2.Mõista kostjalt LP`ilt (isikukood XXX) hageja KÜ XXX(registrikood XXX) kasuks välja 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot ja 05 senti, millest 654,01 eurot on põhivõlgnevus, 56,39 eurot seisuga 28.05.2012.a põhinõude summalt 584,09 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 50,65 eurot seisuga 29.10.2012.a põhinõude summalt 69,92 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt LP`ilt (isikukood XXX) hageja KÜ XXX(registrikood XXX) kasuks välja alates 29.05.2012.a sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõude summalt 584,09 eurot määras 0,07% päevas kuni nimetatud põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja LPi kanda ja mõista temalt riigi tuludesse välja riigi õigusabi tasu. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi XXX omanik. XXX elamu ühiseks majandamiseks on loodud korteriühistu XXX, mille liikmeks on kostja. Korteriühistu põhikirja p 3.3.1 järgi on ühistu liikmed kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ja täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Põhikirja p 3.3.4 järgi on ühistu liikmed kohustatud tasuma üks kord kuus sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel.
2.Kostja on rikkunud oma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi. Hageja on esitanud kostjale arveid, millistes kajastusid maksed kostjale osutatud teenuste ja elamu majandamiseks ette nähtud sihtotstarbeliste kulude eest. Kostja ei ole summasid tasunud. Hagiavalduse esitamise aja seisuga 28.05.2012.a on kostja jätnud osaliselt või tervikuna tasumata arveid alates 31.10.2010.a.
3.Kostja põhivõlgnevus on seisuga 28.05.2012.a 584,09 eurot. Võlgnevuselt tuleb kostjal tasuda KÜS § 7 lg 4 alusel viivist 0,07% iga viivitatud päeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seisuga 28.05.2012.a oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 56,39 eurot.
4.10.10.2012.a seisukohtades hageja leidis, et üldkoosolek on igal aastal kinnitanud möödunud kalendriaasta eelarve täitmise ja eelarve kulgevaks aastaks. 2009.a eelarve kinnitati 26.03.2009.a, 2010.a eelarve 29.03.2010.a ja 2011.a eelarve 28.03.2011.a. Majandusaasta aruanne ja majandustegevuse aastakava on esitatud korteriomanikele alati tähtaegselt.
5.Aruannete kinnitamine ei ole kunagi olnud formaalne, vaid sisuline ja korteriomanikele on võimaldatud ammendavalt täpsustada neid hüvitavaid aspekte ja saada vastuseid. Igas üldkoosoleku protokollis sisalduvad viited selgitustele ja aruteludele. Kostja ei ole ise üldkoosolekutest osa võtnud. Hageja kuluarvestus on seadusega kooskõlas.
6.01.02.2009.a esitas kostja ühistu juhatusele avalduse korteri läbijooksu kohta. 04.02.2009.a tegi hageja korteri ülevaatuse, mille põhjal koostati kostja avaldusele vastus. Ülevaatuse käigus katuse läbijooksust tingitud kahjustusi ei tuvastatud. Selgus hoopis, et köögis on ventilatsiooniava täiesti likvideeritud ja vannitoas kaetud kilega, mistõttu korteri õhuvahetus oli olulisel määral takistatud, mis omakorda põhjustas korteris liigniiskuse, laevärvi mahakoorumise ja hallituse tekke. Seega olid kostja korteri kahjustused põhjustatud kostja likvideeritud
ventilatsioonist tingitud niiskusest, mitte katuse läbijooksust.
