Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

05.11.2012 toimunud kohtuistungile võlgniku esindaja ei ilmunud. Ajutine haldur palus asja arutamine edasi lükata, kuna võlgniku esindaja ei ole esitanud kõiki andmeid võlgade ja vara kohta. 22.11.2012 esitatud täiendavas aruandes märgib ajutine haldur, et jääb põhiosas esitatud aruande juurde. Võlgnik esitas ajutisele haldurile kassaraamatu 2011.a kassa liikumise kohta, ajutise halduri valduses olevad raamatupidamise algdokumendid ei toeta kassaraamatus näidatud kassa liikumise operatsioone. 26.11.2012 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega ja selle täiendustega. Ajutine haldur jäi esitatud aruande ja aruande täienduste juurde. Ajutine haldur palus ajutise halduri tasust ja vajalikest kulutustest välja mõista riigi arvelt 397 eurot ja puudujääv osa solidaarselt võlgnikult ja võlgniku esindajalt. Võlgniku esindaja teatas, et nõustub ajutise halduri tasu ja kulude arvestusega ning puuduoleva osa väljamõistmisega solidaarselt võlgnikult ja võlgniku esindajalt. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara 5,80 euro ulatuses ja kohustusi 11 275,87 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku ja tema lähikondse OÜ T vahel toimunud majandustehinguid, kuid võimalikud vara tagasivõitmise alused vajaksid täiendavat analüüsimist. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 26.11.2012 määrusega KOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksu KOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Kohus leiab, et võlgniku suhtes tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo või võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku juhatuse liige ei ole korraldanud võlgniku majandustegevust vajaliku hoolsusega ja on jätnud täitmata äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 tuleneva kohustuse, mille kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse äriseadustiku §-s 187 sätestatut. ÄS § 179 sätestab majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohustuse. Raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumisega võib juhatus olla toime pannud karistusseadustiku (KarS) § 3811 kirjeldatud süüteo tunnustega teo. Kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tal ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, pankrotivara suurenemine võimalike tagasinõudmiste arvel on vähetõenäoline ning pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud, on põhjendatud lõpetada KOÜ poolt esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 62,50 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 125 eurot (lisandub sotsiaalmaks 371,25 eurot), kokku 1 496,25 eurot ja kulutuste katteks 154 eurot. Tasu ja kulutused palub ajutine haldur välja mõista osaliselt riigi vahenditest ning puuduolevas osas võlgnikult ja võlgniku

juhatuse liikmelt solidaarselt, tasu kanda Lembit Ülperi arvelduskontole ja kulud OÜ F arvelduskontole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab KOÜ pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige MK on solidaarselt võlgnikuga nõus hüvitama puuduoleva osa ajutise halduri tasust ja kulud, tuleb K OÜ ajutise halduri tasust 1 099,25 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu) tasuda Lembit Ülperi arvelduskontole ja kulutuste hüvitus 154 eurot tasuda OÜ F arvelduskontole. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele MKle (ik XXX).

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.