2-10-12494/38 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

5.Jätta menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I. Hagejate nõue ja selle põhjendused P. K. ja K. (edaspidi hagejad) esitasid kohtule hagiavalduse, milles paluvad K. K. ja H. K. (edaspidi kostjad) kummaltki välja mõista võlgnevuse summas 2689,25 eurot ja viivise hagiavalduse esitamise aja seisuga 73,68 eurot, samuti tulevikus lisanduva viivise. Hagiavalduse kohaselt on xxxxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx asuv xxxxxxxx kinnistu katastrinumbriga xxxxx:xxx:xxxx (edaspidi Kinnistu) hagejate ja kostjate kaasomandis. Kaasomandi osad jagunevad alljärgnevalt: 4/6 kuulub hagejate ühisomandisse ja kummalegi kostjale kuulub 1/6 kaasomandist. Hagejad soovisid kinnisul asuvat elumaja renoveerida ning teavitasid oma plaanidest kostjaid. Kostjad asusid seisukohale, et renoveerimistööde teostamiseks puudub vajadus. Seetõttu tellisid hagejad 13.08.2008.a K&M Projektibüroo OÜ-lt kinnistu seisukorra hindamiseks ekspertiisi, mis kinnitas renoveerimistööde vajalikkust. Ekperdiarvamuse eest tasusid hagejad 4130 krooni. 18.05.2009 saatsid hagejad kostjatele tähitult kirja hädavajalike renoveerimistööde peatsest alustamisest ning teavitasid kostjaid hagejate poolt väljavalitud tööde teostajast. 28.10.2009 saatsid hagejad kostjatele tööde maksumust tõendavad kuludokumendid, millest kostjad pidid tasuma vastavalt nende kaasomandi osade suurusele, s.o. kumbki kostja 1/6 tehtud kulutustest. H. K. pakuti välja võimalus tasuda tema osa renoveerimistööde maksumusest maksegraafiku alusel pikema perioodi vältel. Kostjad teavitasid 27.12.2009.a. hagejaid, et nad ei kavatse katuse renoveerimiskulusid hüvitada. 27.01.2010.a. saatis Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas hagejate esindajana kostjatele nõudekirja võlgnetava summa tasumiseks ja asja kohtuväliseks lahendamiseks, kostjad lubasid nõudele vastata hiljemalt 26.02.2010, kuid ei teinud seda. Seetõttu olid hagejad sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse, nõudes kostjatelt renoveerimistööde ning ekspertiisiks tehtud kulutuste hüvitamist. Kummaltki kostjalt taotlevad hagejad 42077,60 krooni (2689,25 euro) väljamõistmist. Nõuet esitades toetuvad 2/8

hagejad asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4, tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 63 p 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3. Hagejate poolt 2008.a. augustikuus tellitud ekspertiisiaktist nähtub, et katusekate on amortiseerunud ja vajab kiiret vahetamist. Ligikaudu aasta hiljem teostatud katusekatte renoveerimistööd olid vajalikud ja nende töödega viivitamine oleks seadnud elamu säilimise ohtu ning oleks võinud põhjustada märkimisväärse kahju tekkimise. Katuse renoveerimise käigus ei teostatud juurdeehitusi, ehitustööde käigus pikendati peasissekäigu kohal olevat katust eesmärgiga kaitsta peasissekäiku ilmastikuolude eest. Katuse renoveerimise käigus ei tõstetud katust vaid plekkkarre paigaldamisel tuli katus sirgeks loodida, mis teostati lisakarkassi ehitamise abil, samuti lisati soojustus, mis suurendas katuse läbimõõtu. Katusele redeli paigaldamine on korstna puhastamise ja tuleohutuse tagamiseks hädavajalik kulutus. Eksperdiarvamuses on kirjas, et eterniitkate on sammaldunud ja muutunud hapraks, mida tõendavad ka ehitustööde käigus tehtud fotod . Oma väidete tõendamiseks on hagejad esitanud kohtule katuse renoveerimistööde teostamiseks võetud hinnapakkumised ja ekspertarvamuse elamu seisukorra kohta. Lisaks kaasomanikelt kinnistule tehtud kulutuste hüvitamise nõudele vastavalt nendele kuuluvatele osadele kaasomandist on hagiavalduses esitatud ka viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel. Hagejatel tekkis õigus viivistele alates hetkest, kui kostjad said teada, millise summa nad hagejatele peavad hüvitama. Viivist on arvestatud alates 11.11.2009 kuni hagi esitamiseni 