)

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 295 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu 1 295 eurot (lisandub sotsiaalmaks 427,35 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 15,46 eurot (s.h. käibemaks 20%) ajutise halduri Jüri T kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulutuste maksmiseks, seega kuulub riigi arvelt Jüri T hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule MS .

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.