Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Hageja nõue ja põhjendused

19.-20.02.2010 toimus Tartu linnas Alevi 13 elamus kahjujuhtum. K. Golik, kes oli sel ajal veel alaealine, ja Kristel Veedler, kes oli siis 14-aastane ja on hagi esitamise ajal veel alaealine, tungisid grupis omavoliliselt omaniku tahte vastaselt elamusse ning kahjustasid toimunud pidutsemise käigus eramu siseviimistlust ja kodust vara. Sündmuse osas alustati kriminaalmenetlus ning K. Veedlerile ja K. Golikule esitati kahtlustus KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 sätestatud teo toimepanemises. Elamu omanike vara oli kindlustatud hageja poolt, kes hüvitas kahjutoimikus nr OK1010186 kogutud tõendite alusel 102 198 krooni, so 6 531.64 euro suuruse kahju. Vastavalt kogutud tõenditele on kahjujuhtumi põhjustajaks kostjad, kelle suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus. Kindlustusandjale on tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle läinud nõudeõigus. T. Keskinen vastutab oma lapse K. Veedleri poolt tekitatud kahju eest VÕS § 1053 lg2 järgi. Kostjad ei ole hageja kohtuvälisele nõudele reageerinud. Kostjate vastuväited hagile Kostja Terje Keskinen ei ole hagile kirjalikult vastanud, samuti ei ole ta ilmunud kummalegi kohtuistungile. Hagiavaldus ja kohtukutsed on kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kostja Kristina Golik hagi ei tunnista. 19.02.2010 kutsus K. Veedler kostjat ja nende ühiseid tuttavaid tema emale kuuluvasse elamusse Alevi 13 Tartus. Ta väitis, et pere on majast välja kolinud, kuid temal on maja võtmed. Majja mindi hulgakesi, kes täpselt kaasas olid ja kes tulid hiljem, kostja enam ei mäleta. Seltskonnast hakkasid mõned omakorda omi tuttavaid külla kutsuma. Majja kogunes väga palju inimesi, keda kostja ei tundnud. Kogu seltskond oli alkoholijoobes. Osa inimesi kaotas kontrolli oma käitumise üle, tekkis kaklus, mille käigus määrdusid seinad ja vaip. Kostja midagi ei lõhkunud ega määrinud ning läks kella 4 paiku magama maja II korrusele. Hommikul ärgates oli pidu lõppenud. Paar päeva hiljem kutsus K. Veedler kostjat maja koristama. Kohale tuli politsei ja kostja sai oma suureks üllatuseks teada, et tegemist on võõra inimese koduga. Kostja on seisukohal, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi, sest teda kutsus majja temale teadaolevalt majaomaniku tütar, ta ei lõhkunud ning ei määrinud midagi ning tema tegevuse tagajärjel mingit kahju ei tekkinud. Kui kohus siiski leiab, et kostja peab mingis osas kahju hüvitama, vaidleb K. Golik vastu kahju suurusele: maja esiust ei lõhutud, kõik ukselukud olid terved, esimese korruse laminaatparketil ei olnud kahjustusi ja kui need olid, saaks vahetada parketi osaliselt, mitte kogu põranda ulatuses; sama kehtib magamistoa põranda osas; verega määritud seinu saab puhtaks pesta või saab värvida ainult kahjustada saanud koht üle sama tooni värviga, mitte kõik seinad; siseustel ei olnud midagi viga; II korruse vaipkattelt saab vere välja pesta, pole vaja vahetada; kardinapuud ei tehtud katki, see oli alla kukkunud ja oleks tulnud tagasi panna; pakettakende vahetus ei olnud vajalik, kui need ei sulgunud, oleks tulnud neid reguleerida; majas ei olnud katki midagi sellist, mida oleks tulnud utiliseerida 3000 krooni eest; pliidi, õhupuhasti ja valamu kahjustused on tõendamata. Hageja seisukoht kostja Kristina Goliku vastuväidete osas Hageja jäi seisukohale, et nõue on põhjendatud. Kostja viibis 19.