1152,81 krooni (73,68 eurot) ning edasiselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni kostjate poolt. Kohtuistungil esitasid hagejad viivise arvestuse 20.04.2012.a. seisuga – 529,16 eurot kummaltki kostjalt. II. Kostjate vastuväited Kostjad hagiga ei nõustu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Hagejate ja kostjate kaasomandis oleval kinnistul asuva elamu katuse renoveerimine ei olnud asja säilimiseks vajalik kulutus. Olemasolev eterniitkatus tagas maja säilimise. Hagejate poolt tellitud ekspertarvamuse kohaselt oli katusekate muutunud hapraks ja vajas vahetust, kuid ülevaatusaktis puuduvad viiteid sellele, et katuse funktsionaalsusega esineks probleeme. Vanema eterniitkatuse hapramaks muutumises ei ole midagi ebatavalist, kuid see ei kujuta endast üldjuhul ohtu ehitise säilimisele. Kostjate poolt esitatud fotodest nähtub, et tegemist oli terve eterniitkatusega. Kuid isegi juhul, kui mõni eterniitplaat oleks kahjustusega, on see võimalik asendada.Vajalikuks toiminguks oleks vastava katuse puhul üksnes katuse puhastamine.Hagejad on ehitanud maja esiku kohale projektivälise täiendava vintskapi, mida varem ei olnud, samuti on katust tõstetud ja katusele kinnitatud metallredel. AÕS § 72 lg 4 kohaldamise eelduseks on asja reaalne hävimisoht. Antud juhul oleks pidanud eterniitkatus olema minetanud oma funktsionaalsuse, kuid selliseid asjaolusid ei esine.Hagejad ei ole tõendanud, et reaalselt oleks katuse olukorrast olnud oht ehituse säilimisele. Kostjad on seisukohal, et hagejad on tegutsenud mitte eesmärgiga säilitada ühist asja vaid tekitada kostjatele kohustusi. Hagejate tegelik eesmärk on kostjatele kohustuste tekitamise kaudu omandada kostjatele kuuluvad kinnisasja mõttelised osad. Katusetööde ja materjali hind on kostjate hinnangul selgelt kõrgem turuhindadest ja kasutatud ei ole odavamaid võimalusi katuse säilitamiseks. Samuti on tehtud täiendavaid töid projektivälise täiendava vintskapi ehitamisega, katuse tõstmisega ja metallredeli paigaldamisega katusele. 3/8

3.1.Asjaolud Tulenevalt TsMS § 5 lõigetest 1 ja 2 menetletakse hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva kinnistusjaoskonna registriosa nr.xxxxxxx, nimetusega xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx ((registriosa väljavõte tl.7 pöördel), on H. K. , K. K. ja P. K. ning K. kaasomandis (P. K. ja K. osa ühisomandina). Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja teostas 2009.a. suvel ja sügisel kaasomandis oleval kinnistul asuva elamu renoveerimistöid, mille käigus vahetati elamul katusekate. Poolte vahel on vaidlus, kas elamu katusekatte seisund oli selline, et see ei täitnud enam katusele ettenähtud funktsioone, ehk kas hagejate poolt teostatud elamu katuse renoveerimine oli põhjendatud ja vajalik kulutus, mille hüvitamise kohustus lasub kostjatel vastavalt nende osa suurusele kaasomandis. Hagejad on tellinud 2008.a. OÜ-lt K ja M Projektbüroo hinnangu xxxxxxxx kinnistul asuva hoone ( elamu) konstruktsioonidele remondivajaduse määramiseks. Hinnang on vormistatud tehnilise ülevaatuse aktina (tl.7-9) ning katust puudutavas osas on hinnangu koostaja märkinud, et katusekate on amortiseerunud, eterniitkate on sammaldunud ja muutunud hapraks. On märgitud, et katusekate vajab kiiresti vahetamist uue katte vastu ning lahendamist vajab ka ärklikorruse väljaehitiste katselt tuleva vee kogumine selliselt, et vesi ei pritsiks alumiselt katuselt vastu majaseina. Katsekatte vahetamine ja ärklikorruse vihmaveesüsteemi rajamine säästab maja teisi konstruktsioone. Nimetatud hinnangu andmise eest on OÜ K& M Projektbüroo esitanud 05.09.2008 K. tasumiseks arve summas 4130 krooni (arvel märgitud xxxxxxxx kinnistu elamu ekspertiis)(tl.10). 16.03.2009 on P. K. K. e-posti aadressilt saatnud K. K. kirja, teavitades soovist remontida kaasomandis olevat xxxxxxxxx maja ning soovides saada tagasisidet remondi küsimuses ja H. (xxxxxxxx) osa kulude suhtes. On tehtud ettepanek otsida ka ise hinnapakkumisi (tl.60). 25.03.2009 saadetud kirjas on P.xxxxxxxx poolt tehtud K.,xxxxxxxxxx ettepanek kaasomandi osa müümiseks ja heidetud ette passiivsust kaasomandiga seotud asjaajamises (tl.61). 15.05.2009 on hagejad saatnud kostjatele AS Eesti Post kaudu kirja (tl.10 pöördel-12), milles teatavad soovist teostada xxxxxxxx kinnistul hädavajalikke renoveerimistöid, toetudes OÜ K&M Projektbüroo poole teostatud tehnilise ülevaatuse aktile. Kostjatele on tehtud ettepanek panustada renoveerimiskulude katmisse vastavalt nende osade suurusele kaasomandist ning 4/8

kirjas on avaldatud ka eeldatav kulude suurus (iga kaasomaniku osa). On tehtud ettepanek, juhul, kui kostjad ei soovi panustada maja renoveerimisse ja kulutuste jagamisse, nendele kuuluva osa hagejatele võõrandamiseks. Hagejad on võtnud renoveerimistööde hinnapakkumised PTK Projekt OÜ-lt (tl.12 pöördel13-pöördel) Saag & Kirves OÜ-lt (tl.14) ja OÜ-lt Mirovel (tl.14 pöördel). Töö tegemiseks valisid hagejad välja PTK Projekt OÜ, kes on esitanud töö tegemise järgselt K. tasumiseks arved (tl.19, 20 pöördel), millised on Ü.xxxxxxxx poolt tasutud (konto väljavõtted tl.18 pöördel, 20, 21). Kokkuvõtlikult on esitatud hagejate poolt koostatud xxxxxxxx maja katusevahetuse kulude arvestus tl.15, millest selgub, et kulu katuse vahetamiseks vajalikele tarvikutele oli 115 962 krooni , lisatöödele 25 302,20 krooni , katuse lammutus- ja paigaldustöödele 75600 krooni ning redeli paigaldamine katusele maksis 2797 krooni. Kogu ühine kulu on olnud 240 075,5 krooni , 1/6 (kummagi kostja osa) moodustab sellest 40 012,60 krooni. Hagejad on saatnud pärast katusevahetustööde lõppemist 28.10.2009.a. sellekohase teate (ekirja) kostja K. K. , teavitades teda ühtlasi tema kui kaasomaniku osast kantud kuludest. Kostja K.K. on palutud informeerida kirjas toodud asjaoludest ka oma ema H. K. (kaaskostjat). Hagejad on palunud kaasomanikel oma osa katuse vahetamise kuludest kanda üle P. K. kontole, H. K. osa tasumise osas on hagejad avaldanud oma valmisolekut läbi rääkida tasumiseks pikema perioodi jooksul (tl.26). K. K. vastusest (e-kiri 27.12.2009, tl.29-pöördel-30) nähtub, et kostjad ei nõustu juba teostatud katuse vahetamise eest vastavalt neile kuuluvale kaasomandi osale tasuma, mööndes küll, et ehitustööde üheks eesmärgiks on olnud maja säilitamine, kuid katuse renoveerimise maksumus – 240 000 krooni on ebamõistlikult kallis. Selline renoveerimine on toimunud hagejate vastutusel ja riskil ning ei ole alust nõuda selle hüvitamist kaasomanikelt. 27.01.2010.a. on hagajad esitanud oma nõude kaasomandile tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks 82 090.16 krooni ulatuses kostjatele vandeadvokaat Leonid Tolstovi vahendusel (tl.31) . Tl.32-34 , 65 ja 67-71 on fotod xxxxxxxx kinnistul asuvast elamust enne katuse vahetamist, tl.66 oleval fotol on jäädvustatud katuse vahetamise käigus ehitatud ärklikorruse väljaehituse katuse pikendus (näha ka katusele paigaldatud metallist redel). Kostjad on esitanud kohtule dokumentaalse tõendina OÜ Anta Ehitus ekspertiisi akti vana katusekatte kohta xxxxxxxx majale (tl.77), mille kohaselt ei olnud vana katusekate avariilises seisukorras ega ohustanud maja säilivust, katusekate vajas puhastamist ja defektsed kohad kohtparandust. Järeldused on tehtud vana katusekatte fotode, allesjäänud eterniitplaatide ja kõrvalhoone sahverpanipaiga katusekatte põhjal. Hagejad on seadnud kahtluse alla eelnimetatud arvamuse andnud isiku pädevuse sellise hinnangu andmisel, kuna majandustegevuse registri andmete väljatrükist (tl.84 pöördel) nähtub, et Anta Ehitus OÜ tegevusalaks on ehitus. Võrdluseks on esitatud väljatrükk samast registrist K & M Projektbüroo kohta , mis on teostanud enne renoveerimistööde algust maja tehnilise ülevaatuse (tl.83 pöördel). Nimetatud ettevõtte tegevusalaks on muuhulgas märgitud konstruktsioonide ja üldehituslik ekspertiis.

