KE’e hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise, viivise ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
212.29 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja KE (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Merle Liivrand (Liivrand & Partnerid OÜ, Pilliroo 1-1, Püünsi, Viimsi vald, 74013 Harjumaa, elektronpost [email protected]) Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, registrikood 75014913, asukoht Mündi 2, 15197 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Tarmo S (XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
18. oktoober 2012
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja KE Hageja lepinguline esindaja Merle Liivrand Kostja lepinguline esindaja Tarmo Sulg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) KE’e kasuks kahjuhüvitis 191.74 eurot, seisuga 14.11.2012 viivis 9.33 eurot ja viivis alates 15.11.2012 kuni põhinõude (191.74 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) sätestatud määras.
2-12-28941 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostjalt välja mõista menetluskuludena 330 eurot hageja kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (14.11.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.KE (hageja) esitas 25.07.2012 maakohtule hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise, viivise ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse alusel 19.03.2012 umbes kella 20.25 ajal toimus Tallinnas Vabaduse pst ja Pärnu mnt Laagri poolses teede ühinemiskohas liiklusõnnetus, milles osales sõiduauto Vokswagen Passat reg nr XXX, mida juhtis hageja, kes sõitis sõidutees olevasse märgistamata löökauku. Selle tagajärjel purunes/hävines autol kaks rehvi ja kaks velge. Sõiduki kasutamine tänavaliikluses muutus sellises seisundis võimatuks. Hageja kutsus välja politsei, kes fikseeris tees olnud augu, sõiduki silmaga nähtavad vigastused ning juhtum on registreeritud politseis. Sama löökaugu tõttu sattus liiklusõnnetusse järjest vähemalt 16 sõiduautot. Auto ülevaatamisel tuvastati, et esimest ja tagumist parempoolset ratta rehvi ja velge ei olnud võimalik enam tänavaliikluses kasutada – need olid löökaugu servast saadud löögi tagajärjel purunenud. Purunenud rehvid tuli asendada tervetega ja veljed remontida. Remonditööde kulu Aktsiaseltsi SA hinnangul on kokku 1091.55 eurot. Autol oli kehtiv kaskokindlustus ja SKAS hüvitas 246.26 eurot ja hageja kanda jäi omavastutus 191.74 eurot. Nimetatud kulu on kantud: veermiku kontroll, kahe ratta maha/peale montaaž, rataste tasakaalustamine, sildade kontrollmõõtmine kokku summas 72 eurot ja kahe rehvi ost summas 119.74 eurot. Hageja ostis odavamad rehvid, mistõttu ei muutunud hageja olukord rehvide ostuga paremaks. Hageja esitas 23.03.2012 kostjale avalduse kahju hüvitamiseks. Kostja jättis avalduse rahuldamata. Hageja leiab, et ohtlik löökauk oli kostja poolt nõuetekohaselt tähistamata. Politsei poolt tehtud fotode alusel saab väita, et augu pindala on u 0.8 m2 ja sügavuseks 5-15 cm. 19.03.2012 teavitas politsei avariigrupp kell 16.40 Aktsiaseltsi Signaal ohtlikust löökaugust ning kell 20.25 oli see veel tähistamata. Majandus- ja kommunikatsioonimister on teeseaduse (TeeS) § 10 lg 2 alusel kehtestanud 17. detsembri 2002 määrusega nr 45 „Tee
2-12-28941 seisundinõuded“, mille § 12 kohaselt peab auk läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5cm olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Nimetatud löökauk oli liikluskorraldusvahenditega tähistamata. Hoiatusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ ei anna liiklejale selgelt märku, et kusagil asetseb löökauk, mis sealt läbi sõites sõiduki liiklusohtlikuks muudab. Vähemalt neljarealisel ühistranspordiga sõiduteel, mille ühel sõidurajal asub ohtlik löökauk, ajutise hoiatusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega teeomaniku poolt ei ole tarvitusele võetud kõiki abinõusid. Sellise sügava ja terava servaga löökaugu puhul on tegemist liiklejaid oluliselt ohustava ohuallikaga, mille puhul ei saa piirduda terminiga „ebatasane tee“. Hoiatusmärgi nr 152 "Ebatasane tee" puhul saab eeldada teekatte ebatasasusi, mis liiklusvahendi edasist kasutamist liikluses ohtlikuks ja seetõttu võimatuks ei muuda. Teeseisundi nõuete § 3 lg 1 kohaselt tähistatakse teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Kui teed