Võlaõigus › Muud

põhjendamatu leppetrahvi tasumine ulatuses, mis ei vasta tegelikele kuludele seoses kostjaga. Kostja palub kohtul vähendada leppetrahvi tasumise nõuet 0 euroni. Kostja hinnangul on põhjendamatu tema vastu esitatud viivise tasumise nõue, kuivõrd hageja ja kostja vahel puudub kehtiv kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl 60-64). Hageja on seisukohal, et poolte vahel allkirjastatud leping on oma õiguslikult olemuselt konstitutiivne võlatunnistus, millega loodi iseseisev kohustus. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega selle kohta, et justkui puuduks MTÜ Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnal õigusvõime, mistõttu ei ole kostja poolt antud võlatunnistus kehtiv. MTÜ Eesti Keskerakonna põhikirja punkti 3.1. kohaselt on Keskerakonna struktuuriüksused osakond ja piirkond, volikogu, kongress ning erakonna juhatus, erakonna büroo ja kogud. Põhikirja punktide 5.1.1, 5.1.3 ja 5.1.4 kohaselt on piirkond erakonna organisatsiooni üksus maakonnas, piirkond moodustatakse piirkonna konverentsil ning registreeritakse erakonna juhatuses. Piirkonnal on oma eelarve, arveldusarve ning vara käsutamise ja kasutamise õigus, mida teostab piirkonna juhatus. Kostja, kui MTÜ Eesti Keskerakond liige teadis võlatunnistusega endale hageja Tartu piirkonna eest kohustust võttes ülaltoodud struktuuriüksuste olemasolust ning olemusest. Hageja on seisukohal, et kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks on põhjendamatu, kuna kostja ei ole tõendanud ega põhistanud leppetrahvi vähendamise vajadust, üld- ja paljasõnalise väitega, et hageja ei ole kostjaga seoses teinud valimiskampaaniakulusid, ei ole võimalik saavutada leppetrahvi vähendamist. KOSTJA VASTUS HAGEJA SEISUKOHTADELE (tl 84-88). Kostja ei ole kunagi soovinud sõlmida lepingut, sh. võlatunnistust MTÜ-ga Eesti Keskerakond. Kostja allkirjastas 05.11.2009.a dokumendi teadmisega, et sellega fikseeritakse kirjalikult kostja ja Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna vaheline kokkulepe, mille järgi peab kostja maksma Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnale mingi osa oma sissetulekutest ning et see leping reguleerib kostja ja Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna vahelisi suhteid. Seetõttu puudub antud asjas vajadus käesolevas menetluses arutleda selle üle, kas kostja on sõlminud konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuse ning mis vahe on konstitutiivsel või deklaratiivsel võlatunnistusel. 05.11.2009.a dokumendi pealkirjaga „Leping Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnaga“ sõlmimisel ei omanud kostja tahet sõlmida võlatunnistust ning enne selle dokumendi sõlmimist, aga ka selle allkirjastamise hetkel ei olnud pooltel kunagi juttu võlatunnistuse sõlmimisest. Kostja oli ka varem Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnale maksnud mingi osa oma sissetulekutest, sest kostja oli ka varasemal kahel linnavolikogu tegutsemisperioodil volikogu liige ning sel korral (2009.a) selgitati kostjale, et nüüd fikseeritakse selline kohustus lihtsalt kirjaliku lepinguga. Kostjal puudus tahe võtta endale kohustusi MTÜ Eesti Keskerakond ees. Kostja on seisukohal, et lepingu punktis 5 sätestatud kokkulepe ei ole kehtiv, sest see on vastuolus avaliku korraga.

KOHTUISTUNG

Hageja lepingulise esindaja, advokaat Kalle-Kaspar Sepper’i, seletusest nähtuvalt allkirjastas kostja 05.11.2009.a lepingu, mille pealkirjaks, on leping Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnaga ning lepingu p-i 5 kohaselt võttis kostja endale kohustuse, et kui kostja lahkub Keskerakonnast, siis lahkub ka linnavolikogust ning kohustuse mittetäitmisel peab kostja tasuma leppetrahvi. Hageja on seisukohal, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega ning seega ei oma tähtsust, et kohustust ei olnud või et kohustus on olnud heade kommetega vastuolus. Kostja ei ole leppetrahvi summa vähendamiseks välja toonud VÕS-is esitatud eeldusi, samuti ei saa nõustuda väitega, et trahvi nõudmine on minetatud, kuna trahvi nõudmine kahe kuu möödudes on mõistlik. Antud juhul oli tegemist Keskerakonna

