Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

täitmiseks

pärast

jõustumist

Kohtute

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja, tasu osas ajutine haldur esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule (aadress: XXX; telefonid: XXX või XXX; faks XXX; e-post: XXX või XXX) Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul 1(5)

2-12-41288 pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võib ajutine haldur esitada määruskaebuse (PankrS § 3 lg 2, 23 lg 7, TsMS § 661 lg 1, 2). Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Narva linn esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse Niina Severinova pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei kata surnud Niina Severinova vara võetud kohustusi, mistõttu tuleb välja kuulutada pärandvara pankrot. 17.10.2012 võttis kohus Narva linna avalduse menetlusse. Kohtule 12.10.2012 esitatud avalduse kohaselt Narva notar Sergei Nikonovi poolt on 09.05.2012 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (notariaalakt notari ametitoimingute raamatu registri nr 1836), mis tõendab, et 09.06.2011 surnud Niina Severinova vara pärijaks on Narva linn. Notar Sergei Nikonov määras 09.05.2012 Niina Severinova pärandvara inventuuri tegijaks kohtutäituri Andrei Kreki. Kohtutäituri Andrei Kreki poolt läbi viidud inventuuri kohaselt kuuluvad Niina Severinova pärandvara hulka järgmised varad ja kohustused: 1) arvelduskonto nr XXX AS-is Swedbank, saldo 9.27 EUR.; kohustused AS-is Swedbank ees Laenuleping nr 10-081171-LV laenujääk seisuga 09.06. 2012 on

612.88 EUR;

Ei oma liisinguid; 2) arvelduskonto nr XXX (SEB Pank AS), mille saldo oli 09.06.2011. 0.00 EUR:; Kohustused AS SEB Pank ees puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudus seisuga 25.06.2012 maksumaksjal Niina Severinoval maksevõlgnevus. Niina Severinova poolt antud tagatised: eraisiku käendus riikliku õppelaenu lepingule nr S03005063. Käendussumma 3834.70 EUR. Laenu saldo seisuga 01.06.2012 on 420,54 EUR. Laenusaaja Svetlana Severinova (isikukood 46802093713). Vastuseks kohtutäituri 19.07.2012 ja 10.08.2012 päringule Narva Linnavalitsuse Linnavara-ja Majandusamet teatas, et tema puuduvad andmed surnud Niina Severinova pärandvara kohta. 17.10.2012 määrusega Viru Maakohus nimetas ajutiseks halduriks Tarmo Villman`i. Ajutine haldur on kohtule 04.11.2012 esitanud ajutise halduri aruande. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning arvestades, et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu.

ARUANNE

2-12-41288 kohustused AS-is Swedbank ees Laenuleping nr 10-081171-LV põhiosa võlg on 608,93 EUR, viivis 45,79 EUR, intressi võlg 107,25 EUR. 2) arvelduskonto nr XXX (SB Pan AS), mille saldo oli 09.06.2011 0.00 EUR. Kohustused AS SEB Pank ees puuduvad. Niina Severinova poolt antud tagatised: eraisiku käendus riikliku õppelaenu lepingule nr S03005063. Käendussumma 3834.70 EUR. Laenu saldo seisuga 22.10.2012 on 211,84 EUR. Laenusaaja Svetlana Severinova (isikukood 46802093713). 3)Maksu- ja Tolliameti andmetel puudus seisuga 25.06.2012 maksumaksjal Niina Severinoval maksevõlgnevus. 4) Võlgnikul puuduvad pankrotiavalduse menetlemise ajal lepingulised suhted järgmiste krediidiasutuste ning liisingettevõtetega - AS Eesti Krediidipank AS, Swedbank Liising AS, ALG Liising AS, Balti Investeeringute Grupi Pank AS; AS DNB, AS DNB Liising, LHV Pank; AS, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, AS UniCredit Bank Eesti filiaal; Swedbank Liising AS. AS SEB Liising; Siemens Financial Services AS Eesti filiaal, Versobank AS, Nordea Fiance Estonia AS. 5) Ehitisregistri andmetel võlgnikul vallasvara puudub. 6) Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub. 7) Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole ning viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. 8) Pooleliolevad täitemenetlused võlgniku suhtes puuduvad. 9)Eesti väärtpaberite keskregistri vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Isik ei ole liitunud kogumispensioniga. Ajutine haldur on päringutele vastuste põhjal välja selgitanud, et võlgnikul vara puudub ning võlgniku kohustused krediidiasutuste ees on summas 973,81 EUR. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulutusi, kuna pankrotimenetluses tuvastatu põhjal Võlgniku kohustused ületavad varasid mitmekordselt. Ajutine haldur on seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ning vara puudub, siis puuduvad ka võimalused Varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Maksujõuetuse põhjustena ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolud, seda PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõuete võimalusi. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks ja/või tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Eeltoodud alustel ja põhjendustel on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning arvestades, et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete/tagasivõitmise esitamise võimalused, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 leiab ajutine haldur, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning vabastada ajutine haldur oma ülesannete täitmisest ning avaldada sellekohane teade Ametlikes Teadaannetes. Juhul, kui leidub huvitatud isikuid, kel on huvi Võlgniku pankroti välja kuulutamiseks, siis vastav isik peaks ka finantseerima menetluse läbiviimist, seda rahaliste vahendite tasumisena ettemaksuna kohtu deposiitkontole. Ajutise haldur arvates mõistlikuks deposiidisummaks oleks 2000 €. Lisaks 3(5)

2-12-41288 mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, millega seonduvad täpsemad asjaolud ja summad on toodud lisatud ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruandes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 06.11.2012 määruse, millega tegi ettepaneku Niina Severinova pankrotimenetluses huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ning andis selleks tähtaja kuni 21. november 2012. Kohtu määratud tähtajaks tasu kohtu deposiiti ei tasutud. Eeltoodu alusel on käesolevas tsiviilasjas tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul Niina Severinova pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Niina Severinova pärandvara pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

AJUTISE PANKROTIHALDURI TASU MÄÄRAMINE

Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks summas 420 EUR (koos sotsiaalmaksuga 558,6 EUR) ja kulutuste hüvitis 73,50 EUR. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise taotlusele vastu ei vaielnud. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse 4(5)

2-12-41288 kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Arvestades ajutise halduri töö mahtu ja keerukust, leiab kohus, et halduri taotlus tasu ja kulude määramiseks on põhjendatud. Kuna võlgnikul puudub vara, tuleb ajutisele haldurile määrata tasuks 397 eurot riigi arvelt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 EUR (koos sotsiaalmaksuga 528,01 EUR), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr XXX Swedbank. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.