7.Kostja esitab hoolsuskohustuse rikkumise kohta vastuolulisi väiteid. Ebaselge on, kellelt ja mis alusel kahju hüvitamist nõutakse. Korteriomandite kaasomandist tulenev kahju ei ole lepinguline kahju ja kostja nõue on õigusliku aluseta. Kostja on jätnud esitamata kahjude arvestuse ja kahjude likvideerimiseks tehtud kulusid tõendavad dokumendid. Kostja viidatud 1000 eurot on meelevaldne. Kostja oleks pidanud esitama vastuhagi, mitte tasaarvestuse avalduse. Kostja oleks pidanud tasuma riigilõivu. Isegi juhul, kui kostjal oleks õigus nõuet esitada, on see aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel. Täiendavalt muutis hageja oma nõuet ja soovis TsMS § 369 alusel kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
8.Hageja 29.10.2012.a seisukohtades oli märgitud, et põhikirja punkti 3.4. järgi tuleb kütteks kuluva soojusenergia puhul lähtuda korteri köetava pinna suurusest, sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestatakse mõõdikute näitude järgi ning veemõõdikute puudumisel lähtutakse korteri pinna suurusest. Igakuised sihtotstarbelised maksed on põhikirjas toodud lahtise nimekirjana, mistõttu on kommunaalkuludeks kõik üldkoosoleku poolt kinnitatud või seaduses kohustuslike teenuste eest ette nähtud kulud. Põhikirjas ei ole peale kütte, vee ja kanalisatsiooni teiste kululiikide osas arvestusprintsiipe sõnastatud, kuid KOS § 151 lg 1 järgi on arvestuse aluseks elamu üldpinna üks ruutmeeter. Seetõttu on hageja majandatavas elamus arvestus ruutmeetripõhine. Teenuse eest korteriühistule esitatud arvetel olev kulu on jaotatud elamu üldpinna ruutmeetritega ning saadud ühik on korrutatud vastava korteriomandi üldpinna ruutmeetriga.
9.Ühistu raamatupidamine ja kuludokumendid on alati olnud ühistu liikmete jaoks kättesaadavaks juhtudeks, kui korteriühistu liikmel või revisjonikomisjonil peaks tekkima arvestuse osas küsimusi. Ükski korteriomanik ei ole seni pretensioone esitanud. Kostja pole kordagi avaldanud soovi dokumentidega tutvuda. Kostja oleks saanud küsida selgitusi kohe, kui talle arve esitati. Arvetel on kuluread ja vastavad summad selgelt kajastatud.
10.Hageja täpsustas, et pärast hagiavalduse esitamist on kostja jätnud osaliselt tasumata arved, mis on esitatud 30.06.2012.a, 31.07.2012.a, 31.08.2012.a ja 30.09.2012.a. Seega on esialgsele nõudele lisandunud põhivõlg summas 69,92 eurot ja viivis summas 50,65 eurot.
11.03.12.2012.a menetlusdokumendis rõhutas hageja, et kõik üldkoosolekute protokollid on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Ükski protokoll ei ole tagantjärgi vormistatud. Kostja mitte arusaamine ei saa tuleneda asjaolust, et osamaksete suurust üldkoosolekutel ei arutatud. Kõikidel koosolekutel võeti vastu majandustegevuse aastakavad, millistes on osamaksed ja hoolduskulud selgelt välja toodud. Kostja uskumusi katuse remondi kohta hageja kommenteerida ei saa, sest katus ei ole läbi jooksnud. Katuse remondi küsimuses ei ole kostja hageja poole pöördunud. Kui tõendeid korteri remondi kohta pole säilinud, on see kostja risk. Kostja ei ürita kulusid määrata isegi kaudselt. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et talle ei ole selged hoolduskulude arvestamise põhimõtted. Hageja poolt esitatud arvete osamaksete suurus ei ole läbi arutatud ega otsustatud üldkoosoleku otsustega. Kostjale kui ühistu liikmele ei ole ühelgi korral tutvustatud ühistu majandamiskava, kuigi seda peaks KÜS § 15 lg 2 järgi tutvustama vähemalt 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist. Ühistu majandusaasta aruandeid kinnitatakse üldkoosolekul formaalselt ja juhatus ei selgita, millisteks kulutusteks osamakseid on kulutatud.
13.Kostja leidis, et ühistu juhatus on oma kohustusi ühistule kuuluva elamu hooldamisel täitnud äärmiselt halvasti. Hageja jättis täitmata hoolsuskohustuse, mille tõttu tekkis 2009.a kostja
korteri laes ulatuslik läbijooks. Hageja juhatuse ülesandeks oli korraldada elamu majandamist ja hooldamist selliselt, et kõigil korteriomanikel oleksid võrdsed võimalused korterit kasutada.
