Swedbank Liising Aktsiaselts hagi AR vastu võla nõudes / Swedbank Liising Aktsiaselts põhivõla 664,29 eurot, intressi, viivise ja teatise tasu tasumise kohustuse täitmise nõue AR vastu
Hagihind
664,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ja tema esindaja
Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, aadress Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Lepinguline esindaja Kerly K (elektronpost XXX)
Kostja
AR(isikukood XXX, aadress XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista AR(R , isikukood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks 766,15 (seitsesada kuuskümmend kuus koma viisteist) eurot.
3.Välja mõista AR(R , isikukood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks viivis põhinõudelt 664,29 (kuussada kuuskümmend neli koma kakskümmend üheksa) eurot võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.01.2012.a (kahekümne seitsmendast jaanuarist kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud A R (R , isikukood XXX) kanda.
6.Välja mõista AR(R , isikukood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks menetluskulud 191,73 (ükssada
üheksakümmend üks koma seitsekümmend kolm) eurot.
7.Välja mõista AR(R , isikukood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks viivis menetluskuludelt (191,73 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034796011(AS SEB Pank) või pangakontole nr 221023778606 (Swedbank AS) või pangakontole nr 333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.1.Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 27.01.2012 Harju Maakohtule hagi A R (kostja) vastu võla nõudes (tl-d 1-14). Kohus võttis hagiavalduse 31.01.2012 kohtumäärusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest (tl 17-18). Kohus pikendas 07.08.2012 kohtumäärusega
kostja hagile vastamise tähtaega 28 päevani (tl 94-95). Kostja sai hagiavalduse koos lisadega ja 31.01.2012 ning 07.08.2012 kohtumäärused kätte 13.09.2012 (tl 104-105). Kostja kohtule hagi vastust esitanud ei ole. Hagiavalduses sisaldus hageja taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta (tl 4). Hageja esitas hagiavalduse lisana kohtule menetluskulude nimekirja (tl 108-111).
1.2.Hagiavalduse (tl 2-4) kohaselt olid hagi aluseks olevad asjaolud järgmised. Kostja ja Aktsiaselts EE (registrikood XXX) sõlmisid 24.07.2009 Ego järelmaksu müügilepingu nr XXX, mille kohaselt müüs Aktsiaseltsi EE kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale Swedbank Liising Aktsiaseltsile kui faktoorile. Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.07.2012. Intressimäär oli 19,9% aastas. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis 25.10.2010 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles teavitas kostjat võlgnevuse olemasolust ja andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja teatas kostjale saadetud kirjas, et lisaks juba tekkinud võlgnevustele nõuab ta teatise koostamise ja postitamise eest menetlustasu. Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevusi ei tasuta nimetatud tähtpäevaks, loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges hageja lepingu üles öelduks alates 19.11.2010. Lepingu üldtingimuste punkti 6.4. kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik lepingust tuleneva maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt hageja poolt sissenõutavaks. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 766,15 eurot, millest põhivõlgnevus on 664,29 eurot, intress 41,78 eurot, viivis 56,88 eurot, tähitud teatise tasu 3,20 eurot.
1.3.Hagi ese on hagiavalduse kohaselt järgmine. Hageja palub kohtul (tl 4):
1.3.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja EGO järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 766,15 eurot.
1.3.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas) summalt 664,29 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
1.3.3.jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
1.3.4.välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
1.4.Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole vastanud hagiavaldusele (tl 4).
1.5.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetlusega seoses kulusid 191,73 eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust (tl 109-110).
Kohtuotsuse põhjendav osa
Esmalt lahendab kohus tagaseljaotsuse tegemise lubatavuse küsimuse (punkt 2.1), seejärel selgitab kohus välja hageja esitatud faktilised väited, millised loetakse kostja poolt omaksvõetuks (punkt 2.2), seejärel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning kas hagi kuulub rahuldamisele (punkt 2.3). Lõpuks määrab kohus asjas kindlaks menetluskulude jaotuse (punkt 2.4).
