Harju Maakohus
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn) 11. detsembril 2012 2-11-40789
Tsiviilasja number
Hagihind
TA hagi AS-i TK vastu soojuse ostu-müügi lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TA(isikukood XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja Ahti K
Tsiviilasi
Kostja: Aktsiaselts TK(registrikood XXX, asukoht: XXX), lepinguline esindaja Tanel M
Resolutsioon
31.oktoober 2012 Jätta TA hagi AS-i TK vastu soojuse ostu-müügi lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta TA kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Kohtuistungi aeg
Hagiavalduse asjaolud 31.08.12 täpsustatud hagiavalduses palus hageja tuvastada, et AS-i TK(edaspidi kostja) poolt TA (edaspidi hageja) sõlmitud soojuse ostu-müügi lepingu ülesütlemine 01.septembrist 2011.a. on tühine. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmis kostja 2006.aasta novembris aadressil XXX asuva elamu iga korteriomanikuga, sh hagejaga, eraldi korteripõhise soojuse ostu-müügi lepingu. Küttekulude eest tasumiseks 06.07.2011 koostatud arvel nr L1106050101 ja 07.09.2011 kuupäeva arvel nr L1108065662 on kostja teavitus selle kohta, et ta loeb kõik poolte vahelised lepingud lõppenuks alates 01.09.2011. Hageja ei märganud arvel olevat avaldust lepingu ülesütlemise kohta ning sai ülesütlemisest teada juhuslikult augustis 2011. Hageja lepingu lõpetamisega ei nõustunud ning esitas viivituseta kostjale sellekohase teate koos nõudega jätkata lepingu täitmist. Kostja teatas, et lõpetab kohustuste täitmise, kuid jätkas soojusenergiaga varustamist kuni 2012 kevadeni. Kostja poolt hagejale saadetud arvetel, nn ülesütlemisavaldused, puudub põhjendus ülesütlemise aluse kohta. Hageja on lepingut
nõuetekohaselt täitnud ning lepingurikkumisele ei ole kostja ülesütlemisel tuginenud. Hageja hinnangul esinevad seadusest tulenevad piirangud lepingu korraliseks ülesütlemiseks. Arvestades kostja monopoolset seisundit, piiravad kostja korralise ülesütlemise õigust kaugkütteseaduse ja konkurentsiseaduse sätted. Kostjal on kohustus tagada tarbija katkematu soojaga varustamine olukorras, kus tarbija ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud ja tal puudus õigus leping üles öelda, mistõttu on lepingu ülesütlemine tühine. Kostja ei andnud lepingu ülesütlemisel hagejale mõistlikku etteteatamise tähtaega, et sõlmida uus leping korteriühistu või muu kolmanda isikuga. Kostja oleks saanud sõlmida kõigepealt korteriühistuga uue soojuse ostu-müügi lepingu ning teatada seejärel korteriomanikele korteripõhiste lepingute lõppemisest, tagades ühtlasi ka soojusega varustamise jätkumise. Hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemise päevaks, 01.09.2011, ei olnud kostja sõlminud lepingut korteriühistuga. Kostja kuritarvitas oma monopoolset seisundit lõpetades ühepoolselt korteriomanikega lepingud ning sundides korteriühistut temaga lepingut sõlmima, katkestas õigusvastaselt kogu XXX asuva elamu soojusenergiaga varustamise. Kostja edastas oma tahteavalduse hagejale igakuiselt esitataval arvel, seejuures ei ole selget viidet, et tegemist on tahteavaldusega lepingu ülesütlemiseks. Arveid edastas kostja hagejale igakuiselt, hageja ei osanud arvata, et kostja lepingu ülesütlemise avaldusest sellisel viisil teavitab, mistõttu tahteavaldust ei saa lugeda kättetoimetatuks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt oli teave korteriomanikega lepingute lõpetamise kohta näha