14.Kostja korter asub elamu 9. korrusel ja selle kasutamine on aastaid häiritud, sest elamul ei ole korralikku katusekatet. Katusekate on katkine ja sellest on toimunud korduvaid läbijookse. Soojusisolatsioon katusel on puudulik ja korteris on teistega võrreldes tunduvalt külmem temperatuur. 2009.a jaanuaris oli katuselt läbijooks ja kostja korteri laest kukkus alla üks betoonitükk. Kogu korter sai tugevasti kahjustada. Ühistu juhatus käis kahjustusi vaatamas, kui kahjutasu ei makstud. Kostja oli sunnitud ise oma töö ja vahenditega tagajärjed likvideerima ning remont läks maksma vähemalt 1000 eurot.
15.Remondi tegi kostja 2011.a ja 2012.a suvel. Enne seda ei olnud mõtet korterit remontida, sest katus oli parandamata. Kostja esitas juhatuse taotluse maksta talle toetust või teha tasaarvestus hoolduskulude võlgnevuse, kuid seda ei tehtud. Katust remonditi 2010.a ja 2011,a, kuid soojusisolatsioon on puudulik ja esinevad soojakaod läbi lae. Kostja esitas võlgnevuse tasaarvestuse avalduse summas 1000 eurot. Kostja viitas VÕS § 111 lõikele 1. Hageja tekitas hoolsuskohustuse rikkumisega talle kahju ja kostjal on õigus keelduda omapoolsete kohustuste ehk majandamiskulude tasumisest.
16.23.11.2012.a leidis kostja, et üldkoosoleku protokollid ei kajasta seda, mis üldkoosolekul tegelikult toimus, vaid on vormistatud ainuisikuliselt ühistu esimehe poolt tagantjärgi. Kostja ei ole aru saanud, et ühistu üldkoosolek oleks võtnud vastu otsuseid osamaksete suuruse kohta. Kostja ei usu, et katus on korralikult remonditud, sest ühistu juhatuse esimees keelas tal katusele minna. Tõendeid 2009.a korteris toimunud läbijooksu kohta kostjal esitada ei ole, sest kostja tegi remondi oma tööga ja ostis poest materjalid. Kviitungid ei ole säilinud. Hageja peaks võlgnevuse täies ulatuses tasaarvestama korteri remondi kuludega, mis on suuremad, kui võlgnevus. Kohtuotsuse põhjendused
17.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
18.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja näol on tegemist korteriühistuga, mis haldab XXX elamut. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub elamus korter XXX ning kostja on ühistu liige. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on jätnud osaliselt või tervikuna tasumata korteriühistu poolt esitatud arved alates 31.10.2010.a kuni 30.09.2012.a. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud arvestust selle kohta, millises ulatuses on kostja jätnud arved maksmata. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viivise arvestust. Pooled vaidlevad selle üle, kas või millistes summades on korteriühistul õigus kostjale arveid esitada ning selle üle, kas kostjal on õigus tasaarvestada hageja nõudega enda nõue hageja vastu.
20.Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub.
21.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (KÜS § 5 lg 1). Otsuseid võtab korteriühistu vastu oma liikmete
üldkoosolekutel.
22.Vastavalt KÜS § 15 lõikele 1 esitab korteriühistu juhatus igal aastal üldkoosolekule kinnitamiseks muuhulgas ühistu majandustegevuse aastakava. KÜS § 151 lg 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandi mõtteliste osade ühise majandamisega seotud küsimustes on otsustusi pädev vastu võtma korteriühistu korteriühistuseaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud korras (RK TKo 14.06.2004.a nr 3-2-1-76-04, p 28).
23.KÜS § 13 lg 1 näeb ette, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. KÜS § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole KÜS § 13 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud üldkoosoleku otsust, on korteriühistu üldkoosoleku otsus kehtiv ja seda tuleb täita (RK TKo 07.01.2003.a nr 3-2-1-155-02, p 8; RK TKo 15.12.2010.a nr 3-2-1-124-04, p 17).
24.Eelviidatud sätetest tuleneb, et korteriomandi omanik on korteriühistu liikmena kohustatud kandma elamuga seotud majandamiskulusid ja täitma sellekohaseid üldkoosolekute otsuseid. Kui ühistu liige mõnda üldkoosoleku otsust õigeaegselt vaidlustanud ei ole, on otsus kehtiv ja seda tuleb täita.
25.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et korteriühistu põhikirja (toimiku 1. kd, lk 18-31) p 3.3.4. järgi oli iga ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus sihtotstarbelisi makseid (kommunaalteenuseid, sh vesi, küte, kanalisatsioon jt) ühistu liikmete üldkoosoleku poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse sama põhikirja punkti järgi kütteks kuluva soojusenergia puhul korteris köetava pinna suurusest ja sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel mõõdikute näidu järgi. Veemõõdikute puudumisel tasu arvestamisel lähtutakse korteri pinna suurusest. Majandustegevuse aastakava kinnitamine oli põhikirja punkti 5.2. järgi üldkoosoleku pädevuses. Seega nägi ühistu põhikiri kõigile liikmetele ette kohustuse tasuda regulaarselt sihtotstarbelisi makseid ning reguleeris ka küsimust, kuidas arvestatakse tasu kütte, vee ja kanalisatsiooni eest.
26.26.03.2009.a üldkoosolekul (toimiku 1. kd, lk 101) oli päevakorras 2009.a finantsplaani kinnitamine, mis kinnitati 125 koosolekul osalenud isiku poolthäälega. Majandustegevuse plaanis (toimiku 1. kd, lk 104) olid välja toodud kõik elamu hoolduskulud. 29.03.2010.a üldkoosolekul /(toimiku 1. kd, lk 105-106) kinnitati 89 poolthäälega 2010.a majandustegevuse aastakava. Samuti otsustati teostada mitmeid remonditöid. 2010.a majandustegevuse aastakavas (toimiku 1. kd, lk 108) olid kirjas kõik elamu hoolduskulud. 28.03.2011.a korduval üldkoosolekul (toimiku 1. kd, lk 109) kinnitati 2011.a finantsplaan, mis samuti sisaldab elamu hoolduskulusid (toimiku 1. kd, lk 110). Korteriühistu majandustegevust on igal aastal kontrollinud revisjonikomisjon (toimiku 1. kd, lk 125-130).
27.Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et elamu majandamisega seotud kulude suuruse on igal aastal kinnitanud üldkoosolek ning osade majandamiskulude arvestamise alused tulenevad ühistu põhikirjast. Kuigi kostja on väitnud, et protokollid on koostatud tagantjärele, ei ole kostja oma väiteid ühelgi viisil põhistanud ega tõendanud. Kostja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et ta
oleks mõnda üldkoosoleku otsust tähtaegselt vaidlustanud. Kuivõrd kostja üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud ei ole, olid need kostjale täitmiseks kohustuslikud. Hageja poolt kostjale esitatud arvetest (toimiku 1. kd, lk 132-135, lk 137-151) tuleneb, et elamu hoolduskulude arvestamisel on hageja lähtunud ruutmeetrile põhinevast arvestusest, mis on kooskõlas hageja põhikirja ja korteriühistu seadusega. Vee eest tasumisel on arvestatud tarbitud vee kogust. Kõigil arvetel on märgitud kostja korteri üldpinna suurus ja köetava pinna suurus. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt koostatud nõude arvestust selles osas, millises osas on kostja jätnud talle esitatud arved osaliselt või täielikult tasumata.
28.Hageja on samuti kohtule esitanud näidisarvestuse selle kohta, kuidas jaotatakse elamu kulusid igakuiselt korteriomandi suhtes (näidisarvestuse aluseks olevad teenuste osutajate arved, toimiku 1. kd, lk 156-160, näidisarvestus ise on toimiku 1. kd, lk 161). Hageja poolt kohtule esitatud lepingutest (toimiku 1 kd., lk 162-216) nähtub, milliseid kommunaalteenuseid XXX elamule osutatakse ning millised on teenuste eest tasumisele kuuluvad maksed või nende arvestamise alused. Hageja on kohtule esitanud teenuse osutajate poolt korteriühistule esitatud arved 2012.a, 2011.a ja 2010.a (toimiku 2. kd, lk 1-135). Kostja väitis hagiavaldusele vastu vaieldes esmalt, et talle on jäänud arusaamatuks, kuidas arvestati temale esitatud arvetel kommunaalteenuste maksumust. Pärast hageja poolt täiendavate tõendite esitamist ei tõstatanud kostja rohkem küsimust arvestuse ebaselgusest. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest tulenevalt on hageja poolt kostjale esitatud arvetes kajastuv elamu majandamiskulude arvestus selge ja kooskõlas korteriühistuseaduse, hageja põhikirja ning üldkoosolekute otsustega.