struktuuriüksusega vastavalt põhikirjale ja kohustust saab võtta ühe struktuuriüksuse ees. Keskerakonna kampaania kulud olid too aasta üle 12 miljoni krooni ja leppetrahvi summa on pandud ümmargusena, et ei peaks hakkama igat kulu välja tooma, muidu oleks tõendamine väga keeruline. Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Rando Antsmäe, seletusest nähtuvalt ei ole tähtsust selles, kas 05.11.2009.a allkirjastatud dokument on leping või võlatunnistus. Kostja on veendunud, et lähtudes Eestis kehtivast õigusest peab võlatunnistuses olema vähemalt kaks poolt. Lepingu teine pool oli Keskerakonna Tartu piirkond, kellel puudub õigusvõime. Leppetrahvi saab nõuda siis, kui on rikutud neid kohustusi, mille tagamiseks on lepptrahvi nõue sõlmitud. Leppetrahvi kokkulepe ei saa sõltuda sellest, kas on tegemist tavalise lepingu või võlatunnistusega, ilma et oleks rikutud mingit kohustust. Põhikohustus, mille tagamiseks on leppetrahv kokkulepitud, et kostja peab volikogust välja astuma, on tühine, kuna see on vastuolus avaliku korraga, põhiseaduse §-dest 1 ja 10 tuleneva esindus demokraatia põhimõttega. Ühegi kohustusega ei saa isikut, kes on valitud riigikokku või volikogusse, kohustada välja astuma. Sõlmitud leping on vastuolus põhiseaduslike põhimõtetega ja on seega tühine ja automaatselt on tühine ka leppetrahvi kohustus. Valimiskampaania kulude kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Kuna leppetrahvi kokkulepe on tühine, siis puudub ka alus viivise nõudeks. Kostja, Harri Jallajas’e, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt enne 05.11.2009.a lepingu allkirjastamist läbirääkimisi ei peetud. Volikogu koosolekul ütles Erlend Kraus talle, et tuleks alla kirjutada lepingule, et edaspidi tasub ta makse 10% ning selgitas, et see on paljalt formaalsus. Maksu oli ta ka varasemalt 6 aastat korralikult tasunud. Tal polnud kavatsust sõlmida mingit lepingut Tartu Keskerakonna piirkonnaga, mis piiraks tema õigusi, samuti puudus tal tahe volikogust välja astuda. Temal valimisaruande järgi valimiskulutusi ei olnud. 74 000 krooni kohta öeldi talle, et see summa on võetud laest. Ta ei saa võtta endale mingeid kohustusi seoses volikogust välja astumisega, tegemist on mandaadi kohustusega. Temale teadaolevalt oli leping, mille ta allkirjastas, seotud liikmemaksuga ja sellepärast kirjutas ta ka lepingule alla. Lepingut ta läbi ei lugenud, kuna teadis, et leping on seotud selle 10%-ga. Lepingu 5 punkt ei jäänud talle allkirjastamisel üldse silma. Tunnistaja, E.K., poolt kohtule antud ütluste kohaselt 05.11.2009.a lepingu allkirjastamisel selgitas ta Harri Jallajas’le, et tegemist on formaalsusega, et kõik liikmed maksaksid erakonna kassasse 10% saadavast tulust. Tegemist oli formaalsusega, lepingu 5 punkt oli pandud selleks, et hoida inimesi erakonnas, samuti ei ole olnud kunagi juttu, et see leping oleks võlatunnistus. Temale teadaolevalt oli lepingu eesmärgiks, et linnavalituses tulu saavad liikmed maksaksid kümnist saadava tulu pealt ja et liikmeid erakonnas kinni hoida. Ei olnud juttu Harri Jallasega võlatunnistusest ega ka volikogust lahkumisest. Leppetrahvi summa oli utoopiline, laest võetud. Valimistel kulus iga liikme peale u 4000 krooni, pluss veel kandidaadi omaosalus. Ta ei juhtinud Harri Jallajas’e tähelepanu eraldi lepingu puntkile nr 5, ei selgitanud ka volikogust väljaastumise kohustust ja leppetrahvi maksmise kohustust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Erakonnaseaduse § 3 lg ja lg 2 sätestavad, et erakond moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel ning Eestis asutatud, registreeritud ja tegutsevate erakondade juhtorganid ning struktuuriüksused peavad asuma Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. Mittetulundusühingute seaduse § 7 lg 1 p 7 ja lg 4 kohaselt mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused ning põhikirjas võib kasutada mittetulundusühingu organite ja osakondade kohta teistsuguseid nimetusi kui seaduses. MTÜ Eesti Keskerakonna 2009.a kehtinud põhikirja p-i 3.1. kohaselt Keskerakonna struktuuriüksused on osakond ja piirkond, volikogu, kongress ning erakonna juhatus, erakonna büroo ja kogud. 2009.a kehtinud põhikirja p-de 5.1.1 ja 5.1.4 kohaselt, kui ka käesoleva ajal kehtiva põhikirja p-de 5.1.1 ja 5.1.4 kohaselt on erakonna organisatsiooni üksus maakonnas piirkond. Piirkonnal on eelarve ja arveldusarve ning vara käsutamise ja kasutamise õigus, mida teostab piirkonna juhatus. Põhikirja p-i 5.5.2 ja 5.5.3 kohaselt juhatus registreeritakse erakonna juhatuses ja juhatus lähtub oma tegevuses erakonna põhikirjast ja programmist ning kongressi, volikogu ja juhatuse otsusest. Põhikiri on juriidilise isiku sisesuhteid reguleerivaks dokumendiks. Kohus on seisukohal, et kuna Eesti Keskerakonna Tartu piirkond on vastavalt põhikirjale erakonna struktuuriüksus siis oli tal ka õigus sõlmida leping erakonna nimel põhikirja alusel, mille on MTÜ Eesti Keskerakond heaks kiitnud.