2.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab: „Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei
ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.“ TsMS § 407 lg 5 sätestab: „Tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui: 1) kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest; 21) kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks; 22) hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule; 3) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud“. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt on kohtul vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 õigus lahendada asi tagaseljaotsusega, kui ei esine tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kostja sai hagiavalduse koos lisadega, menetlusse võtmise määrusega ja hagile vastamise tähtaja pikendamise määrusega kätte 13.09.2012 (tl 104). Kuivõrd hagi koos lisadega toimetati kostjale kätte välisriigis, oli hagile vastamise tähtaeg 28 päeva alates hagi koos lisadega kättesaamisest. Hagile vastamise tähtpäev oli seega 11.10.2012. Kostja hagile eelnimetatud tähtaja jooksul ega hiljem vastanud ei ole. Kõnealune tähtaeg ei ole hagile vastamiseks liiga lühike. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest, kostja ei ole taotlenud vastuse esitamise tähtaja jooksul riigi õigusabi ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kohus on hagi võtnud õigesti menetlusse. Eeltoodust tulenevalt ei esine TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Seega on kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega.
2.2.TsMS § 407 lg 1 sätestab: „Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.“ TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 407 lg-st 1 ja § 231 lg-st 2 tulenevalt vabaneb hageja tõendamiskoormisest hagi aluseks olevate asjaolude osas ja need loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab välja selgitama, millised faktiväited on hageja esitanud, et kohus saaks kindlaks teha, kas hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud järgmised hagi aluseks olevad väited: - Kostja ja Aktsiaselts EE sõlmisid 24.07.2009 Ego järelmaksu müügilepingu nr XXX, mille kohaselt müüs Aktsiaseltsi EE kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale Swedbank Liising Aktsiaseltsile kui faktoorile. - Maksete tasumise tähtpäevad olid iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.07.2012. Intressimäär oli 19,9% aastas. - Kostja ei ole tasunud kauba eest ning seisuga 27.01.2012 on tema võlgnevus hageja ees 766,15 eurot (sh põhivõlgnevus 664,29 eurot, intress 41,78 eurot, viivis 56,88 eurot, tähitud teatise tasu 3,20 eurot).
-
-
Hageja saatis 25.10.2010 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles teavitas kostjat võlgnevuse olemasolust ja andis tasumiseks täiendava tähtaja, hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevusi ei tasuta nimetatud tähtpäevaks, loeb hageja lepingu ülesöelduks. Hageja luges lepingu üles öelduks alates 19.11.2010. Lepingu üldtingimuste punkti 6.4. kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik lepingust tuleneva maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt hageja poolt sissenõutavaks.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 ja § 231 lg-le 2 loeb kohus eelnimetatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks ja faktiväidetes välja toodud asjaolud kohtu poolt tuvastatuks.
2.3.Kostja ja Aktsiaselts EE vahel sõlmitud lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
2.3.1.VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt. Seega on võlausaldajal vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 õigus nõuda nimetatud kohustuse täitmist, s.t raha tasumist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus tuleb võla nõudes rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 664,29 eurot.
2.3.2.Lepingus on kokku lepitud intressi määraga 19,9% aastas tasumise kohustuses. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse intressi 41,78 eurot tasumise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja.
2.3.3.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse esitamise päevaga sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 56,88 eurot. Hagi kuulub viivisenõude osas rahuldamisele ning kohus mõistab viivise kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist protsendina põhinõudelt 664,29 eurot kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt 664,29 eurot kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamise päevast 27.01.2012.
2.3.4.Lepingus on kokku lepitud, et kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. Hageja palub kostjalt välja mõista teate saatmise tasu 3,20 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse tähitud teatise eest 3,20 eurot tasumise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja.
2.4.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse kõigi hageja esitatud nõuete osas. Eeltoodust tulenevalt tehti otsus kostja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas hagiavalduse lisana menetluskulude nimekirja, seega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tagaseljaotsusega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on menetluskulude suuruseks 191,73 eurot, milleks on hageja tasutud riigilõiv. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 191,73 eurot ja mõistab hüvitatavad menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.