2-11-46576/33 - Võlaõigus - Muud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

alusel seisukohal, et kuna Eesti Keskerakonna Tartu piirkond on vastavalt põhikirjale erakonna struktuuriüksus, siis oli tal ka õigus sõlmida leping erakonna nimel põhikirja alusel, mille MTÜ Eesti Keskerakond on heaks kiitnud. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et lepingu p-i 5 tuleb vaadata kui iseseisvat võlatunnistust. Lepingut tuleb vaadata tervikuna ja lepingu p-i 5 ei saa vaadelda lahusolevana p-dest 1-4 või p-de 1-4 täitmiseks võetud lisakohustusena, sellist käsitlust ei võimalda ka lepingu tekst. Lepingut või muud dokumenti selle kohta, mis eeldaks antud juhul konstitutiivse võlatunnistuse olemasolu, kohtule esitatud ei ole. TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Lepingu p-des 1-4 võetud kohustusi: aruandmise kohustust, artiklite kirjutamise kohustust, koosolekutel osalemise kohustust ning teatud makse tasumise kohustust pooled vaidlustanud ei ole. Lepingu p-st 5 nähtuvalt kohustus kostja lahkuma volikogust juhul, kui ta astub erakonnast välja. Kostja liikmelisus MTÜ-s Eesti Keskerakond lõppes 05.05.2011 (tl 46) seoses kostja teise erakonda astumisega. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et tema tahe oli sõlmida leping, mille järgi ta kohustus maksma 10% sissetulekutest vastavalt lepingu p-le 4. Kostja kinnitas, et tahet volikogust lahkuda tal ei olnud. Tunnistaja E.K. ütlustest nähtuvalt lisati p 5 lepingusse eesmärgiga hoida liikmeid erakonnas. MTÜ Eesti Keskerakond põhikirja p 2.3.14 järgi on keskerakonna liikmel õigus astuda erakonnast välja. Keskerakonnast väljaastumise kord on sätestatud põhikirja p-des 2.5.2.1 kuni 2.5.2.3, mille kohaselt keskerakonnast väljaastumise alus on erakonna osakonna juhatusele esitatud kirjalik avaldus, mis on individuaalne ja allkirjastatud. Väljaastumine registreeritakse erakonna osakonna juhatuses, piirkonna juhatuses ja erakonna juhatuses. Põhikirja järgi erakonnast väljaastunud isikule sisseastumismaksu ega liikmemakse ei tagastata, mingeid muid tagajärgi põhikirjas sätestatud ei ole. Seega oli lepingusse p 5 lisamine vastuolus kehtinud põhikirjaga. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Avaliku korraga vastuolevaks loetakse ka tehing, mis on vastuolus põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 1 ja 10 tuleneb esindusdemokraatia põhimõte, mille järgi kehtib vaba mandaadi põhimõte sarnaselt Riigikogu liikmega ka volikogu liikme suhtes. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lg 2 sätestab, et volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Lisaks sellele tähendab vaba mandaadi põhimõte, et volikogu liiget ei saa tagasi kutsuda ei teda valinud hääleõiguslikud valla- või linnaelanikud ega erakond või valimisliit, kelle nimekirjas ta on volikokku valitud. Volikogu liige teostab avalikku võimu kohaliku omavalitsuse üksuse hääleõiguslike elanike esindajana, mitte ei esinda volikogus üksnes oma valijate huve. Samuti tuleneb vaba mandaadi põhimõttest volikogu liikme vabadus muuta oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke või valimisliiduga seonduvaid eelistusi ilma ohuta saada seetõttu omavalitsuse esinduskogust eemaldatud. Õigus vabale mandaadile hoiab ka volikogu liikme vaba valijate, erakonna ja valimisliidu õiguslikult siduvatest juhistest. Eeltoodust tulenevalt on lepingu p-s 5 sätestatud kohustus erakonnast lahkumisel kohaliku omavalitsuse volikogust lahkuda vastuolus ühiskonnas välja kujunenud õiguse üldpõhimõtetega ning põhiseadusest tuleneva vaba mandaadi põhimõttega. Seetõttu on lepingu p-s 5 kokkulepitu vastuolus avaliku korra ja heade kommetega ning sellest tulenevalt tühine. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna põhikohustust ei eksisteeri, siis on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta.

