2-12-39981/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 04.10.2012 esitas Kosaühing avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 16.10.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi. Ajutise halduri aruanne 08.11.2012 esitas Eve Selberg ajutise halduri aruande. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 20 129,52 euro ulatuses ja vara 21,73 euro ulatuses. Võlgniku kauplus-kohviku inventar müüdi 2012.a jaanuaris. Võlgniku juhatuse liikme seletuste kohaselt oli sisustuse müük ainuvõimalik teguviis, kuna äriühingul puudusid ruumid, kus teostada äritegevust. Nimetatud sisustus oli äriühingu põhivara, selle müügist teenis äriühing 1 500 eurot. Ajutise halduri hinnangul on äriühing kasutanud põhivara müügist teenitud tulu võlgnevuste likvideerimiseks on võimalik anda hinnang, et maksed toimusid proportsionaalselt, rahuldamaks võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid äriühingu kasutuses olevate varaliste vahendite arvelt. Ajutine haldur on kontrollinud võlgniku pangakonto väljavõtteid ja käibeandmikke, ebatavalisi kandeid nimetatud dokumentides ei leidunud. Töölepingu alusel töötajaid võlgnikul juhatuse liikme kinnituse kohaselt ei ole. Ajutine haldur märgib, et võlgniku raamatupidamine ei ole korraldatud nõuetekohaselt: võlgnikul puuduvad majandusaasta aruanded ja neid ei ole esitatud registriosakonnale. Ajutise halduri arvates saab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks lugeda eelkõige ettevõtjana oma võimete ülehindamise ning ajaperioodil, mil võlgniku majandussituatsioon oli juba ilmselt keeruline, kohustuste võtmise jätkamise. Käesoleval ajal võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt oli hinnang elujõulisele äritegevusele rajatud peamiselt lootusele teostada ka toitlustustegevust kohvikus, kuna ökotooteid müüv pood üksinda klientide vähesuse tõttu majanduskeskkonnas elujõulisena püsida ei suutnud. Kuna toitlustustegevuseks loa saamist ei saanud äriühing siiski kindlalt eeldada, võib mõista tegutsemist teadlikult pidevas maksejõuetusriskis olevaks, milles tuleneb ka võimalus, et äriühingu maksejõuetuse põhjuseks on ilmselt olnud oma võimete ülehindamine. Lisaks on võimalik, et võlgnik võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Esineb alus arvata, et võlgniku maksejõuetus tekkis juba 2010. aastal, sama on kinnitanud ka võlgniku juhatuse liige. Võlgniku raamatupidamisbilansist nähtub, et võlgniku omakapital oli negatiivne juba 31.12.2010.a -6 475 eurot, seisuga 31.1.2012.a -15 523,33 eurot. Võlgniku juhatuse liige on selgitanud, et omandas 2011. aastal juba majandusraskustes oleva Kosaühingu osa kindla kavatsusega ettevõte saneerida ning avada lisaks olemasolevale poele ka kohvik, võttes arvesse äripinna asukohta ning sellest tulenevalt rohket arvu lähedalasuvate vaatamisväärsuste külastajaid kui potentsiaalseid kliente. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistung

12.11.2012 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde ja palus ajutise halduri tasu välja mõista võlgniku esindajalt 283 euro ulatuses ja riigi vahenditest. Võlgniku esindaja nõustus tasu arvestusega ja kinnitas, et on nõus tasuma osaliselt halduri tasu 283 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 21,73 euro ulatuses, kohustusi 20 129,52 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 12.11.2012 määrusega Kosaühingu pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul Kosaühingu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuivõrd võlgniku juhatus ei ole raamatupidamist korraldanud nõuetekohaselt, nõustub kohus ajutise halduriga, et võib esineda karistusseadustiku (KarS) § 3811 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Kuna võlgniku maksejõuetus tekkis juba 2010.a, võib juhatus pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega olla toime pannud KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) kirjeldatud süüteo tunnustega teo. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur

esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 680 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutine haldur palub tasu välja mõista osaliselt võlgniku juhatuse liikmelt ja riigi vahenditest. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu suurusele vastu vaielnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku juhatuse liige AP on kinnitanud 12.11.2012 nõusolekut hüvitada ajutise halduri tasust 283 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasust 283 eurot välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt APilt. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest, kuna kohus lõpetab Kosaühingu avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Väljamõistetud ajutise halduri tasu tuleb vastavalt halduri taotlusele tasuda Eve Selbergi arvelduskontole nr XXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AP (isikukood XXX ).