Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Harju Maakohtu 5.03.2012.a. määrusega anti tsiviilasi kohtualluvuse järgi üle Pärnu Maakohtu X kohtumajale. 2.Hagiavalduse kohaselt 30.05.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr.3029216, mille üldtingimuste p. 2.1. kohaselt müüja müüb ja klient ostab müüja poolt tarnitavat elektrienergiat aadressil XXXX, X ja sellega seotud teenuseid lepingus sätestatud tingimustel ja mahus ning kooskõlas ülejäänud üldtingimustega. Lepingu üldtingimuste p. 7.1. kohaselt tasub klient müüjale tarbitud elektrienergia eest müüja poolt esitatud arve alusel arvel näidatud maksepäevaks. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud ja hagi esitamise seisuga on täies ulatuses või osaliselt tasumata kahe arve eest kogusummas 4640,90 eurot, millele on lisandunud viivis 250.-eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Seda aga ei ole kostja teinud. 31.08.2011.a. saadetikostjale kirjalik hoiatus, milles paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 08.09.2011.a. Kostja seda ei teinud. Lepingu üldtingimuste p. 7.4. kohaselt, tasumata elektriarvete eest või lepingust tulenevate teiste maksete õigeaegselt tasumata jätmise korral on müüjal õigus nõuda kliendilt viivist. Viivise suurus on 0,06% päevas. Seisuga 30.01.2012.a. on viivis kokku 524,95 eurot, millest hageja nõuab 250.-eurot tasumist. Kokku meie nõue 30.01.2012.a. seisuga on seega 4890,90 eurot, millest võlgnevus tasumata elektrienergia eest on 4640,90 eurot ja viivis 250.-eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1 ja 3; 82 lg 2 ja TsMS §-st 363 palub hageja 1. Välja mõista M Mlt võlgnevus tasumata elektrienergia eest summas 4640,90 eurot ja viivis 250.-eurot - kokku 4890,90 eurot, Imatra Elekter AS kasuks. 2. Menetluskulud jätta kostja kanda. 3. Välja mõista kostjalt menetluskuludena hagilt tasutud riigilõiv 404,01 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 139,23 eurot - kokku 543,24 eurot

2(6)