10.aprilli 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning mõista H. Jallajaselt MTÜ Eesti Keskerakond kasuks välja põhisumma 4729,46 eurot ja seadusjärgne viivis kuni võlgnevuse tasumiseni ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse esitamise seisuga moodustasid viivised 312,57 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on võlatunnistuse allkirjastanud vaid kostja ja sellest tulenevad kohustused vaid kostjale, mistõttu on dokumendi näol kogu ulatuses tegemist VÕS §-s 30 sätestatud konstitutiivse võlatunnistusega, s.o dokumendiga, milles antud lubadusega loodi iseseisev kohustus. Eeltoodut tõendab ainuüksi asjaolu, et võlatunnistuse p-s 5 on märgitud kostja rahalisi kohustusi hageja ees, mis on seotud 2009. a kohalike omavalitsuste valmimiskampaaniaga. Kuna kostja on allkirjastanud võlatunnistuse, siis on tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-146-05; 3-2-1-21-06; 3-2-1-146-11; 3-2-1-149-11) sellele võimalik esitada vaid võlatunnistusest endast tulenevaid vastuväiteid (võltsituse, eksimuse vms vastuväide) ja kohustuse olemasolu tuleb eeldada, ning isegi, kui sellist kohustust reaalselt ei olnud, tekkis võlatunnistusega uus abstraktne kohustus, mille täitmist on hagejal õigus nõuda. Kuna kostja ei ole esitanud hagi võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisest vabanemiseks alusetu rikastumise sätete alusel, ei esine alust, millele tuginedes saaks jätta hagi rahuldamata; 2) kohus, kes põhistab tehingu tühisust läbi õigusnormide, ei saa tugineda TsÜS § 86 lg-le 1, kuivõrd seadusandja on kehtestanud TsÜS §-s 87 sätte, mille järgi seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kohtuotsus on vastuoluline, kuivõrd tehingu tühisuse alusena on kohus märkinud heade kommete või avaliku korra vastasust (TsÜS § 86 lg 1), kuid faktiliselt on tuginenud põhiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätetele, millisel juhul pidanuks kohaldama tehingu tühisuse alusena TsÜS § 87, mis on TsÜS § 86 lg 1 suhtes erisäte. TsÜS § 87 kohaldamiseks on Riigikohus andnud selged juhised (3-2-1-113-11, 3-2-1-79-08), millest juhindumisel on antud juhul ainuvõimalik hagi rahuldada, sest nii põhiseaduses kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses puuduvad sätted, mis keelaksid volikogu liikmetel võtta kolmandate isikute ees võlaõiguslikke kohustusi, sh kohustusi valimiskampaania kulude hüvitamiseks teatud tingimuste saabumisel. Kuna sellist keeldu üheski kehtivas õigusaktis otseselt sätestatud ei ole, ei ole võlatunnistus tühine; 3) ei ole kostja poolt võetud kohustus vastuolus esindusdemokraatia või vaba mandaadi põhimõtetega. Faktiliselt on tegemist kostja poolt hageja ees võetud alternatiivsete kohustustega: juhul, kui kostja otsustab, et ta volikogust ei lahku, hüvitab ta erakonnale kampaaniakulud, mistõttu termin leppetrahv on eksitav. Kohustuse tegelik sisu – kampaaniakulude hüvitamine – nähtub võlatunnistuse p 5 viimasest lausest. Kohus ei ole selgitanud, millisel viisil on kampaaniakulude hüvitamise kohustuse võtmine vastuolus avaliku korra või heade kommetega. Hagejaks on erakond, mis oma sisus on erakonda kuuluvate isikute poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on erakonna programmi elluviimiseks poliitilise võimu taotlemine ja osalemine Eesti riigi poliitikas. Selleks, et erakonnal oleks vahendeid valimistel osalemiseks, kogutakse liikmemaksu ning annetusi, mida kasutatakse valimiskampaaniate korraldamisel. Isik, kes oma kampaaniaks erakonna rahalisi vahendeid kasutades osutub valituks, võib võtta endale kohustuse hüvitada need kulud juhul, kui ta enam erakonna programmi elluviimisel ei osale. Selline kohustuse võtmine on lisaks õiguspärasusele ka moraalselt igati aktsepteeritav, kuivõrd erakonna vahendid, mida kasutatakse erakonna programmi ellu viimiseks, pärinevad suures osas erakonna liikmetelt, kes on need vahendid selleks sihtotstarbeks erakonnale annetanud.