-20.02.2010 Tartus Alevi 13 elamus omanike nõusolekuta. Elamus toimus alkoholi tarbimine, mis viis kakluse ja lõhkumiseni. Kahju tekkimine ja selle suurus on tõendatud kahjuavaldusega, politsei poolt sündmuskoha fikseerimisega, fotomaterjaliga ning taastustööde arvega. Hagejal on õigus esitada nõue ühe või mitme kahju tekitanud isiku vastu, kusjuures ta ei pea kindlaks tegema ja tõendama iga isiku osa kahju tekitamises. Kahju koosseis on fikseeritud kindlustusandja esindaja poolt: kabineti vaip verine; kabineti seinad määrdunud, kardinapuu lõhutud; plastakna sulgur katki, liuguks lõhutud; magamistoa lagi ja seinad määritud, seintes augud, lõhutud aknal kärbsevõrk ja aken ei sulgu enam korralikult; II korruse WC kraan lõhutud; esiku seinad määritud; laelamp lõhutud; seinalamp lõhutud; lauakell lõhutud; trepikoja seinad määritud; lõhutud aknakardin; trepikoja uks määritud; välisukse juures oleva esiku seinad määritud; I korruse koridori seinad määritud, duššinurga liuguks lõhutud; hoovipoolse ukse ees koridor määritud (oksendatud); hoovipoole välisukse alumine osa lõhutud; koridoris lävepakk lõhutud;

makk AIWA CD söötja ei tööta; elutoa sein määritud, I korruse magamistoa sein määritud; köögipliit Bompani ahjuukse tihend lahti, pliit määrdunud; köögi kraanikauss ja lõikepind määritud; köögiukse lukukeel katki; vihmaveerenn kõver. 19.03.2010 andis hageja garantiikirja vara taastamiseks summas 93 612 krooni. 05.04.2010 hüvitas hageja kannatanutele tehnika, lambi, segisti ja voodiotsa taastamise maksumuse 11 599 krooni. 13.04.2010 hüvitas hageja kannatanute vara taastamise maksumuse Ajaver OÜ arve nr 32 alusel summas 90 600 krooni. Asja kahjustamise korral tuleb kahjuhüvitise kindlaksmääramisel lähtuda eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust. Kui kahjustada saab ruumi üks sein, siis tuleb taastustööna värvida kõik ruumi seinad. Kahjustatud köögiparketti (avatud köök) ei ole võimalik osaliselt asendada ja parkett tuleb vahetada ka elutoa osas. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Omand on Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg 1 ja 2 kohaselt Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekkimise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Kristina Golik ja Kristel Veedler, kelle poolt tekitatud kahju hüvitamise eest vastutab tema ema Terje Keskinen VÕS § 1053 lg 2 alusel, sisenesid 19.02.2010 võõrale isikule kuuluval kinnistul asuvasse elamusse. K. Veedler teadis, et tema perekond selles majas enam ei ela, kuid võti oli jäänud tema kätte (krim asja tl 68), seega pani tema teo toime tahtlikult. K. Veedleri poolt antud ütluste kohaselt sai ta 19.02.2010 kokku Ingrid Usari ja Kristina Golikuga; räägiti sellest, et K. Veedleril on kaasas Alevi 13 maja võti ning võiks minna vaatama, kas seal keegi elab ja mis seal toimub. Räägiti sellest, et kui majas kedagi ei ela, siis võiks seal pidu pidada. K. Goliku tegutsemine on õigusvastane, sest ta on objektiivselt rikkunud kannatanute valdust kinnisasjale ja sellel paiknevale elamule. Kannatanu valduse rikkumise käigus isikute poolt, kes 19.02.-20.02.2010 kinnistul asukohaga Alevi 13 Tartus viibisid, on tekitatud kahju kannatanu omandile, st et rikuti kannatanu vara. Seega on olemas põhjuslik seos valduse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. K. Golik, kes on kannatanu valdust rikkunud, vastutab solidaarselt teiste kohalviibinutega, sh ka Kristel Veedleriga, kelle eest kannab varalist vastutust tema vanem, omanikule tekitatud kahju eest. K. Golik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Kohus on seisukohal, et K. Golik ei ole tõendanud süü puudumist. K. Goliku suhtes ei ole tema süüst vabastamise aluseks asjaolu, et