põhikirja p-i 2.3.14 järgi on keskerakonna liikmel õigus astuda erakonnast välja. Keskerakonnast väljaastumise kord on sätestatud erakonna põhikirja p-des 2.5.2.1. kuni 2.5.2.3, mille kohaselt Keskerakonnast väljaastumise alus on erakonna osakonna juhatusele esitatud kirjalik avaldus, mis on individuaalne ja allkirjastatud. Väljaastumine registreeritakse erakonna osakonna juhatuses, piirkonna juhatuses ja erakonna juhatuses. Põhikirja kohaselt erakonnast väljaastunud isikule sisseastumismaksu ega liikmemakse ei tagastata, mingeid muid tagajärgi põhikirjas sätestatud ei ole. Seega oli lepingusse p-5 lisamine vastuolus kehtinud põhikirjaga. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Avaliku korraga vastuolevaks loetakse ka tehing, mis on vastuolus põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 1 ja 10 tuleneb esindusdemokraatia põhimõte, millest tulenevalt kehtib vaba mandaadi põhimõte sarnaselt Riigikogu liikmega ka volikogu liikme suhtes. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lõike 2 sätestab, et volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigus aktidest ning valla- või linna elanike vajadustest ja huvidest. Lisaks sellele tähendab vaba mandaadi põhimõte, et volikogu liiget ei saa tagasi kutsuda ei teda valinud hääle õiguslikud valla- või linna elanikud ega erakond või valimisliit, kelle nimekirjas ta on volikokku valitud. Volikogu liige teostab avalikku võimu kohaliku omavalitsuse üksuse hääleõiguslike elanike esindajana, mitte ei esinda volikogus üksnes oma valijate huve. Samuti tuleneb vaba mandaadi põhimõttest volikogu liikme vabadus muuta oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke või valimis liiduga seonduvaid eelistusi ilma ohuta saada seetõttu omavalitsuse esinduskogust eemaldatud. Õigus vabale mandaadile hoiab ka volikogu liikme vaba valijate, erakonna ja valimis liidu õiguslikult siduvatest juhistest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingu p-s 5 sätestatud kohustus, millega kostjat kohustati kohaliku omavalitsuse volikogust lahkuma erakonnast lahkumisel, on vastuolus ühiskonnas välja kujunenud õiguse üldpõhimõtetega ning vastuolus põhiseadusest tuleneva vaba mandaadi põhimõttega. Seetõttu on lepingu p-s 5 kokkulepitu vastuolus avaliku korra ja heade kommetega ning sellest tulenevalt tühine. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna põhikohustust ei eksisteeri, siis on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Arvestades eeltoodud põhjendusi jätab kohus MTÜ-u Eesti Keskerakond hagi Harri Jallajas’e vastu 4 729,46 euro ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.