Svenska Handelsbanken AB hagi Cleopatra Haldus OÜ vastu nõude tunnustamiseks Kreenholmi Valdus e AS (pankrotis) pankrotimenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende
Hagi läbi vaatamata jätmine Hageja :
esindajad
Svenska Handelsbanken AB (RK 502007-7862; Kungsträdgardsgatan 2, Stockholm, Rootsi Kuningriik) Svenska Handelsbanken AB Eesti Filiaali kaudu (RK 11199418; Harju 6, Tallinn)
Cleopatra Haldus OÜ (RK 113255544; Mustamäe tee 45, 10619 Tallinn)
Kostja esindaja: Igor Sumarok (Mustamäe tee 45, Tallinn, epost: [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Jätta Svenska Handelsbanken AB hagi Cleopatra Haldus OÜ vastu läbi vaatamata, kuna hageja võttis hagi tagasi.
2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.Tühistada Viru Maakohtu 05.04.2011. a hagi tagamise määruse alusel Cleopatra Haldus OÜ arvelduskontodele 6 000 (kuue tuhande) euro ulatuses seatud arest.
4.Jätta Cleopatra Haldus OÜ 25.04.2011. a määruskaebus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Hagi tagasivõtmise osas ei ole kohtumäärus kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
1.Viru Maakohtu 30.11.2010. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-54810 kuulutati välja Kreenholmi Valduse AS-i pankrot. Võlgniku pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp.
2.Svenska Handelsbanken AB (tegutseb Eestis Eesti filiaali kaudu) esitas 10.12.2010. a pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist esimese rahuldamisjärgu nõudena 4 185 459,82 eurot (ehk 65 488 161,72 krooni). 02.03.2010. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas nõudele vastuväite Cleopatra Haldus OÜ.
3.Tulenevalt PankrS § 106 lg 1 esitas Svenska Handelsbanken AB kohtule 01.04.2011. a hagi nõudele vastu vaielnud võlausaldaja ehk Cleopatra Haldus OÜ vastu nõude tunnustamiseks. Hageja palus hagiavalduses tunnustada Svenska Handelsbanken AB esimese rahuldamisjärgu nõudeõigust võlgniku vastu summas 4 185 459,82 eurot ning pandiõigust summas 5 432 490, 13 eurot. Võlgniku kohustused hageja ees on tagatud esimesel ja teisel järjekohal asuvate kommertspantidega, mis on kantud registrisse.
4.Hagiavalduses taotles hageja hagi tagamist ja palus arestida Cleopatra Haldus OÜ arvelduskontod 6 000 euro ulatuses. Hageja leidis, et arvestades kostja pahatahtlikku käitumist pankrotimenetluses ning majandusaasta aruannete esitamata jätmist viimaste aastate vältel, on tõenäoline, et kostjal puudub netovara, mille arvelt menetluskulude hüvitamise nõuet sundtäita, mistõttu võib osutuda raskendatuks või võimatuks kohtuotsuse täitmine (menetluskulude osas). 05.04.2011. a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ning arestis 6 000 euro ulatuses Cleopatra Haldus OÜ arveldukontod. Kostja esitas määruskaebuse hagi tagamise määruse peale.
5.05.03.2012. a esitas hageja kohtule avalduse seoses Cleopatra Haldus OÜ võlausaldaja staatuse kaotamisega Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Avalduse kohaselt loeti kostja nõue Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses ilma kaitsmiseta tunnustatuks TMS § 18 lg 1 rikkumisega. Hageja esitas 13.09.2011. a haldurile taotluse kostja nõude pankrotivõlgniku vastu uuesti läbivaatamiseks üldkoosolekul. Üldkoosolek vaatas kostja nõude läbi 18.11.2011. a ning hageja vastuväite tõttu jäi nõue tunnustamata. Hagi nõude tunnustamiseks kostja ei esitanud.
Hageja leiab, et eeltoodud asjaoludel on ära langenud hageja õiguskaitsevajadus Cleopatra Haldus OÜ suhtes.
6.12.03.2012. a esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks ja palus jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Hageja võttis hagi tagasi, kuna kostja nõue Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses jäi tunnustamata ja on pankrotimenetluse väliselt rahuldatud, mistõttu hageja ei vaja oma nõude ja pandiõiguse tunnustamiseks kohtuotsust.
7.Kostja Cleopatra Haldus OÜ esitas kohtule hagi Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) võlausaldajate 18.11.2011. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-1210758). Kohus jättis hagi läbi vatamata, märkides, et 02.03.2011. a kuni 16.11.2011. a oli Cleopatra Haldus OÜ võlausaldajaks Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses, kuna tema nõue 3 515,14 eurot loeti kaitsmiseta tunnustatuks. Kuivõrd tunnustatuks loetud nõue summas 3 515,14 eurot on kolmanda isiku poolt tasutud 16.11.2011. a seisuga, siis nimetatud kuupäevast puudub Cleopatra Haldus OÜ-l võlausaldaja staatus Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus leidis, et sõltumata sellest, kas hageja ise vaidlustas kellegi teise nõudeid, tuli tal oma nõude staatuse selgitamiseks esitada seaduses ettenähtud tähtajal nõude tunnustamise hagi. Seda tehtud ei ole. Cleopatra Haldus OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, kuid Tartu Ringkonnakohus jättis 23.08.2012. a määrusega maakohtu 30.04.2012. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 09.10.2012. a.
8.Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda vastavalt TsMS § 168 lg 4. Kostja väitel on ta kandnud menetluskulusid 4 500 eurot. Kostja taotleb hagi tagamise tühistamist ja kahju hüvitamist. Kostja märgib, et hagi tagati kostjale kõige koormavamal viisil - arveldusarve arestimisega. Arveldusarve arestimine kui kõige koormavam viis eeldab kahju tekkimist. Kahju tekkimise vältimiseks on ette nähtud deposiit, mida kohus ei ole hagejalt nõudnud. Kostja palub määrata hagejale deposiit 10 000 eurot enne menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja märgib, et arvestades asjaoluga, et menetluse lõpetamine toimub hageja algatusel ja menetluskulud kannab hageja, tuleb tuvastada võimaliku kahju summa, mille kohta on kostja nõus esitama oma arvutused. Kostja märgib lisaks eeltoodule, et hageja nimetatud hagihind ei vasta tegelikkusele ning hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust vähem. Hageja esitas varalise nõude ning hagihind käesolevas tsiviilasjas on 4 185 469,82 eurot. Kostja palub kohtult menetluse lõpetamise määruses välja mõista hagejalt riigilõiv lähtudes tegelikust hagihinnast.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab Svenska Handelsbanken AB hagi Cleopatra Haldus OÜ vastu läbi vaatamata.
10.Hageja Svenska Handelsbanken AB võtab hagi tagasi ja tugineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1, mille kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni ilma kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta. Kuna käesolev tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, ei vaja hageja hagi tagasivõtuks kostja nõusolekut. Tulenevalt TsMS § 423 lg 1 p 2, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
Kostja Cleopatra Haldus OÜ nõue Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses, mis võlausaldajate 02.03.2011. a üldkoosolekul loeti kaitsmiseta tunnustatuks, vaadati üldkoosolekul uuesti läbi 18.11.2011. a ning hageja vastuväite tõttu jäi nõue tunnustamata. Kuna 16.11.2011. a rahuldati kostja nõue Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) vastu, langes ära Cleopatra Haldus OÜ huvi osaleda Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses ja kostja kaotas seega võlausaldaja staatuse (tl 176-182). Hageja tugineb Riigikohtu seisukohale, et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-107-01 ja 3-2-1-116-04, p 46). Sellise isiku suhtes ei pea võlausaldaja saama nõude tunnustamise kohta kohtuotsust. Vastavalt TsMS § 3 lg 1 menetleb kohus tsiviilasja juhul, kui isik on kohtusse pöördunud oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuna hageja õiguskaitsevajadus Cleopatra Haldus OÜ suhtes on ära langenud, ei ole menetluse jätkamine enam põhjendatud ega vajalik, mistõttu kohus rahuldab hageja avalduse ja jätab Svenska Handelsbanken AB hagi läbi vaatamata.
11.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel. Kohus on seisukohal, et antud juhul oleks poolte menetluskulude jätmine hageja kanda hageja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. TsMS § 162 lg 1 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 annab kohtule diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 sätestab eriregulatsiooni juhuks kui kohus jätab hagi läbivaatamata. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 162 lg 4 on kohaldatav ka juhul, kui kohus ei tee otsust, ning poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-63-11, p 13 ja 14; 3-21-142-10, p 9). Hagiavalduse esitamise tingis kostja vastuväide hageja nõudele Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Kostja esitas vastuväite nõude, pandiõiguse ja rahuldamisjärgu vastu kogu ulatuses. Pankrotiseadus (PankrS) ei sätesta vastuväite põhjendamise kohustust. Seega ei ole välistatud ka põhjendamatu ja hea usu põhimõtte vastase vastuväite esitamine. Nõude esitanud võlausaldajal ei ole nõudele vastu vaielnud isiku suhtes muud õiguskaitse võimalust, kui nõude tunnustamise hagi esitamine kohtule (PankrS § 106). Kostja Cleopatra Haldus OÜ kaotas võlausaldaja staatuse Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses 16.11.2011. a. Cleopatra Haldus OÜ hagi Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) vastu võlausaldajate nõuete kaitsmise 18.11.2011. a koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-12-10758) jäeti maakohtu 30.04.2012. a määrusega läbivaatamata ning Tartu Ringkonnakohus jättis 23.08.2012. a maakohtu määruse muutmata. Kohtumäärus jõustus 09.10.2012. a. Eeltoodust tulenevalt ei langenud ära hageja õiguskaitse vajadus kostja suhtes mitte hagejast tulenevatel asjaoludel (nt põhjendamatu hagi esitamine), vaid seetõttu et kostja ei ole võlausaldaja, kelle õigusi saaks tema poolt vaidlustatud nõude tunnustamine rikkuda.
Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et poolte menetluskulude jätmine hageja kanda oleks hageja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik.
12.Kostja Cleopatra Haldus OÜ leiab, et hageja hagiavalduses esitatud hagihind (1 595 eurot) ei vasta tegelikkusele ning palub kohtul menetlust lõpetavas määruses välja mõista riigilõiv vastavalt tegelikule hagihinnale. Kostja leiab, et hagiavaldusest tulenevalt on hagihind 4 185 469,82 eurot. Kostja viitab Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihalduri M. Kruppi teises tsiviilasjas esitatud arvamusele, milles haldur märgib, et kuna Svenska Handelsbanken AS nõue on tagatud kommertspandiga ja arvestades vara müügist seni saadud summasid, alles oleva pankrotivara väärtust ning pankrotimenetluses tehtud kulutusi, on tõenäoliselt võimalik teha jaotusettepaneku alusel väljamakseid peale vara müüki ainult Svenska Handelsbanken AB-le (tl 196). Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 319 eurot lähtudes hagihinnast 1 595 eurot. Riigikohus märkis 28.10.2009. a otsuses tsiviilasjas 3-2-1-120-09, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega ning tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille järgi määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see, et hageja eeldavata hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Kohus juhib siinkohal kostja tähelepanu sellele, et kostja viidatud halduri arvamuses ei anna haldur tegelikku hinnangut, milline on käesolevas tsiviilasjas hageja (Svenska Handelsbanken AB) nõude rahuldamise tõenäoline ja reaalne ulatus pankrotimenetluses, vaid märgib kellele on tõenäoliselt võimalik jaotusettepaneku alusel väljamakseid teha. TsMS § 125 2. lause võimaldab lugeda nõuet mittevaraliseks, kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata. Kohus märgib, et TsMS alates 01.07.2012. a kehtivas redaktsioonis loetakse § 132 lg 4 p 9 järgi hagihinna tähenduses pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue mittevaraliseks. Vastavalt TsMS § 136 lg 1 võib kohus määrata tsiviilasja hinna, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi 4. lõike järgi võib kohus hagi hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul asja sisuliselt ei lahendata ning hageja võttis hagi tagasi eelmenetluse staadiumis, puudub kohtul vajadus muuta hagihinda. Hagi jäetakse läbi vaatamata, mistõttu on langenud ära vajadus hinnata, milline on hageja nõude rahuldamise reaalne ulatus pankrotimenetluses. Kostja pakutud hagihinnast 4 185 469, 82 eurot tuleks riigilõivu tasuda (arvestades Riigikohtu lahendeid 3-2-1-58-12; 3-2-1-37-12, p 12; 3-2-1-62-10, p 51) 19 173,49 eurot, mis oleks antud tsiviilasja asjaolusid arvestades hagejat ilmselgelt ebaproportsionaalselt riivav.
13.Tulenevalt TsMS § 386 lg 4, tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jätab Svenska Handelsbanken AB hagi Cleopatra OÜ vastu läbivaatamata, seega tühistab kohus 05.04.2011. a hagi tagamise määruse Cleopatra Haldus OÜ arvelduskontode aresti kohta 6 000 euro ulatuses.
14.Kostja märgib, et hagi tagati kostja jaoks kõige koormavamal viisil ehk arveldusarve arestimisega, hagejat ei kohustatud hagi tagamisel tagatist tasuma ning palub määrata deposiit summas 10 000 eurot enne menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja taotlus deposiidi määramiseks alusetu ja põhjendamatu. Kohus märgib siinkohal, et hagi menetlusse võtmise otsustamisel ja hagi tagamise taotluse lahendamisel lähtus kohus, et nõue on hagihinna tähenduses mittevaraline, seega ei pidanudki kohus hagi tagamist tegema sõltuvaks tagatise andmisest (TsMS § 383). Lisaks eelöeldule jääb kohtule selgusetuks kostja taotletud deposiidi suurus (10 000 eurot). Tagatise nõudmise puhul enne hagi tagamist oleks selle suurus olnud TsMS § 383 lg 11 tulenevalt 300 eurot (5% 6 000-st).
15.Hagi tagamisega tekitatud võimaliku kahju hüvitamist reguleerib TsMS § 391. Hagi kahju hüvitamiseks võib pool esitada kahe kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest, millega jäetakse tagatud hagi läbi vaatamata (TsMS § 391 lg 1 p 1 ja lg 2).
16.Kohus jätab kostja 25.04.2012. a määruskaebuse (tl 77-78) läbi vaatamata, sest kohus tühistab hagi tagamise ning määruskaebuse esitaja eesmärk on sellest johtuvalt saavutatud. Lisaks sellele ei ole määruskaebuse menetlemine, arvestades menetlusliku olukorda, mõistlik. Kohus märgib, et hagi tagamise määrus jäi täitmata kohtutäituri Veiko Kaasiku 09.05.2011. a täitemenetluse lõpetamise otsuse alusel.
17.Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes TsMS § 423 lg 1 p 2, § 386 lg 4, § 162 lg 4 ja § 168 lg 4, jätab kogus hagi läbi vaatamata, tühistab hagi tagamise, jätab menetluskulud poolte enda kanda ning jätab määruskaebuse läbi vaatamata.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.