29.Kostja on hagiavaldusele vastu vaieldes leidnud, et tal on hageja vastu nõue, mille ta soovib oma võlgnevusega tasaarvestada. Kostja nõude suuruseks on vähemalt 1000 eurot ja nõude tekkimise põhjustas elamu katuse läbijooks 2009.a jaanuaris, mille tõttu pidi kostja oma korteris remonti tegema. Kohus leiab, et kostja väited tasaarvestusliku nõude olemasolu kohta hageja vastu on jäänud täielikult tõendamata. Kohus selgitas kostjale oma 11.10.2012.a pöördumises (toimiku 1. kd, lk 114-115), et kostjal tuleb tõendada menetlusliku tasaarvestuse aluseks olevate asjaolude esinemist. Samuti palus kohus kostjal põhistada, millest tulenevalt on kostjal (kes on ise korteriühistu liige) tekkinud nõue hageja vastu. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma vastuväiteid täiendavalt põhistanud ega tõendanud.
30.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole tõendanud neid asjaolusid, millele tugineb tema tasaarvestuse avaldus hageja vastu. Kostja on üksnes väitnud seda, et tal ei ole säilinud remondi tegemist tõendavad kviitungid. Kohus leiab, et isegi juhul, kui remondi tegemist tõendavad dokumendid ei ole säilinud, oleks kostjal esmalt tulnud tõendada läbijooksu toimumine tema korteris 2009.a jaanuaris. Kostjal oleks tulnud tõendada, millises ulatuses ja kuidas tema korter seeläbi kannatada sai. Kostjal oli vaatamata kviitungite puudumisele võimalik esitada kahju üldine arvestus, kuid kostja ei ole mistahes tõendeid kohtule esitanud. Hageja on esitanud oma 12.02.2009.a vastuse kostja pretensioonile (toimiku 1. kd, lk 112), millest nähtub, et läbijooksu toimumist 2009.a ülevaatusel tuvastada ei õnnestunud. Samuti tuvastati, et kostja korteris ei toimu õhu liikumist, sest õhuaugud on suletud. Seega ei ole läbijooksu toimumine kostja korteris 2009.a jaanuaris tõendatud.
31.Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele, sest kostja vastuväited sellele nõudele ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 654,01 eurot.
32.Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise KÜS § 7 lg 4 alusel. KÜS § 7 lg 4 näeb ette, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja ei esitanud eraldi vastuväiteid hageja viivisenõudele ega selle
arvestusele. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu kuulus rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue kostja vastu. Hageja palus kostjalt ühtlasi välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis TsMS § 367 alusel.
33.Esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 584,09 eurot. Sellelt summalt oli seisuga 28.05.2012.a sissenõutavaks muutunud viivis 56,39 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Kostja palus samalt summalt alates 29.05.2012.a välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. 29.10.2012.a täiendas hageja oma nõuet uue põhivõlgnevusega summas 69,92 eurot. Uus põhivõlgnevus oli tekkinud pärast esialgse hagiavalduse esitamist. Hageja palus kostjalt välja mõista seisuga 29.10.2012.a sissenõutavaks muutunud viivise 50,65 eurot. Arvestades hageja poolt esitatud arvestusi, tuleb kostjalt seisuga 28.05.2012.a sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 56,39 eurot ja seisuga 29.10.2012.a sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 50,65 eurot. Kogumis tuleb kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 107,04 eurot. Kostjalt tuleb samuti alates 29.05.2012.a välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivis protsendina põhinõudelt 584,09 eurot määras 0,07% päevas.
34.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
35.Harju Maakohtu 14.08.2012.a määrusega rahuldati kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kostjale anti riigi õigusabi kohustusega hüvitada ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kaheksa kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kuude kindlaksmääramist. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista riigi õigusabi tasu.
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.