Kohtulahend

143 p1 kohaselt asja läbivaatamise kuludeks ning menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud. Hagejate poolt on hagi esitamisel 15.03.2010 tasutud riigilõiv 10 000 krooni (ehk 639,12 eurot, maksekorraldus tl. 35). Ekspertiisikulude katteks on hagejad tasunud tagatise summas 777 eurot (maksekorraldus tl 99), mis on kohtu määruse alusel eksperdile välja makstud (tl.144). Nimetatud summad kuuluvad kostjatelt hagejate kasuks menetluskuludena väljamõistmisele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. x K. ja K. kohtumenetluses vandeadvokaadi abi R. R. A. V. A. S. nimetus V. V. S. A. S. ). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hagejad soovisid kostjatega kaasomandis olevat elumaja renoveerida ning teavitasid sellest kostjaid. Kostjad asusid seisukohale, et renoveerimistööde teostamiseks puudub vajadus ja keeldusid katuse renoveerimiskulude hüvitamisest oma osa ulatuses. Nimetatud vaidlus tingis olukorra, kus hagejad pidid tõestama renoveerimistööde vajalikkust asja säilitamise eesmärgil. Hagejate õigusabikulud on menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvete ja kuluaruannete (tl 176 - 193) alusel kokku 4359,50 eurot. Tulenevalt TsMS § 174 lg 6 sätestatust on hagejad kinnitanud, et nad ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus on seisukohal, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes saavad olla vaid need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, näiteks hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel nõuda. Arvele nr 100414 lisatud kulude aruande kohaselt (tl 176, 177) on hagejate esindaja 25.01.2010 ja 26.01.2010 tutvunud materjalidega, koostanud nõudekirja ja seda täiendanud. Kohtule on hagiavaldus esitatud 16.03.2010.a. Seega ei saa 25.01.2010 ja 26.01.2010 osutatud õigusabi eest makstud tasu summas 256,92 eurot (2,80 h x 1300 krooni + 0,20 h x 1900 krooni = 4020 krooni) arvata menetluskulude hulka käesolevas tsiviilasjas ning nimetatud summa ei kuulu kostjatelt väljamõistmisele. Arvates hagejate lepingulise esindaja kuludest maha enne kohtumenetluse alustamist tasutud summa (4359,50 – 256,92) on kohtumenetlusega seotud kuluks 4102,58 eurot (tl 176-193), mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu, arvestades vaidluse asjaolusid ja menetluse käiku.

3 (4)

Lepingulise esindaja kulude menetlusosaliselt väljamõistmisel peab kohus kontrollima ka kulude vastavast TsMS § 175 lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradele. Käesolevas asjas hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ Nimetatud määruse § 1 lg 1 kuni 01.01.2011 kehtinud redaktsioon sätestas, et tsiviilasja hinna puhul kuni 100 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 50 000 krooni (3195,58 eurot), alates 01.01.2011 on tsiviilasja hinna puhul kuni 6400 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 5378,50 eurot, millest tulenevalt on lepingulise esindaja kulude maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot. Seega saab kohus rahuldada hagejate taotluse lepingulise esindaja kulude kostjatelt väljamõistmiseks vaid nimetatud ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust kohtuotsuses, mille kohaselt hagejate menetluskulud jäävad kostjate kanda võrdsetes osades, tuleb kummaltki kostjalt hagejate kasuks välja mõista 2308,06 eurot (639,12+777+3200 = 4616,12 :2).

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas on kostjate poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud summas 4616,12 eurot ületab kaebuse hind 200 eurot, mistõttu on käesolev määrus vaidlustatav. Vastavalt TsMS § 177lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.