Kohtulahend

Asjaolud, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse sisu ning kohtu põhjendused Tartu Maakohtu 18.10.2012 otsusega rahuldati hagi ning mõisteti välja O. P. P. O. -uK. kasuks 5091,95 eurot võla, intressi ja viivise (seisuga 15.06.2012) katteks. Lisaks mõisteti O. P. P. O. -uK. kasuks viivis 0,1% päevas tasumata põhinõudelt – 4543,26 eurot – alates

2-12-8936 16.06.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jäeti O. P. P. . Kohtuotsus on jõustunud 21.11.2012. O. K. taotleb 19.11.2012 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses (tl 64) kostjalt 963,24 euro väljamõistmist menetluskulude katteks. Hageja on oma menetluskuluna märkinud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 543,24 eurot, lepingulise esindaja tasu summas 400 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja sõidukulu summas 20 eurot Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on OÜ-le P. P. toimetatud 27.11.2012 (tl 72). Viimane pole kohtu määratud tähtajaks, s.o xx, esitanud kohtule vastust menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohta. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud täiendavalt 406,94 eurot riigilõivu (maksekorraldus tl 22). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv 406,94 eurot. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja tõenäoliselt tasunud 136,30 eurot riigilõivu (tl 2). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 136,30 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks 543,24 eurot. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Avaldusele lisatud arvete järgi on hageja tasunud oma lepingulisele esindajale maksekäsu kiirmenetluses esindamise eest 100 eurot (arve nr 12-0185 tl 66, ilma käibemaksuta), hagiavalduse esitamise eest 200 eurot (arve nr 12-0673 tl 67, ilma käibemaksuta), seisukoha esitamise eest 50 eurot (arve nr 12-1161 tl 68, ilma käibemaksuta) ja istungil osalemise eest 50 eurot (arve nr 12-1210 tl 69, ilma käibemaksuta). Kokku on hageja tasunud oma lepingulisele esindajale 400 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja I. J. juristi D. N. . TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 0xx.2008. a määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 6400 euro puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot.

2 (3)

2-12-8936 Käesoleva tsiviilasja hind on 4543,26 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Hageja nõutud lepingulise esindaja kulud sisaldavad muuhulgas ka lepingulisele esindajale makstud tasu maksekäsu kiirmenetluses hageja esindamise eest summas 100 eurot. TsMS § 1741 lg 2 sätestab aga, et maksekäsu kiirmenetluses näeb kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele ette ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulusid, maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei kuulu lepingulise esindajale makstud tasu maksekäsu kiirmenetluses hageja esindamise eest summas 100 eurot kostjalt TsMS § 1741 lg 2 alusel väljamõistmisele. Tasu, mille maksis hageja oma lepingulisele esindajale hagiavalduse esitamise, seisukoha koostamise ja istungil osalemise eest, on põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjalt välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindajale makstud tasu katteks kokku 300 eurot (200 + 50 + 50). Hageja on nõudnud ka lepingulise esindaja sõidukulude 20 euro hüvitamist. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud bussipiletite (tl 70) järgi maksis hageja esindaja 15.10.2012 liinil nr 000884 Tallinn-Tartu-Haanja sõidu eest peatusest Tallinn peatuseni Põlva 10 eurot ja 15.10.2012 liinil nr 000884 Haanja-Tartu-Tallinn sõidu eest peatusest Põlva peatuseni Tallinn maksis hageja esindaja 10 eurot. Kuna hageja esindaja osales 15.10.2012 Põlva kohtumajas istungil ja tema sõidukulud Põlvasse ja tagasi Tallinnasse on tõendatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud bussipiletitega, siis mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 alusel hageja lepingulise esindaja kuluna kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja sõidukulud summas 20 eurot. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 863,24 eurot (543,24 + 300 + 20). Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades asjaolu, et kohus ei rahulda hageja menetluskuldue nõuet 100 euro ulatuses, siis ei saa olla antud määrus vaidlustatav. TsMS § 466 lg 3 alusel jõustub antud määrus, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Seega jõustub määrus selle kättetoimetamisest menetlusosalistele.

Lembit Käis kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.