nii arvel kui kostja kodulehel alates 27.05.2011; hageja seisukoht, et kostjal puudus õigus lepingut korraliselt üles öelda, ei tulene seadusest; kaugkütteseaduse rikkumist ei toimunud, sest kuni võlgade tekkimiseni ei ole kostja katkestanud XXX hoone varustamist soojusenergiaga; kaugkütteseadus võimaldab võlgade tõttu tarbija soojusvarustuse katkestada; kostja ei ole rikkunud konkurentsiseadust, kuna pole põhjendamatult keeldunud kauba müügist ega muudmoodi kuritarvitanud oma turguvalitsevat seisundit; soojusenergia edastamine on olnud katkematu; tarbijale on pakutud uut arvelduskorda ja uut lepingut, kuna kostja muutis teenuse osutamise korda; uus pakutud leping ja arvestuskord ei ole kaubaturul erakordne ja tarbijale kahjulik ega pane tarbijat raskemasse olukorda; etteteatamise tähtaega oli piisav, kuna hageja XXX korteriühistu juhatuse liikmena jõudis 14.08.2011 organiseerida ühistu üldkoosoleku, millel arutati korteriomanikega sõlmitud soojusmüügilepingute ülesütlemist; korteriühistu sai küsida liikmete arvamust kostjaga lepingu sõlmimiseks; korteriühistuga ei jäänud soojusmüügileping enne korteriomanikega lepingute lõpetamist sõlmimata mitte lühikese etteteatamistähtaja tõttu, vaid seetõttu, et korteriühistu ei soovinud lepingut sõlmida; leping ja ettepanek selle sõlmimiseks edastati XXX korteriühistule ennem korteriomanikega lepingute lõppemise tähtaja saabumist; korteriühistuga lepingu sõlmimiseni jõuti 6.06.2012; XXX soojusvarustust ei suletud kostja poolt mitte eesmärgiga sundida korteriühistut lepingut sõlmima, vaid seetõttu, et XXX hoones tarbitud soojusenergia eest ei olnud pikema aja jooksul ja suures summas kostjale tasu makstud. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 3 sätestab, et püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Antud sättest ei tulene kostjale lepingu ülesütlemise piirangut. Lõike 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja müüs hagejale kuni 30.08.2011 soojusenergiat 2006.aasta novembris sõlmitud tähtajatu soojuse ostu-müügi lepingu alusel, mis on kestvuslepinguks VÕS § 195 lg 3 mõttes. Arvel nr L1106050101 06.07.2011 teatas kostja, et loeb alates 01.09.2011 pooltevahelise soojuse ostu-müügilepingu lõppenuks ja hoone soojusvarustuse jätkamine alates 01.09.2011 saab toimuda vaid korteriühistu ja kostja vahelise kirjaliku soojusmüügilepingu alusel.
VÕS § 195 lg 1 ülesütlemisavalduse vorminõuet ette ei näe, oluline on, et lepingut üles öelda sooviva poole tahe lepingu lõpetamiseks tehakse teisele poolele teatavaks. Seega võis kostja teha lepingu ülesütlemise teate ka hagejale edastataval arvel. Kuna hageja ei ole vaidlustanud arve ega lepingu ülesütlemisavalduse kättesaamist, siis on see tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 muutunud kehtivaks. Hagejale saadetud teate läbilugemise riski ei saa panna kostjale, seega ei oma tähendust, kas hageja märkas arvel olevat teadet viivitamatult selle kättesaamisel või hiljem. Hagiavalduses märgitud seisukoht, et lepingu ülesütlemisel ei ole järgitud mõistliku ülesütlemise etteteatamise tähtaega, kuna see ei võimaldanud sõlmida uut lepingut korteriühistu või muu kolmanda isikuga, ei ole põhjendatud ega vasta tegelikule olukorrale. Nii nähtub kohtule esitatud 14.08.11 Korteriühistu XXX korduva üldkoosoleku protokollist, et koosolekul arutati korteripõhiste soojuse ostu-müügilepingute ülesütlemist ning otsustati lepingute ülesütlemine vaidlustada kohtus. Järelikult oli lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg piisav, sest hageja jõudis korteriühistu juhatuse liikmena korraldada 14. augustiks 2011 korduva üldkoosoleku arutamaks soojuse ostu-müügi lepingute ülesütlemist. Koosoleku protokollist nähtuvalt ei arutatud kostja pakutud võimalust sõlmida soojuse müügileping korteriühistu ja kostja vahel ega ka müügilepingu sõlmimist mõne muu soojuse pakkujaga. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja ei olnud nõus lepingu lõpetamisega põhjusel, et kostjal puuduvad lepingu lõpetamiseks alused ning ühistu liikmed peavad loogiliseks ja otstarbekaks tasuda kostjale otse, mitte korteriühistu kaudu. Üheski teates kostjale ei ole viidatud sellele, et etteteatamise aeg ei olnud mõistlik või, et korteriühistu ei jõua sõlmida kostjaga lepingut. Kostja tegi korteriühistule lepingu sõlmimise ettepaneku enne korteriomanikega lepingute lõppemise tähtaja saabumist. Seega asub kohus seisukohale, et hagejaga sõlmitud lepingu lõpetamisel on järgitud mõistliku etteteatamise tähtaja nõuet. Võlaõigusseadusest tulenevalt ei ole vaja lepingu korralisel ülesütlemisel erinevalt erakorralisest ülesütlemisest, seda põhjendada. Järelikult ei oma tähendust, et ülesütlemise teates ei ole esile toodud lepingu ülesütlemise põhjust. Kostja on lepingu ülesütlemist põhjendanud oma kirjas 02.09.2011. Hageja on asunud seisukohale, et kostja monopoolse seisundi tõttu, piiravad kostja korralise ülesütlemise õigust kaugkütteseaduse (KKütS) § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 ja 2 ning § 14 lg 1, milledest tuleneb kostja kui soojusettevõtja kohustus tarbijate katkematuks varustamiseks soojusenergiaga ning konkurentsiseadus (KonkS), mille § 16 punkti 6 kohaselt on keelatud turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas põhjendamatu keeldumine kauba müümisest. Kohus on seisukohal, et eelpool nimetatud sätetest ei tulene keeldu tarbijaga lepingu korraliseks ülesütlemiseks, vaid kostja kui turgu valitseva soojusettevõtja kohustus tagada tarbijatele katkematu soojusenergia müük. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole hagejaga lepingu ülesütlemisel eelpool toodud sätteid rikkunud alljärgnevatel põhjendustel. Kostja kodulehel 27.maist 2011 avaldatud teatest, lepingu 06.07.2011 ülesütlemise teatest ja 02.09.2011 kirjast nr 21400-01-11/806 nähtuvalt ei ole kostja keeldunud hagejale ega teistele korteriomanikele soojusenergia müügist, vaid on pakkunud uut lepingut korteriühistuga ja jätkanud faktiliselt soojusenergia katkematut müümist ka pärast lepingu lõppemist. Hageja ei ole väitnud, et kostja pakutud uus leping oleks talle kui tarbijale kahjulik või paneks ta endise lepinguga võrreldes halvemasse olukorda. Vaidlust ei ole, et kostja sõlmis korteriühistuga lepingu 06.06.2012. Kostja väitel katkestati XXX soojusvarustus KKütS § 17 lg 1 p 3 järgi kostja poolt seetõttu, et XXX hoones tarbitud soojusenergia eest ei olnud pikema aja jooksul ja suures summas kostjale tasu makstud, mitte eesmärgiga sundida korteriühistut lepingut sõlmima. Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud. KKütS § 17 lg 1 p 3 võimaldab võlgade tõttu tarbija soojusvarustus katkestada. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
Kohus ei ole eelpool tuvastanud, et hagejaga lepingu ülesütlemine oleks olnud seadusest tuleneva keeluga vastuolus, mistõttu ei ole tehing tühine ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.