Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

pankrot 5.

Margarita Rasputinale võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 32, TsMS § 661 lg 1, 2).

ASJAOLUD

17.10.2012 esitas Margarita Rasputina Viru Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on füüsiline isik püsivalt maksejõuetu. Viru Maakohtu 10.09.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-31686 mõisteti M.Rasputinalt ja A.Rasputinilt solidaarselt AS SEB Pank kasuks välja põhivõlgnevus summas 53 503 eurot, viivist summas 40 255,32 eurot, samuti VÕS-s sätestatud viivis suuruses 7% aastas pluss euribor kuni võlgnike poolt kohustuse täieliku täitmiseni, samuti on mõistetud välja menetluskulud summas 950 eurot. Teisi võlausaldajaid M.Rasputinal avalduse esitamise seisuga ei olnud. Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud aruande, tasu taotluse ja andnud kirjaliku nõusoleku enda nimetamiseks Margarita Rasputina pankrotihalduriks.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Ajutine haldur on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg.2 sätestatud aluseid võlgniku Margarita Rasputina kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on kaaslaenusaajana koos endise abikaasaga võtnud laenu ning kumbki laenusaaja ei olnud suuteline oma laenukohustusi täitma. Sellest johtuvalt on AS SEB Pank pöördunud kohtusse ja 10.09.2012.a. on kohus oma otsusega tsiviilasjas nr 2-12-31686 rahuldanud laenuandja hagi. Võlgnikul puuduvad sissetulekud ja vara ning tal võimalus täita oma laenu-ja teisi kohustusi. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse 2/5

ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku suutmatus tasuda laenumakseid. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks september 2012.a. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi, kuid ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab Margarita Rasputina vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks 8,64 eurot. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 55 540,12 eurot ning võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid vähemalt summas 55 531,48 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnikul sissetulekud puuduvad ja olemasolev vara ei kata kohustusi. Arvestades füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ning võlgnikule sellest PankrS §-st 173 tulenevaid nõudeid, peab ajutine haldur võimalikuks M.Rasputina kui füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist pärast lõpparuande kinnitamist. Käesoleval ajal on võlgnik maksejõuetu, ta ei suuda tasuda endale võetud kohustusi ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Seetõttu teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 13 lg 2 alusel lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule 3/5

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb Pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et võlgnik on enda maksejõuetust põhistanud. M.Rasputinal puudub vara, arveldusarved pankades on arestitud ning nendel puuduvad rahalised vahendid. M.Rasputina on töötu. Tema ülalpidamisel on 2 alealist last- 14- aastane ja 6- aastane. Tema ainukeseks elatisvahendiks on lähedaste abi. Ajutine pankrotihaldur kinnitab aruandes avalduses toodud asjaolusid, võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksujõuetu. Võlgniku pankrot kuulub väljakuulutamisele. Kohus leiab, et füüsilise isiku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Tal puudub vararegistrisse kantav vallasvara ja kinnisvara. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimiseks on asjaolu, et võlgnik on kaaslaenajana koos endise abikaasaga võtnud laenu maja ostmiseks ning kumbki laenusaaja ei olnud võimeline laenukohustusi täitma. Kohus leiab, et Margarita Rasputina pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja Margarita Rasputina pankrot välja kuulutada. Hillar Villers on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Hillar Villers tuleb nimetada Margarita Rasputina pankrotihalduriks. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kohus teatab, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlgnik Margarita Loginova esitas 28.11.2012 istungil kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise lõpparuande kinnitamisel. Hillar Villers esitas 21.11.2012 kohtule Margarita Rasputina ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 6 tundi (tunnitasuga 90,00 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks, s.h: päringute koostamine, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 55,83 eurot, millele lisandub käibemaks. Hillar Villers palub välja mõista ajutise halduri tasu tema enda arvele kokku summas 540,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 178,20 eurot ja Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo 4/5

OÜ arvele kulude hüvitis 55,83 eurot, millele lisandub käibemaks 11,16 eurot. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu 540,00 eurot ning sotsiaalmaks 178,20 eurot tuleb Margarita Rasputinalt ajutisele haldurile välja mõista ja kulude hüvitis 55,83 eurot ja käibemaks 11,16 eurot tuleb Margarita Rasputinaltt büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo OÜ - välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb väljamõistetud tasu ja kulude summast hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Hillar Villersi arvele Swedbank XXX.

(allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.