Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
22. november 2012. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-12-25376
Tsiviilasi
Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) avaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks 31. oktoober 2012. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Võlausaldaja: Danske Bank A/S Eesti filiaal (reg kood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn); Võlausaldaja esindaja: Krista X (e-post [email protected] ); Võlgnik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX e-post XXX; tel XXX); Pankrotihaldur Svetlana Pilden (IK 47809102261 Business Law Firm OÜ Liivalaia 21-17 10118 Tallinn e-post [email protected]).
Resolutsioon
79 651,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgnik leiab, et tema majanduslik seisund on halvenenud 2007.a. toimunud nn pronksiöö sündmuste tagajärjel. Temale kuuluv ettevõtte ( XXX OÜ) vara, s.o. söökla mööbel ning köögi inventar olid kahjustatud vandaalide poolt, mistõttu majandustegevus seiskunud pikema perioodi vältel. Majandustegevuse taaskäivitamiseks sõlmis ta firma nimel SEB Pank AS-ga investeerimislepingu, mille tagatiseks oli ka tema isiklik käendus. Saadud rahalised vahendid ei olnud aga piisavad majandustegevuse taastamiseks, sest samal ajal on alanud ka üldine majanduskriis, mis negatiivselt mõjutanud ettevõtte (söökla, catering) käivet, mille tagajärjel vähenes ka tema sissetulek, ning tema ei suutnud täita laenulepingust tulenevaid kohustusi. 2008.a. tekkis osaühingul kahjum, ning rendilepingust tulenevate võlgnevuste katteks oli ettevõtte vara (inventar) üle antud ning majandustegevust rohkem ei toimunud. Ajutise halduri poolt kogutud andmete põhjal on võimalik järeldada, et võlgnik ei suutnud täita oma kohustusi nõuetekohaselt aastast 2008.a. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgnikule kuuluva ettevõtte majandustegevuse lõpetamine ehk muu asjaolu PankrS §-22 lg 5 mõttes. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutise halduri esialgsel hinnangul puuduvad tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldaja tasus deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 7 töötunni eest kokku summas 560 eurot. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 560 eurot ja tehtud kulutuste eest 35,79 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub, mistõttu kuuluvad pankrotimenetluse kulud väljamõistmisele võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi arvelt. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.