Seega oli Kostjapoolne arvete mittetasumine lepingulise kohustuse rikkumine ehk tüüptingimuste p-i 7.1. rikkumine. Kokkuvõtlikult Hageja nõue Kostja vastu ei tekkinud mitte väljastatud arvetest vaid ikka Lepingust ja selle mittenõuetekohaselt täitmisest. Kostjapoolne näidu teatamine, Hagejapoolne arvete esitamine ja Kostjapoolne nende maksmine on Poolte poolt Lepinguliste kohustuste täitmine. Tõendamata on Kostja väide, et ta selles tarbimiskohas ei ela, maja seisab tühjana ja elektrienergiat pole tarbitud. See, et Kostja tarbimiskohas ei ela ja maja seisab tühjana võibki teoreetiliselt nii olla, kuid see ei tähenda automaatselt, et ka tarbimist ei toimu. Seega, ei oma tegelikult tähtsust asjaolu, et tarbimiskoht seisab tühjana ja seal ei elata. Oluline on vaid asjaolu, kas tarbimist toimub või mitte. Seda saab ainult tõendada sellega, et Kostja esitab nõuetekohaselt toimitud ja plommitud elektriarvestilt ja Lepingus ettenähtud ajal elektrinäite ja Hageja fikseerib elektrinäitude alusel tarbimise. Kuna Kostja ei ole elektrinäitusid teatanud, siis ei ole võimalik Kostjal ka tõendada, et ta elektrit ei tarbinud. Nagu hiljem selguski, on Kostja ikkagi elektrienergiat tarbinud – peale seda kui Hageja esindaja Kalev Toompuu võttis 11.07.2011.a. tarbimiskohast elektrinäidu. Hageja soovib rõhutada, et kontrollnäit võeti 11.07.2011.a., seega toimus tarbimine perioodil 30.05.2007.a. kuni 11.07.2011.a. ehk üle 4 aasta. Nelja aasta eest elektrienergia võlg 4640,90 eurot ei ole ülemäära suur. Selline kogus tarbitud elektrienergiat viitab asjaolule (eeldades muidugi, et kostja ja tema perekonnaliikmed seal ei elanud), et majas võis olla sisse lülitatud aeg-ajalt mõni elektriseade, näit. elektriküte või toimusid majas ühekordsed suuremamahulised tarbimised (peod, sünnipäevad, talgud jms). Kostja on esitanud tõenditena pisteliste kuude eest prügiveo firma arveid, millest nähtub, et prügifirma on teinud Kostjale nimetatud kuude eest tühisõidu arveid. Hagejale jääb arusaamatuks, mida nende tõenditega tahab Kostja tõendada. Kui kostja peab silmas seda, et tühisõidu arved tõendavad mitteelamist antud objektil, siis see ei ole nii. Tühisõidu arve esitatakse ka siis kui klient “ei viitsi” või on “unustanud” prügikasti tänavale välja tassida. Ka Hageja esindajal on aeg-ajalt juhtunud selliseid olukordi ja prügiveo firma on selle tõttu esitanud tühisõidu arveid. Seetõttu palub Hageja, et kohus ei võtaks vastu tõenditena Kostja poolt esitatud prügiveo arveid kuna on ebaselge, mida nende tõenditega soovitakse tõendada. Hageja soovib veel rõhutada, et Leping sõlmiti 30.05.2007.a. ja vaatamata nn. tühjana seisva maja eest tasus Kostja 07.06.2007.a. 5719,50 krooni, 08.06.2007.a. 10 000.-krooni, 22.11.2007.a. 258,10 krooni ja 11.11.2008.a. 2614,87 krooni. 11.11.2008.a. tasutud 2614,67 kroonist jäi ettemaksuks 2000.-krooni, millega kustutati järgnevaid prognoosarveid (maksete koond lisatud). Kostja väidab samuti, et oletuslikult on Hageja mõõteseade rikkis. Selline Kostja väide on oletuslik ja tõendamata. Arusaamatu on Kostja vastuväide selles, et nii hilja Kostjalt raha nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Samas ei saa Hageja aru, kuidas ta oleks varem saanud Kostja vastu nõuet esitada kui Kostja rikkus ise Lepingut (ei esitanud näite), samuti polnud Hageja esindajal võimalik ise elektrinäite võtta. Kuna võlanõue on esitatud sisuliselt 4 aasta elektritarbimise eest ja üsna suures summas, arvab Hageja, et mõistlik oleks asi lahendada kompromissiga ja anda Kostjale mõistlik aeg (ajad) võla tasumiseks. Näit. igakuulise maksena mingi perioodi jooksul. Hageja soovib veel rõhutada, et Kostja on ise ka ühel korral soovinud kokkulepet, kuid millegipärast ei ole Pooled siiski suutnud kokkulepet sõlmida (pooltevaheline e-kirjavahetus lisatud). Hageja soovib esitada hagile juurde veel ühe tõendi – töökasu nr.9111766 25.08.2011.a., millega katkestati Kostja tarbimine seoses suure võlaga. Samal aktil on fikseeritud elektriarvesti näit 25.08.2011.a. seisuga.

3(6)

4.12.10.2012.a esitatud seisukohas loobus hageja viiviste nõudest summas 250 € ja palus kostjalt välja mõista põhivõla summas 4640.90 € ja riigilõivukokku summas 543.24 €.

KOSTJA VASTUVÄITED

KOHTU SEISUKOHT

4(6)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 34 on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

5(6)

Hageja poolt on kostja tarbimiskohas 11.07.2011.a võetud kontrollnäit, millest nähtuvalt on toimunud tarbimine perioodil 30.05.2007.a. kuni 11.07.2011.a. ehk üle 4 aasta. Elektrienergia võlaks kujunes 4640,90 eurot. 25.08.2011.a. töökäsu alusel katkestati kostja tarbimine seoses suure võlaga. Samal aktil on fikseeritud kostja elektriarvesti näit 25.08.2011.a. seisuga /t.l. 75/. Kohtul puudub alus kahelda hageja poolt fikseeritud näitudes ja arvete koostamise tõepärasuses. Tõendamata on kostja väide, et elektrimõõteseade võis rikki olla. Asjakohane ei ole kostja väide selles, et nii hilja kostjalt raha nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Kostja rikkus ise lepingut (ei esitanud näite), samuti polnud hageja esindajal võimalik ise elektrinäite võtta, et kontrollida tegelikult tarbitud elektrienergia kogust. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele.

R.Undrest kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.