Kuna kohus on käesoleva tsiviilasja menetluses määranud ehitustehnilise ekspertiisi, siis ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut hageja poolt esitatud tõenditele kummagi poole esitatud spetsialisti arvamuste usaldusväärsuse kohta (tl. 83 pöördel, tl.84 pöördel, tl.85-90), sest vastuolu korral muude tõendite ja riiklikult tunnustatud eksperdi poolt antud arvamuse vahel eriteadmisi nõudvate asjaolude kohta võtab kohus aluseks eksperdi kui eriteadmistega isiku arvamuse. Kohus määras 20.12.2011.a. määrusega eksperdiks riiklikult tunnustatud ekspert Indur Põldaru. Tl.111-134 on ekspertarvamus xxxxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxx xxxxxxxxx küla xxxxxxxx taluhoone eterniitkatuse vahetuse põhjendatuse kohta. Ekspertarvamuse uurimuslikust osast selgub, et ekspert on andnud vastused kohtu poolt esitatud küsimustele kohtutoimikus olevate fotode põhjal eemaldatud katusekattest, paikülevaatuse tegemist ei pidanud ekspert vajalikuks, sest katusekate on välja vahetatud. Ekspert on arvamuse kujundamisel lähtunud erialakirjandusest ehitusmaterjalidest, normidest ja eksperdi praktikast ning töökogemustest selles vallas. Eksperdi vastuste kohaselt kohtumääruses esitatud küsimustele on eterniitplaadist katuse tavapärane kasutusiga 40-50 aastat, katusekatte puudulik hooldamine võib selle iga vähendada kuni 2 korda. Eterniitplaadist katusekatte väljavahetamise soovituslik ajaperiood kulumise mõistes on 40-50 aastat, kuid alates 2005.a. on Euroopa Komisjoni poolt asbesti kasutamine keelatud, kuna asbest on kantserogeenne aine. Eterniitplaate, mis olid kasutusel uuritava elamu katusekattena, toodeti Nõukogude Eestis, Kundas aastatel 1963-1983 ja need sisaldasid 14 % asbesti. Asbestplaatide kulumisel lenduv asbestitolm on ohtlik inimeste tervisele. Materiaalseks riskiks eterniitplaatide väljavahetamata jätmisel soovitusliku ajaperioodi möödudes on sajuvee läbijooksudest tekkivad konstruktsioonide kahjustused (puit, soojustus, elektripaigaldised). Vastates küsimustele konkreetse – xxxxxxxx kinnistul asuva elumaja katusekatte väljavahetamise vajaduse kohta 2009.a ning katusekatte seisundist enne väljavahetamist tuleneva ohu kohta maja säilimisele, on ekspert andnud arvamuse (tl.124-125), et nimetatud katusekate oli 2009.a. suveks amortiseerunud määrani, mis tingis vajaduse selle väljavahetamiseks. Katusekatte seisund kujutas endast 2009.a. suvel, enne vahetamist ohtu maja säilimisele.

