Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-29701

2-12-29701

Võlgniku võlad Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 123 897,15 eurot. Panditud vara puudub. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja päringu vastuse andmetel on avatud 1 täitetoimik maksuameti avalduse alusel. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole aruandes välja toodud. Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste ja nende ületamise võimaluste kohta Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ja osanikul puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning tegevuse taastamiseks ja võlgnik möönab enda maksejõuetust, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Vara on faktiliselt 116 eurot, sissenõutavaks muutunud kohustuste summa moodustab 123 897,15 eurot. Pangakontod on maksuameti nõudel blokeeritud. Alaline maksejõuetus kujunes välja aprillis 2012. Ajutine haldur, tuginedes kogutud andmetele, s.h võlgniku esindaja selgitustele, asub seisukohale, et alaline maksejõuetus tekkis järgmistel põhjustel: - käibemaksu ebaõige deklareerimise tagajärjel 2011.a mai kuu eest maksuameti poolt 2012.a mais täiendavale tasumisele määratud käibemaks summas 24 715,03 eurot, mis suurendas oluliselt niigi suurt maksuvõlga; - Läti Vabariigis varastatud kauba tõttu läks käibest välja 35 000 eurot; - müügilepingu alusel 76 000 eurose ettemaksu tegemine kullamaagi eest, mille eest kaupa ei saadud. Ajutine haldur on seisukohal, et ettemaksu tasumine ilma kauba saamise tagatiseta võib olla raske juhtimisviga. Pankrotimenetluses vajavad selle tehingu asjaolud täpsemat analüüsi, samuti ka see, kas võlgniku seaduslik esindaja on teinud kõik endast sõltuva ettemaksu tagasisaamiseks või kauba tarnimise kindlustamiseks. Kuna esialgsetel andmetel ei ole ajutisel halduril muid tõendeid ettemaksu tasumise asjaolude kohta kui võlgniku esindaja seletus, siis ei pea haldur võimalikuks esitada seisukohta, kas nimetatud teos võivad esineda kuriteo tunnused. Ajutine haldur märgib, et võlgnik esitas 09.07.2012 taotluse maksuvõla ajatamiseks, mida maksuhaldur ei rahuldanud halbade finantsnäitajate ja täiendavate tagatiste puudumise tõttu, sellest tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et pankrotiavaldus esitati ilma olulise viivituseta. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks OÜ I tööd 8,7 tundi (s.h päringute koostamine, suhtlemine võlgniku esindajaga ja raamatupidajaga, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil). Antud menetluses on tunnitasu ülemmääraks võetud 85 eurot.

2-12-29701

Peeter Sepper palub välja mõista OÜ’lt I ajutise halduri tasu 739,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 244,03 eurot, samuti kulud 103,35 eurot (s.h ruumide kasutamine, paljundus, printimine, transport), kusjuures riigi vahendite arvelt hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 397 eurot, mille raames esimeses järjekorras ajutise halduri kulud 103,35 eurot ning seejärel ülejäänud summa piires ajutise halduri tasu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

2-12-29701 seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri aruande andmetel on OÜ’l I tegelikku vara 116 eurot. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 123 897,15 euro ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 24.09.2012 menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 900 eurot ning tegi ettepaneku OÜ I võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.09.2012. Seisuga 29.11.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ I pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ I pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ I tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks eelkõige käibemaksu ebaõige deklareerimine, mille eest määrati käibemaks täiendavale tasumisele, samuti tagatiseta 76 000 eurose ettemaksu tegemine kauba eest, mis jäi saamata. Ajutise halduri hinnangul vajavad pankrotimenetluses täpsemat analüüsi ettemaksu tehingu asjaolud. Kuna esialgsetel andmetel ei ole ajutisel halduril muid tõendeid ettemaksu tasumise asjaolude kohta kui võlgniku esindaja seletus, siis ei pidanud haldur võimalikuks esitada seisukohta, kas nimetatud teos võivad esineda kuriteo tunnused. Võlgnik ei ole kirjalikus vastuses ajutise halduri järeldustele vastu vaielnud. Küsimuse otsustamisel, kas juhatuse liige on toime pannud raske juhtimisvea, võtab kohus arvesse senises menetluses vastuvaidlematult tõendatud asjaolud, samuti et keegi ei ole OÜ I pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasunud, millest tulenevalt ei ole võimalik asjaolude selgitamist pankrotimenetluse raames jätkata. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi. Võlgniku juhatus on jätnud täitmata raamatupidamise nõuetele vastava korraldamise kohustuse (käibemaksu ebaõige deklareerimise tagajärjel 2011.a mai kuu eest on maksuameti poolt määratud täiendavale tasumisele käibemaks summas 24 715,03 eurot ning äriregistrile ei ole esitatud 2011. majandusaasta aruannet, aruanne tuli esitada hiljemalt 30.06.2012). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on BB (isikukood XXX) toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Peeter Sepper palub välja mõista OÜ’lt I ajutise halduri tasu 739,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 244,03 eurot, samuti kulud 103,35 eurot, kusjuures riigi vahendite arvelt hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 397 eurot, millise summa piires esimeses järjekorras hüvitada ajutise halduri kulud 103,35 eurot ning seejärel ülejäänud summa arvelt ja piires ajutise halduri tasu. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kirjalikus vastuses vastu vaielnud.

2-12-29701 Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 739,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 244,03 eurot, samuti ajutise halduri kulud 103,35 eurot, tuleb võlgnikult Peeter Sepper’i kasuks välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude täies mahus katmiseks, tuleb need osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb kanda Peeter Sepper’i kontole nr XXXXXXXXXXXX ajutise halduri kulud 103,35 eurot ja ajutise halduri tasu 293,65 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ I dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ I seaduslikule esindajale juhatuse liikmele BB’ile (isikukood XXX, elukoht XXX).

Hannes Olev

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.