2-12-45087/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. OÜ MS(likvideerimisel) esitas 05.11.2012.a. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 06.11.2012.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgniku põhitegevusalaks oli kirjastustegevus, trükiste (s.h. postkaartide) kujundamine, tootmine ja hulgimüük. Võlgniku pankrotiavalduses teatab likvideerija, et võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi on summas 31 209, sh maksuvõlg 6556 €. Maksejõuetuse põhjuseks on nimetatud müügimahtude olulist vähenemist alates 2007.aastast ja pikaajalist kahjumit. Toodete müük vähenes turunõudluse ja tellimuste vähenemise tõttu ning osa toodangust jäi müümata ja tuli maha kanda. Tekkis käibevahendite nappus ning ei suudetud finantseerida igapäevast majandustegevust. Juhtkonnal ei õnnestunud kaasata täiendavaid finantseeringuid ning 10.10.12 võeti vastu likvideerimisotsus. Vastuses ajutise halduri teabenõudele selgitab võlgniku esindaja, et võlgniku majandustegevus lõppes 2011.aasta kevadel. Püsiv maksejõuetuse sai likvideerijale selgeks 2.11.12, kui osanikud kinnitasid likvideerimisbilansi ja otsustasid osakapitali mitte taastada. Võlgnikul puuduvad kehtivad töölepinguid ja kohustused endiste töötajate ees. Võlgnikul puuduvad kehtivad üüri-, rendi- ja liisinglepingud. Raamatupidamise teenust osutas OÜ AR Tähelend, kuid leping on tänaseks lõpetatud. Raamatupidamisdokumentatsioon on likvideerija valduses. Arveldused toimusid Swedbank ́is ja sularahakassa puudub. Puuduvad kohtuvaidlused ja täitemenetlused. 2010., 2011. ja 2012. aastal juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Finantsandmetest nähtub, et võlgniku majandustegevus oli läbi aastate kahjumlik: Aasta

alates 2012. aasta algusest, sest omakapital oli muutunud negatiivseks ja kogu majandustegevus oli lõppenud juba aasta varem. Võlgniku bilansis on real “Pank“ näidatud 33 € väärtuses vara, kuid selgus et võlgniku pangakontod ja neil asunud 36 ja 38 eurot on broneeritud ja arestitud. Võlgniku puudub igasugune muu vara, sealhulgas puuduvad kinnisvara ja väärtpaberikontod ja puuduvad ning sõidukid. Võlgniku kasutuses olnud liisitud sõiduk Renault Megane registrimärgiga XXX on üle antud BROÜ-le 16.06.2011. Võlgniku vara oli varasemalt koormatud kommertspandiga summas 700 000 EEKi Swedbank AS kasuks, kuid võlgniku ja Swedbank vahel sõlmitud laenulepingu XXX järgsed kohustused on üle võtnud OÜ T ja alates 6.11.12 ei ole võlgniku varal kommertspanti. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest vara puudub. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduses on seisuga 5.11.12 oli võlgade suuruseks märgitud 31 209 €, sealhulgas kohustused 24 653 € nelja tarnija ees ning kohustus summas 6556 € Maksu- ja Tolliameti ees. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli seisuga 11.11.2012 võlgniku maksuvõlg 8774,92 €, sellest põhivõlg 6084 € + arvestuslik intress 2690,92 €. Maksu- ja Tolliamet on korduvalt (30.08.10, 14.09.10, 6.10.10, 21.10.10, 01.02.11, 16.02.11 ja 21.09.12) edastanud võlgnikule korraldusi maksuvõla tasumiseks. Krediidiinfo andmetel tekkis võlgnikul esimesed maksehäired maksuvõlgnevuse osas juba veebruaris 2008. Liisingumaksete osas tekkisid esimesed maksehäired detsembris 2010. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 33 427 €, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldamine. Majandusaasta aruannet 2010. ja 2011. aasta kohta ei ole võlgnik äriregistrile esitanud. Samuti puuduvad kasumiaruanded 2010., 2011. ja 2012 aastate kohta, seega on võimalik, et rahapuuduse ettekäändel on võlgnik jätnud nõuetekohaselt korraldamata äriühingu selle perioodi raamatupidamise ja raamatupidamisdokumente asus korrastama alles värskeltnimetatud likvideerija. Raamatupidamise seadus näeb äriühingutele ette raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise). Esitatud dokumentidest nähtub, võlgnikul ei ole mingit vara ja netovara väärtus on negatiivne. Äriseadustiku § 176 kohaselt peab võlgniku netovara väärtus (varad miinus võlad) olema vähemalt 50% osakapitalist - käesoleval juhul siis vähemalt 200 000 EEKi ehk 12 782 eurot. Netovara väärtuse languse korral alla selle miinimumsuuruse pidi omanik esitama nõuetekohase pankrotiavalduse või võtma tarvitusele muud meetmed olukorra parandamiseks. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, miks juhatuse liige ei asunud äriühingut õigeaegselt likvideerima ja/või ei esitanud pankrotiavaldust. Võlgniku majandustegevus lõppes kevadel 2011 ja kõigi töötajatega on töölepingud lõpetatud. Kui võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik, sest võlgniku juhtkonnal puuduvad tahe, rahalised vahendid ja konkreetne äriplaan edasiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub vara ja tema omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Töötajate töölepingute jätkamine ei ole võimalik. Võlgniku seaduslik esindaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, on seisukohal, et äriühing on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest võlgade suuruseks on vähemalt 33 427 €, kuid vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub ning võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega. Puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku omakapital on negatiivne ja võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ning on esitanud pankrotiavalduse, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid

maksejõuetuseni võlgniku tehtud valed valikud, sealhulgas juhtkonna valearvestused ja vale äriplaan, sest ei osatud kohaneda muutuva turuolukorraga ega end selle vastu kaitsta – kindlustada. Maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa ka üldisest majanduslangusest tingitud klientide vähenemine ja käibe langus, mis tekitas võlgnikule käibevahendite puuduse, sellest omakorda tulenesid maksuvõlad ning täitmata kohustused töövõtjate ja hankijate ees. Suur tegevuskahjum hävitas omakapitali. Alaline maksejõuetus selgus võlgniku likvideerijale pärast võlgniku bilansi koostamist seisuga 23.10.12. Likvideerija esitas pankrotiavalduse 5.11.2012, s.o. mõistliku tähtaja jooksul. Lähtudes majandusandmete analüüsist leiab ajutine haldur, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2011.aasta. lõpus, kui omakapital oli muutunud negatiivseks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Vara tagasivõitmise aluseks PankrS §§ 109-113 kohaselt võivad olla tehingud või toimingud, mida võlgnik on teinud enne ajutise halduri nimetamist. Tagasivõitmise aluste esinemisel on eeldusena vajalik, et võlgnik tehingut või toimingut tehes oleks olnud juba maksejõuetu või tehingut tehes oleks muutunud maksejõuetuks. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuna võlgnikul arvestatav vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, oleks otstarbekas käesolev menetlus lõpetada raugemisega PankrS § 29 alusel. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub ajutine haldur määrata juhatuse liikme MJ, kes on selleks andnud oma nõusoleku. Ajutisel halduril kulus aruande ettevalmistamiseks 13 töötundi. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasuks määrata 975 eurot. Tasu palub haldur välja mõista võlgniku juhatuse endiselt liikmelt MJ ́lt, kes on kinnitanud oma valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulud menetluse raugemise korral. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 33 427 eurot ja vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et OÜ MS(likvideerimisel) on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutise haldur kuriteotunnustega tegusid tuvastanud ei ole. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 23.11.2012.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded OÜ MS(likvideerimisel) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot 10 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab OÜ MS(likvideerimisel) dokumentide hoidjaks MJ(ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 146 lg 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Ajutine haldur palub välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt ajutise halduri tasu 975 eurot. Võlgniku juhatuse liige on nõustunud ajutise pankrotimenetluse kulude tasumisega. Kohus, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Liili Lauri kohtunik