08.november 2012.a, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasi
O. A. F. V. M. võla ja viivise, kokku summas 751,56 eurot (11 759,40 krooni) nõudes.
Tsiviilasja hind
375,31 eurot (5880,20 krooni) Hageja: O. A. F. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: S. E. , O. J. I. , asukoht xxxxxxxxxxxxxxxx 10151 E-post: Kostja: V. M. xxxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxxxx-xx xxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista V. M. . A. F. välja 751 (seitsesada viiskümmend üks) eurot 62 senti, sealhulgas 375,81 eurot võla katteks ja 375,81 eurot viiviste katteks 20.06.2004.a. AS Tele 2 sõlmitud lepingu alusel.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue lisanduvate viiviste väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
4.Määrata kindlaks V. M. O. A. F. menetluskulude suurus 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot 77 senti, sealhulgas 92,67 eurot hagimenetluses ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ja 82,10 eurot õigusabikulud.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:
1.Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult 15.08.2012 Ametlike Teadaannete vahendusel. TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks. Teadaandes ettenähtud aja jooksul ei ole kostja hagile vastanud. Julianus Inkasso OÜ esindaja S. E. on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule hagiavalduses 07.12.2009.a.(tl.5). TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
2.Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
2/4
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
3.Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 375,81 eurot. Viiviseid on hageja arvestanud kuni 28.12.2009.a. lepingus kokkulepitud viivisemäära – 0,15 % päevas – kokku 581,20 eurot, kuid tegutsedes heas usus vähendab hageja viiviste nõuet põhivõla summani, nõudes viivistena 375,81 eurot. Seega kokku taotleb hageja kostjalt 751,62 euro väljamõistmist ning alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viiviste väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et hageja nõue TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses kui seda on põhinõue. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 26.10.2010 otsuses, s.o tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10. Kahju olemasolu põhinõuet ületavas ulatuses ei ole hageja tõendanud. Hagis on hageja vähendanud viiviste nõuet lähtuvalt hea usu põhimõttest kuni põhinõude suuruseni. Eeltoodud asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks lisanduva viivise väljamõistmist. Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas
1.TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi käesolevas asjas rahuldas kohus hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda, sest kohus on seisukohal, et TsMS § 367 alusel lisanduvate viiviste välja mõistmata jätmine ei ole mõjutanud hageja menetluskulude tekkimist. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega (tl. 3). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka V. M. OÜ Aktiva Finance menetluskulud. 2.Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna riigilõivu – 92,67 eurot (1450 krooni), sealhulgas hagi esitamisel tasutud 76,69 eurot (1200 krooni) (tl. 33) ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 15,98 eurot (250 krooni) (tl. 31) ja Julianus Inkasso OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest – 166,17 eurot (2600 krooni) (tl.30) väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja 7 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kotjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 92,67 eurot (sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses tasutud 15,98 eurot).
3/4
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Julianus Inkasso OÜ 03.04.2012.a. arvest nähtub, et 166,17 eurot kuulub tasumisele esindamise eest võlglase V. M. . TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137 (26.11.2010 redaktsioonis), mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Kuigi hageja lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäära, ei ole kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu antud asjas 166,17 euro ulatuses põhjendatud ja vajalik. Esitatud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ning kohus lahendas selle kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 83,10 eurot.
3.TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine
1.Arvestades asjaolu, et kostjale ei õnnestunud tema rahvastikuregistrisse kantud aadressile hagimaterjale kätte toimetada ning kohtule ei ole teada tema viibimiskoht, pole eeldatavasti võimalik temale kohtulahendit nõuetekohaselt kätte toimetada. Kohtule ja hagejale ei ole teada kostja tegelik elukoht ning kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt toimetab kohus ka käesoleva tagaseljaotsuse kostjale kätte avalikult. Vastavalt TsMS § 317 lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.