2-12-11570/8 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-12-11570 üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Lxx Lxxx esitas 21.03.2012. a kohtule hagiavalduse Uxxxx Mxxx vastu üürilepingutest tuleneva võla, viivise ja kahjuhüvitise nõudes. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista üüri- ja kommunaalteenuste võlg summas 690,86 eurot, viivis summas 432,60 eurot ja tekitatud kahjuhüvitis summas 2028 eurot, kokku 3151,46 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid anti kostja üle 22.08.2012. a kohtutäituri vahendusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse põhjal oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kaks üürilepingut: esimene üürileping sõlmiti 12.07.2009. a tähtajaga kuni 20.08.2009. a ning teine üürileping sõlmiti 01.09.2009. a tähtajaga kuni 20.08.2010.a. Nimetatud lepingute alusel kasutas kostja hageja korteriomandit, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja rikkus lepinguid ja ei tasunud üüri- ja kommunaalmakseid nõuetekohaselt. Lisaks ei andnud kostja korterit üürilepingu lõppemisel hagejale üle kokkulepitud seisundis ning hageja on seetõttu kandnud kahju korteri remontimise kulude näol. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 270 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse

2-12-11570 kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on üürilepingutes kokku leppinud viivise määras 0,15 % päevas iga viivitatud kalendripäeva eest viivituses olevast summast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüri- ja kommunaalteenuste võla summas 690,86 eurot, üüri- ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest viivise (perioodi 01.01.2011 – 01.03.2012. a eest) summas 432,60 eurot ja kahjuhüvitise summas 2028 eurot, kokku 3151,46 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot ja kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest ette tasutud kohtutäituri tasu summas 26,76 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulud kokku summas 506,09 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda menetluskulude kohta tehtud lahendi täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõikide hüvitatavate menetluskulude osas. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates käesoleva otsuse kättetoimetamisest.