5.H. Jallajas vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus ebaõigesti, et 05.11.2009 dokument on Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna poolt Eesti Keskerakonna nimel sõlmitud leping. Vastustaja palub selles osas muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Tulenevalt TsÜS § 26 lg-test 1 ja 2 on õigusvõime üksnes juriidilisel isikul, mis on kantud seadusega ettenähtud registrisse. Juriidilise isiku struktuuriüksusel või organil õigusvõime puudub. Eesti Keskerakonna Tartu piirkond ei ole kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, ei ole seega juriidiline isik ning ei saa sõlmida kehtivaid lepinguid ja olla esindajaks; 2) on dokument tühine, sest Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnal puudub õigusvõime. Hageja ei ole menetluse vältel olnud järjepidev, väites esmalt, et tegemist on pooltevahelise lepinguga, seejärel aga, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Ebaõige, üllatav ja hagiavaldusega vastuolus on väide, et lepingu p 5 puhul on tegemist kostja poolt hageja ees võetud alternatiivsete kohustustega, mistõttu termin leppetrahv on eksitav. Hageja on dokumendi p-le 5 tuginedes esitanud hagi leppetrahvi väljamõistmiseks. Vastavalt VÕS §-le 163 on lepingu kehtetuse korral kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Hageja peab tõendama, et leppetrahviga tagatud kohustus on kehtiv ning et kostja on seda rikkunud; 3) ei ole tegemist võlatunnistusega, kuivõrd dokumendi sõlmimise eelselt ega ka lepingu allkirjastamise hetkel ei olnud juttu võlatunnistuse sõlmimisest, millega kostja endale iseseisva kohustuse võtab. Kostja allkirjastas dokumendi teadmisega, et ta peab Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna suhtes teatud viisil käituma. Kostjal puudus tahe võtta endale kohustusi Eesti Keskerakonna ees. Vastustaja leidis, viidates Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-2-1-56-11, et kuivõrd kostja mõistis lepingutingimusi tähenduses, et ta peab Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna suhtes teatud viisil käituma, mitte aga, et ta allkirjastab võlatunnistuse, millega võtab endale uue iseseisva kohustuse, ja hageja seda lepingu sõlmimise ajal teadis, siis tuleb lepingut tõlgendada selliselt, nagu kostja seda mõistis. Seega pidi hageja tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuste tähendust kostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Riigikohus on väljendanud seisukohta (3-2-1-146-11, 3-2-1-21-06, 3-2-1-63-08, 3-2-1-15-09), et abstraktse võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise võlatunnistuse sõlmimiseks ja et kokkuleppe tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitega; 4) on kohus märkinud, et TsÜS § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Avaliku korraga vastuolevaks loetakse ka tehing, mis on vastuolus põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. Sellist seisukohta toetab ka õigusteooria: Kuna seadusandja ei suuda ette näha kõiki neid juhuseid, mil tehingu kehtivus tuleks välistada, ega nendeks juhtudeks tühisuse aluseid kehtestada, katabki § 86 need situatsioonid, mil seadusest tulenevalt oleks tehing kehtiv, kuid ometi ei saaks kehtivust lubada, kuna tehing on vastuolus ühiskonna liikmete enamuse õiglustunde ja väärtushinnangutega või põhiseadusest tulenevate põhimõtetega. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 271) Isikule põhiseadusega tagatud põhiõiguste ja -vabaduste kitsendamine lepingu alusel peaks olema piiratud. Põhiseadusega antud õigus vabale eneseteostusele, vabadusele ja isikupuutumatusele, perekonna- ja eraelu puutumatusele, tegevusala, elukutse ja töökoha valikule, südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele jms on võõrandamatud õigused, mida isik enda suhtes ise võib piirata, kuid teine isik ei saa toetuda lepingus antud lubadusele

selliste õiguste piiramise või nendest loobumise kohta. Selliseid lubadusi sisaldavad kokkulepped tuleks lugeda heade kommete vastaseks ja tühisteks. Põhiseaduse normid ei ole otsekohaldatavad tsiviilõiguste ja -kohustuste määramisel, küll aga on tehingud, mis on vastuolus põhiseaduse printsiipidega, eelkõige vastuolus isiku põhiõigustega ja -kohustustega, sh diskrimineerimiskeeluga, tühised seetõttu, et nad on ühtlasi vastuolus heade kommetega. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 274 p 3.3.5) Tehingu sisu puuduste osas tuleb hinnata kõigepealt seda, kas tehing ei ole tühine vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga (§ 87) või heade kommete vastasuse tõttu (§ 86). (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 267) Järelikult võib tehingu kehtivuse kontrollimisel tugineda nii ühele kui teisele sättele ning isegi kui eeldada, et tehing ei ole tühine vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga, siis on võimalik tehingu tühisusele tugineda heade kommete vastasuse tõttu. Avaliku korraga on vastuolus käitumine, mis on vastuolus põhiseaduse normidega ning põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 269) Tsiviilõigusele on põhiseadusel oluline mõju just läbi selle, et tehingute tegemisel tuleb järgida põhiseadusest tulenevaid printsiipe, nendega vastuollu sattudes on tegemist ühtlasi vastuoluga heade kommete ja avaliku korraga. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 270) Antud juhul tuleneb heade kommete või avaliku korraga vastuolu põhiseadusest ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätete olemusest. PS §-dest 1 ja 10 tuleneb esindusdemokraatia põhimõte, mille järgi kehtib vaba mandaadi põhimõte sarnaselt Riigikogu liikmega ka volikogu liikme suhtes, mis viimase puhul tähendab, et: a) volikogu liige ei teosta mandaati mitte üksnes oma valijate, vaid kogu kohaliku elanikkonna huvides, ehk on kõigi kohalike elanike esindajaks kohaliku võimu teostamisel; b) volikogu liiget ei saa tagasi kutsuda ei kohalikud elanikud, kes teda valisid, ega erakond või valimisliit, kelle nimekirjas kandideerimise tulemusel ta volikogus mandaadi sai; c) volikogu liige peab saama teha poliitilisi valikuid, mh muuta oma maailmavaatelisi seisukohti ja seetõttu soovi korral ka erakonnast või valimisliidust välja astuda, oma südametunnistusest lähtuvalt – teisisõnu ei ole volikogu liige seotud ei varasemate valimislubadustega ega ka oma valijate juhistega. Eeltoodust tulenevalt on tehing, millega nähakse ette kohustus erakonnast lahkumisel kohaliku omavalitsuse volikogust lahkuda, vastuolus põhiseadusest tuleneva vaba mandaadi põhimõttega. Tehing on vastuolus nii seadusega kui ka avaliku korraga ja sellest tulenevalt tühine. Seetõttu on VÕS § 163 alusel kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Ebaõige on apellandi seisukoht, et sellise kohustuse võtmine on lisaks õiguspärasusele ka moraalselt igati aktsepteeritav. Kui erakonna vahendid pärinevad suures osas just erakonna liikmetelt, siis seda enam on heade kommetega vastuolus küsida erakonnast lahkumise järgselt endiselt erakonna liikmelt n.ö karistuseks erakonnast lahkumise eest leppetrahvi; 5) juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et leppetrahvi tasumise kohustus on kehtiv, jääb kostja maakohtus esitatud leppetrahvi vähendamise nõude juurde.

8.2.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et 05.11.2009 lepingu p 5 on tühine TsÜS § 86 p 1 järgi. Apellandi väide, et maakohus on TsÜS § 86 p 1 ebaõigesti kohaldanud, ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 05.11.2009 leping on osadeks jagatav ning kostja vande all antud seletuse ja tunnistaja E. K. ütluste põhjal saab eeldada, et leping oleks tehtud ka ilma p-s 5 märgituga. Nimetatud asjaolu ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud. Apellandi seisukoht, et maakohtu otsus on vastuoluline, kuna kohus on tehingu tühisust põhistanud läbi õigusnormide ning sellisel juhul oleks kohus pidanud tühisuse alusena kohaldama TsÜS §-i 87, on ekslik. Tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 1 on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Ringkonnakohus märgib, et avaliku korraga on vastuolus käitumine, mis on vastuolus põhiseaduse normidega ning põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. Avaliku korra vastane tehing on ühtlasi heade kommete vastane. Paragrahv 86 on üldnormiks, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine ning nimetatud norm on kohaldatav ka juhul, kui tehing on vastuolus põhiseadusest tulenevate põhimõtetega. PS § 48 esimese lause järgi igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja-liitudesse. PS §-st 156 tuleneb, et kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel kolmeks aastaks. 05.11.2009 lepingu p-st 5 tulenevalt kohustus H. Jallajas tasuma leppetrahvi juhul, kui ta ei lahku linnavolikogust Eesti Keskerakonnast või Tartu linnavolikogu Eesti Keskerakonna fraktsioonist lahkumise korral. PS §-dest 1 ja 10 tuleneb esindusdemokraatia põhimõte. Nimetatud põhimõttega on hõlmatud isiku õigus koonduda ning ka lahkuda erakonnast (s.h erakonna fraktsioonist) ning kuna H. Jallajas oli valitud Tartu linnavolikogu liikmeks kolmeks aastaks, siis on lepingu p-s 5 kokkulepitu vastuolus põhiseadusest tuleneva esindusdemokraatia põhimõttega ja sellest tulenevalt ka avaliku korraga, s.t lepingu p 5 on tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi.