Tsiviilasi nr 2-12-40391
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2012. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-40391
Tsiviilasi
Ixxx Kxxxx hagi Mxxxxx Vxxxxxxxx vastu võla, intressi ja viivise nõudes
Hagihind
8971,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ixxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx; e-post: x Hageja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia; asukoht Narva mnt 13, Tallinn 10151; e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxxx Vxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
eurot. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Asjaolud ja menetluse käik Ixxx Kxxx esitas 09.10.2012. a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Vxxxxxxxx vastu võla, intressi ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlg summas 7379,20 eurot, intress summas 376,50 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 625,15 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni protsendina põhinõudest. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude määruse vastavalt TsMS §-le
2 (3)
lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist seadusega ettenähtud määras ning on arvestanud viiviste suuruseks hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 09.10.2012.a seisuga 625,15 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina ka pärast seda perioodi kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 10.10.2012-10.12.2012. a viiviste suuruseks 103,42 eurot (põhivõlg 7379,20 eurot x 8 % aastas x 65 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab Mxxxxx Vxxxxxxxxxx Ixxx Kxxxxxkasuks välja 8485,89 eurot, millest moodustab 7379,20 eurot tagastamata laenusumma, 376,50 eurot intress ja 730,19 eurot 13.12.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal on hageja menetluskulud kokku 1433 eurot, millest 425 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1008 eurot lepingulise esindaja tasu osutatud õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hageja on tasunud hagilt riigilõiv summas 425 eurot. Riigilõivu on tasutud vastavalt seadusele ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks on hageja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu summas 1008 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Hageja lepingulise esindaja tasu summas 1008 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Maimu Laumets /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.