K. Veedleril oli elamu võti. K. Veedleri väitel teadsid tema sõbrannad, et tema selles majas enam ela, vaid elab Nõlvaku tänaval (krim asja tl 68). Isegi kui K. Veedleri väited selle kohta, et K. Golik pidi teadma, et K. Veedleri perekond enam Alevi 13 elamus ei ela, ei vasta tõele, rikkus K. Golik kannatanute valdust kinnisasjale hooletusest. Hooletus (välise hooletuse tähenduses) on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). K. Golik ei saanud eeldada, et 14-aastane K. Veedler lubab kasutada elamut, olles selle omanik. Elamu omanik või seaduslik valdaja võinuks olla K. Veedleri ema (tegelikult siiski mitte), kuid ka tema luba ei pidanud K. Golik vajalikuks saada. Kohus on seisukohal, et tegemist on elementaarse põhimõttega, et enne sisenemist võõrasse elamusse/korterisse tuleb selgeks teha, kas omanik või seaduslik valdaja on sellega nõus või

mitte. Sisemiselt hooletu on VÕS § 1050 lg 2 järgi isik, kes ei järgi vastavalt asjaoludele temalt käibes oodatavat hoolsust, arvestades muu hulgas isiku iga, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. K. Goliku jaoks oli igal juhul tegemist võõrale isikule kuuluva eluruumiga (ta ei saanud ometi eeldada, et eluruum/kinnisasi kuulub alaealisele K. Veedlerile), kus K. Golik tundis end vabalt: suhtles tuttavatega, tarvitas alkoholi ning läks väidetavalt kas keskööl või kella 4 paiku hommikul (kostja vastus hagile) elamu II korrusele magama. K. Golik oli sündmuse ajal 17-aastane, seega peaaegu täisealine. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et K. Goliku mingi isiklik omadus takistas temal piisavalt aru saada sellest, et ta rikub omaniku õigust vallata kinnisasja ja selle asuvat elamut. Kohus on seisukohal, et K. Goliku poolt objektiivse hoolsusnormi rikkumine ei olnud ka subjektiivselt vabandatav. K. Golik on väitnud, et tema läks II korruse magamistuppa magama ja enne seda mingit lõhkumist ei toimunud. Asjas kogutud tõendid näitavad, et ka II korruse magamistoas oli, samuti nagu mujalgi lõhutud, rikutud ja määritud. Tunnistajana ära kuulatud Siret Usar (krim asja tl 23) on öelnud, et K. Golik magas sel ajal kui alumisel korrusel toimus kaklus. Mis ja millal elamu II korrusel toimus, selle kohta ei ole kostja ühtegi tõendit kohtule esitanud. K. Goliku süüd eeldatakse ning vastupidist tuleb tõendada temal. Paljasõnaline ütlus, et kostja magas lõhkumise ajal ning seetõttu ei tea midagi ei maja I ega II korrusel, kaasa arvatud magamistoas toimunust, ei ole piisav vastutusest vabanemiseks. T. Keskinen vastutab samuti tema tütre poolt kannatanute valduse ja omandi rikkumise tõttu tekkinud kahju eest. Kui K. Veedler ei oleks läinud omaniku loata Alevi 13 elamusse, kutsudes sinna pidutsema ka teisi noori, ei oleks üle piiride läinud pidutsemise käigus kannatanute vara rikkumist, st kahju tekitamist. Ka K. Veedleri varalise vastutuse alused on olemas: õigusvastane tegu kannatanute valduse rikkumisega, Alevi 13 elamus põhjustatud kahju ning põhjuslik seos valduse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Alaealise K. Veedleri eest kannab varalist vastutust tema vanem, st T. Keskinen. Kinnisasja asukohaga Alevi 13 Tartus omanike M. ja K.-M. Põldoja (kinnistusraamatu väljavõte tl 16) kahju koosseis on tõendatud Ehitise ülevaatusaktiga 22.02.2010 (tl 11-12), mille kohaselt kabineti vaip verine; kabineti seinad määrdunud, kardinapuu lõhutud; plastakna sulgur katki, liuguks lõhutud; magamistoa lagi ja seinad määritud, seintes augud, lõhutud aknal kärbsevõrk ja aken ei sulgu enam korralikult; II korruse WC kraan lõhutud; esiku seinad määritud; laelamp lõhutud; seinalamp lõhutud; lauakell lõhutud; trepikoja seinad määritud; lõhutud aknakardin; trepikoja uks määritud; välisukse juures oleva esiku seinad määritud; I korruse koridori seinad määritud, duššinurga liuguks lõhutud; hoovipoolse ukse ees koridor määritud (oksendatud); hoovipoolse välisukse alumine osa lõhutud; koridoris ukse lävepakk lõhutud; makk AIWA CD söötja ei tööta; elutoa sein määritud, I korruse magamistoa sein määritud; köögipliit Bompani ahjuukse tihend lahti, pliit määrdunud; köögi kraanikauss ja lõikepind määritud; köögiukse lukukeel katki; vihmaveerenn kõver. Kannatanu M. Põldoja on andnud politseis ütlusi, olles eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest (krim asja tl 6-7). M. Põldoja ütluste kohaselt läks tema koos politseinikuga 20.02.2010 pärastlõunal maja üle vaatama. Kannatanu protokollitud ütluste kohaselt olid elamu esimese korruse koridoris ja teisele korrusele viiva trepi kõrval kõik seinad verega määritud ja porised; tagumise välisukse alumine äär oli lõhutud; köögis praeahju plaat ära põletatud; õhupuhastaja oli rikutud (rasva täis ja mootor ei hakanud tööle); kraanikaussi oli midagi valatud; kahe toa seinad olid määritud, mõlemas toas oli parkett kriimustatud; ühe toa siseukse lukk oli lõhutud; neli siseust olid määritud; teisel korrusel koridori akna eest oli kardin alla rebitud koos kardinapuuga; seinad olid verega koos; lae- ja seinalambid olid lõhutud; tualetis kraani käepide lõhutud; magamistoas olid seinad määritud; parkett reostatud; akna sulgur rikutud; aken oli lahti ja selle taga olev vihmaveetoru oli lõhutud; lõõtsukse piit oli lõhutud; II korruse tagumise toa vaip oli verega määritud; kardinapuu oli maha tõmmatud; akna sulgur oli katki; seinad olid määritud. Kannatanu hinnangul tuleb kõik seinad üle värvida, parkett välja vahetada, uste lukud vahetada, uus pliit ja õhupuhasti muretseda.

K. Golik on andnud kriminaalasjas ütlusi (krim asja tl 77) selle kohta, et „...terve maja oli lõhutud – toast, kus magasin läks tuba edasi ning kahe toa vahel olev lükanduks oli lõhutud, väikeses toas teisel korrusel oli kardinapuu alla tõmmatud, veri oli vaiba peal. Teise korruse koridoris, kust trepp alla läks, olid seinad verd täis, rulood vedelesid igal pool... Terve maja oli segamini pööratud ja must.“ Kostja K. Golik on esitanud vastuväited parandustööde mahu osas. VÕS § 132 lg 1 ja 3 kohaselt Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja vastuväite kohaselt oli maja esiuks jäätunud, sealt ei käidud ja järelikult ei saanud seda ust keegi lõhkuda. Kostja ei ole põhjendanud, miks ei olnud võimalik lõhkuda lukustatud välisust. Hageja on esitanud foto ukse kahjustuste kohta (tl 51), mistõttu hageja nõue ukse väärtuse ja selle paigaldamise kulude hüvitamiseks on põhjendatud. Kostja väitel olid kõik lukud olid terved, mistõttu nende vahetamiseks vajadus puudus. Kohus on seisukohal, et kui vahetamisele kuulus lõhutud välisuks, siis tuli vahetada ka ukselukud, eriti asjaolu tõttu, et elamusse tuldi võtmega. Lukkude vahetus on põhjendatud, sest on seotud kahju tekkimise asjaoludega. Kostja väide, et köögis välisjalanõudega ei käidud ja köögi laminaatparketti sellega ei kahjustatud, on jäänud paljasõnaliseks. Kostja K. Goliku enda ütluste kohaselt ei tea ta midagi sellest, mis toimus elamus pärast tema magamaminekut. Seetõttu ei saa tema väidet selle kohta, kus keegi milliste jalatsitega hiljem käis, arvestada. Kannatanu on andnud politseile ütlused selle kohta, et parkett oli kahes toas kriimustatud. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et kahjustuste ulatus oli selline, et parandamiseks oleks piisanud mõne laminaatplaadi väljavahetamisest. Kohus on seisukohal, et vaipkatete vahetus ja seinte üleni värvimine olid samuti asjakohane kulutus. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et seintesse ja lakke tekitatud aukude ning määritud kohtade parandamine selliselt, et värvitakse ainult parandatud koht, annab samaväärse tulemuse kõikide seinte ülevärvimisega. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et vaipkattelt kuivanud vereplekkide mahapesemine on põhjendatud ja mõistlik kahju kõrvaldamise meetod. Kostja avaldatud seisukohad on kantud soovist saavutada kannatanutele kuuluva vara parandamine võimalikult väikeste kulutustega, kusjuures millegagi ei ole tõendatud, et selliselt parandatud vara oleks seisundis, milles ta oleks siis, kui kahju ei oleks tekitatud. Uute siseuste paigaldamise vajaduse tingis köögiukse luku lõhkumine, mis on fikseeritud ehitise ülevaatusel, ning teiste uste määrimine, mis on samas tuvastatud. Kui ukse määrdumise alt leiti sellised kriimustused, mis olid ukse pinda kahjustavad, tuli uksed välja vahetada. Kardinapuu lõhkumine on nähtav fotol tl 43 ning seda on kirjeldatud krim asja tl 2. Plastakende osas on ehitise ülevaatusaktis fikseeritud, et ühe akna plastsulgur oli katki, teine aken ei sulgunud korralikult. Seetõttu vahetati välja 2 akent. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et aknad olid sellised ajal, mil elamusse siseneti või et aknad sulguvad tegelikult korralikult. Vahetatud uksed, aknad ja laminaatparkett tekitavad vajaduse utiliseerimiseks, mis on samuti põhjendatud kulutus. Köögipliidi ja õhupuhasti kahjustamine on tõendatud kannatanu ütlustega kriminaalasjas (krim asja tl 7) ja ehitise ülevaatusaktiga (tl 12). Remondieelse hinnakalkulatsiooni kohaselt oli remondi arvestuslik maksumus 97 932 krooni. Kannatanute kindlustusandja Swedbank Varakindlustus AS (kodukindlustuse sertifikaat tl 7)

on 12.04.2010 hüvitisotsuse kohaselt hüvitanud varakahju 11 598 krooni ulatuses M. Põldojale. M. Põldoja on taotlenud 15 597 krooni hüvitamist, kuid kindlustusandja on olnud seisukohal, et põhjendatud on õhupuhasti väärtuse hüvitamine 3299 krooni ulatuses, pliidi väärtuse hüvitamine 4999 krooni ulatuses, segisti hüvitamine 750 krooni ulatuses, seinalambi hüvitamine 450 krooni ulatuses ja voodiotsa CAMEL taastamise kulutuse hüvitamine 2100 krooni ulatuses (tl 28). Vandalismist põhjustatud kahjustuste kõrvaldamise kulud (remondikulud) on 90 600 krooni ulatuses makstud Ajaver OÜ-le (maha on arvatud omavastutus). Käsituskulude nõuet ei ole hageja esitanud. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid tehtud kulutuste maksumuse osas. VÕS § 476 lg 1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 492 lg 1 kohaselt Kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja on kindlustusandja Swedbank Varakindlustus AS-i õigusjärglasena õigustatud esitama hagi väljamakstud kindlustushüvitise nõudmiseks. Kostjate K. Goliku ja T. Keskineni vastutus on solidaarne VÕS § 65 lg 2 alusel: Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra... VÕS § 65 lg 1 kohaselt Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Tekitatud kahju hüvitamise kohustus on nii K. Golikul kui ka T. Keskinenil, seega tuleb neilt välja mõista kahju hüvitis solidaarselt. Hageja ei pidanud esitama nõuet kõikide isikute vastu, kes viibisid 1902.-20.02.2010 Alevi 13 elamus, sest hagejal on õigus esitada nõue ainult ühe või mõne solidaarvõlgniku vastu. VÕS § 69 lg 2 kohaselt Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.