ei ole suletud ja liiklust või kiirust ei ole piiratud, on juhil õigus eeldada, et liiklemine antud teelõigul on ohutu. Täpselt nii eeldas seda ka hageja. Teel olev löökauk oli liiklusmärgiga (nr 186 „Muud ohud“) ja täiendava lisatahvliga (nr 811 „Kaugus objektini“ - näitab kaugust ohtliku kohani, nr 821 „Mõjupiirkond“ – näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust) tähistamata. Liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ ei ole liiklust piirav märk. Juhte informeeriks selgemalt ohu kohta ning aitaks kahju ära hoida märgid nr 421-423 „Ümberpõike suund“, keelumärk nr 351 „Suurim kiirus“ või „Kiiruse piirangu ala“, mis piiravad kiiruse 30 km/h või alla selle, osutavad juhile ohtlikku teelõiku või ala, „Vastassuuna eesõigus“. Liiklusmärk nr 186 hoiatab liiklusohtlikust teelõigust või liiklusohtlikust kohast. Ohu iseloom tuleb näidata lisatahvliga. Antud tänav on neljarealine, mis võimaldanuks väga lihtsalt ühe rea tee remondi ajaks ajutiselt sulgeda. Hageja nõuab kahju hüvitamist TeeS § 37 lg 6 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et teeomaniku vastutus tekkinud kahju eest on välistatud. Vabaduse pst-l on liiklustiheduseks 20 608 sõidukit ööpäevas, mistõttu liikluspiirangutest teavitamiseks valitud viis oli optimaalseim võimalus linnaliikluse ohutuks ja häireteta korraldamiseks. Teelõik oli alates 13.03.2012 tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, mistõttu asus õnnetuse põhjustanud löökauk hoiatusmärgi nr 152 mõjupiirkonnas. Hoiatava liiklusmärgi nr 152 paigaldamist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 p 17, mille järgi märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Nimetatud määruse § 4 lg 1 järgi hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Hoiatusmärgid pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust (§ 4 lg 2). Kostja võttis tarvitusele kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks. Kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt ja kahjuhüvitist
2-12-28941 tuleb vähendada VÕS § 139 lg 1 järgi. Kuna kahju tekkis täielikult hagejast tulenevatel asjaoludel, ei kuulu kahju hüvitamisele. Kostja vaidleb vastu kahjuhüvitise nõudele. Kostja leiab, et hageja ei ole nõude esitamiseks õigustatud isikuks. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Puudub vaidlus, et 19.03.2012 umbes kella 20.25 ajal sõitis KE sõiduautoga Vokswagen Passat reg nr XXX Tallinnas Vabaduse pst ja Pärnu mnt Laagri poolses teede ühinemiskohas läbi löökaugu, mis vigastas sõiduautot. Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 31, 71-74). Liiklusõnnetuse sündmuskoht fikseeriti politsei poolt (tl 12, fotod tl 13-27).
5.Pooled vaidlevad hageja nõudeõiguse olemasolu, kostja vastutuse ja kahju suuruse üle. Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis peab vastutuse eeldusena kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud.
6.Hageja on sõiduauto kasutaja ning esitanud tõendid selle kohta, et ta on sõiduauto parandamiseks kulutused teinud (tl 146, 133-134). Sõiduauto omanikuks on Riina Soilts, kes on nõudeõiguse loovutanud hagejale (tl 155). VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama sätte lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud menetluse käigus. Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (VÕS § 171 lg 1). Kuna hageja nõude aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 7, siis kohtu hinnangul oleks hagejal nõudeõigus ka nõude loovutamiseta, kui ta tõendab ära kahju tekkimise, sest teeseaduse (TeeS) § 37 lg 6 eelduseks ei ole kahju hüvitamine üksnes sõiduauto omanikule. Seega asjaolu, et nõude loovutamisest on teavitatud kostjat menetluse käigus, ei muuda käesolevas asjas menetluslikku olukorda.
7.Asjas on tõendatud, et vaidlusaluse sõidutee äärde oli alates 13.03.2012 paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 71-74). Samas on olulise asjaoluna leidnud tõendamist, et kuigi sõidutee äärde oli paigaldatud liiklusmärk nr 152, siis löökauk asus u 300 meetrit pärast nimetatud liiklusmärki. Hageja seletuse kohaselt asus löökauk vahetult pärast pööret teele, mis läheb üle raudtee ning hageja liiklusmärki ei näinud (tl 124, kaart liiklusmärgi asukohaga tl 73). Seega on vaidlus selle üle, kas kostja on tee omaniku kohustused nõuetekohaselt täinud ning kas ta vastutab hagejale tekkinud kahju eest.