sinna, kuhu võimalik ja näiteks ummuksis puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema. Märgunud konstruktsioonid tuleks siis avada. Vee sattumine elektriharukarpi võib tekitada lühise. Kohtu hinnangul on ekspertiisiakti põhjal võimalik jälgida loogiliselt eksperdiarvamuse kujunemist. Riiklikult tunnustatud eksperdi poolt antud eksperdiarvamusega on kooskõlas ka hagejate poolt enne töö tegemise alustamist tellitud eriteadmistega isiku arvamus (tehnilise ülevaatuse akt, tl.7-9), millest samuti nähtub, et katusekate on amortiseerunud. Kuna katus moodustab ärklikorruse kaldseina, on viidatud dokumentaalse tõendi kohaselt katusekatte alla vajalik paigaldada ka soojustus. Kuigi hagejad on püüdnud kostjatega asja säilimiseks vajalike kulutuste tegemist kooskõlastada, ei ole see neil õnnestunud. Hagejate käitumist lähtuvalt hea usu põhimõttest tõendab kohtule esitatud elektronkirjavahetus, milles enne tööde tegemise alustamist, on kostjatele tehtud ettepanek osaleda parimate hinnapakkumiste väljaselgitamisel ning ka edasiselt on remonditöödest kostjatele teada antud. Hagejate poolt kulutuste kandmine katuse vahetamisega seotud tööde eest tasumise näol on tõendatud kontoväljavõtetega, millest nähtub rahasummade ülekandmine tööde teostaja PTK Projekt OÜ-le ning materjalide eest MY Money OÜ-le ja VBH Estonia AS-le (tl.16-25). Mis puutub kostjate vastuväidet kulutuste suurusele (kulutused on olnud ebamõistlikult suured), siis kuna kostjad ei ole esitanud omapoolseid tõendeid mõistliku kulu suuruse kohta, ei saa kohus nimetatud vastuväidet arvestada. Statsionaarse metallist redeli paigutamist katusele katuse vahetamise käigus tuleb kohtu arvates pidada samuti asja säilitamiseks vajalikuks kulutuseks. Redel on vajalik korstna puhastamiseks, mis omakorda on oluline asja säilimiseks, arvestades tuleohust tekkivaid riske. Hagejad ei ole nõudnud kostjatelt näiteks uue korstnapitsi ladumisega seotud kulu hüvitamist (tl.15). Asja säilitamiseks ja korrashoiuks vajalike kulutuste raamidest ei välju kohtu hinnangul ka ärklikorruse väljaehitise (vintskapi) katuse pikendamine, kuna tehnilise ülevaatuse akti kohaselt (tl.7-9) kahjustasid väljaehitise katuselt maja katusele valguva vihmavee pritsmed väljaehituse seina (tl.32-34). Seetõttu oli oluline ka vihmaveesüsteemide paigaldamine ärklikorrusele (tl.66). Lisaks kulutuste hüvitamise nõudele taotlevad hagejad VÕS § 128 lg 3 alusel ka kulutuste hüvitamist, mida nad on teinud kahju ärahoidmiseks. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Osundatud paragrahvi lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju võib muuhulgas seisneda ka mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks. Selliseks kuluks on hagejate poolt eriteadmistega isikule, kes hindas xxxxxxxx kinnistu hoone remondivajadust, selle hindamise eest tasutud summa- 4130 krooni (tl.10). Remondivajaduse hindamine oli tingitud kostjate käitumisest, kes ei näinud vajadust teostada maja renoveerimistöid. Vastav eriteadmistega isiku arvamus kinnitas, et katusekatte vahetamine on hädavajalik renoveerimistöö. Seega võib nimetatud hagejate poolt kantud kulutust hinnata kui otsest varalist kahju, mis on kantud kulutuse näol suurema varalise kahju ärahoidmiseks. Seetõttu tuleb nimetatud kulu kostjatelt hagejate kasuks välja mõista. Seega tekkis kostjatel hagejate ees AÕS § 72 lg 4 alusel kohustus hüvitada kaasomandis olevale asjale tehtud kulutused võrdeliselt nende osadega. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kulutuste suurus oli 240 075,50 krooni, millest kummagi kostja 7/8

osale kaasomandist (1/6) vastav osa on 40012,58 krooni. Kahjust – 4130 krooni on kummagi kostja osa 2065 krooni. Alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna käibel euro. Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Kumbki kostja võlgneb hagejatele seega 2689,25 eurot (2557,27 + 131,98). Hagejad taotlevad kostjatelt ka viivise väljamõistmist seoses rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega alates 11.11.2009.a. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise arvestus on hagejate poolt esitatud hagiavalduses (tl.4 pöördel) ja viivise arvestuses 20.04.2012 seisuga (tl.63). Viivise arvestamisel on hagejad aluseks võtnud VÕS § 113 lg 1 2.lause alusel VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis käesoleval ajal on 8 % aastas, ehk 0,022 % päevas. Sellest tulenevalt on viivis, arvutatuna põhinõudelt (2689,25 eurot) 0,59 eurot päevas . Kohus mõistab viivise TsMS § 367 alusel välja kuni kohtuotsuse tegemiseni, lisades hagejate poolt taotletud viivisele ajavahemiku 11.11.2009 – 20.04.2012 eest(529,16 eurot) kummaltki kostjalt viivise 21.04.-22.06.2012 eest summas 37,17 eurot. Seega on viivise summa, mis kuulub väljamõistmisele kummaltki kostjalt kuni 22.06.2012 (kaasa arvatud) 566,33 eurot. IV. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad tulenevalt TsMS § 165 lg 1 menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda võrdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.