2-12-28941
8.TeeS § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi vallavõi linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1.
9.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Puudub vaidlus, et kahju tekitanud löökauk oli läbimõõduga üle 20-cm ja sügavus üle 5-cm. Viidatud määruse lisa 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20cm ja sügavusega üle 5-cm.
10.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
11.Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabane vastutusest seetõttu, et u 300 meetrit enne löökauku oli paigaldatud märk
152.Tulenevalt Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse 10.07.2012 elektronkirjast tuvastas politseipatrull, et sõidutees on suur tähistamata auk (tl 12). Asjaolu, et tees olevat auku ei olnud võimalik märgata või sellest ümber sõita tõendab kaudselt ka asjaolu, et sellel õhtul toimus seal teadaolevalt 16 sarnast juhtumit. Politsei teavitas Aktsiaseltsi Signaal löökaugust samal päeval kella 16.40 ajal ning hageja seletuse kohaselt pandi augu kohale midagi siis, kui tema rehvi vahetas, e siis pärast kella 20.25 (tl 86, 125).
2-12-28941
12.Kostja poolt paigaldatud märk ei andnud piisavalt infot, kui kaugel on ohtlik koht, kuna puudus aukudega teelõigu kogupikkust tähistav lisatahvel 821 „Mõjupiirkond“. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Hageja ei saanud paigaldatud liiklusmärgist järeldada, et märgistatud „Ebatasane tee“ tähendab u 300 meetrit eemal asuvat löökauku, mida tuleb vältida. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.
13.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 2 nimetatud juhtu käesolevas asjas ei esine. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
14.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
15.Sõiduauto oli kindlustatud ning omavastutuse suuruseks on 191.73 eurot (tl 137). Kohtu hinnangul on tõendatud, et löökaugust läbi sõites purunes sõiduauto kaks rehvi ja sai vigastada kaks velge. Nimetatud asjaolu on tõendatud SKAS-i 02.10.2012 teatise ja AV 02.10.2012 elektronkirjaga (tl 114, 120). Kahjukäsitleja on sõiduauto üle vaadanud ning tuvastanud, et: parem esimene rehv on purunenud, parem esimene velg on vigastatud; ning vigastused, mida ei olnud võimalik visuaalsel vaatlusele tuvastada: parem tagumine rehv on seest purunenud, parem tagumine velg on vigastatud. Hageja viis sõiduauto teenindusse 22.03.2012 ning teeninduse konsultant on elektronkirjas märkinud, et rehvid ja veljed on saanud vigastada löökaugust läbisõitmise tagajärjel (tl 120). Kohus leiab, et hageja on tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise. Hageja on tasunud veermiku kontrolli, kahe ratta maha/peale montaaži, rataste tasakaalustamise, sildade kontrollmõõtmise ning kahe rehvi eest (72+119.74) 191.74 eurot. Kui võrrelda hinnapakkumist ning reaalselt kantud kulu, siis hageja valis odavamad rehvid (Minerva WinterStud, tl 116-117) ning seega on tegemist mõistlike kulutustega (pakkumine tl 118, arved tl 116, 119, 123, maksekorraldused tl 133-134).
2-12-28941
Kohus leiab, et liiklusõnnetus ei leidnud aset asjaoludel ega ohu tagajärjel, mille eest oleks kahjustatud isik olnud vastutav ning seega ei kuulu väljamõistetav kahjuhüvitis VÕS § 139 alusel vähendamisele.
16.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgseks viivisemääraks on 8 % aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 23.03.2012, e kohtuväliselt kostjale kahju hüvitamise nõude esitamisest (tl 30). Nõude sissenõutavaks muutumisel tuleb arvestada VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 sätestatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisega, mis kohtu hinnangul saab olla 14 päeva. Seega on kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg 07.04.2012. Seisuga 14.11.2012 on sissenõutavaks muutunud viivisenõue (so 222 päeva) 9.33 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada.
17.TsMS § 442 lg 10 tulenevalt ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt määrab kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja nõuab kostjalt riigilõivu 60 euro ja lepingulise esindaja kulude 320 euro hüvitamist (tl 127-132, 135-136). TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule teadaolevalt on hageja lepinguline esindaja esitanud kohtule mitu sarnast hagi, mistõttu leiab kohus, et põhjendatud on vähendada hagi koostamise aega 1.5 tunnile. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena kokku (60+270) 330 eurot. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
2-12-28941
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.