Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-97-12 Tartu, 2. november 2012. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks Tatjana Savenkova hagi Seesam Insurance AS-i vastu kohustuse täitmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-56294 Seesam Insurance AS-i kassatsioonkaebus 1007 eurot 76 senti Hageja Tatjana Savenkova (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Seesam Insurance AS (registrikood 10055752), esindaja vandeadvokaat Arne Ots 3. september 2012, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-56294 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
7. septembril 2009 kell 8.45 toimus liiklusõnnetus, kus Tatjana Savenkova (hageja) juhitud sõiduauto sõitis teisele sõiduautole otsa. Liiklusõnnetuse toimumise ajal ei olnud hagejal kehtivat poliisi kaasas, mistõttu märkis ta liiklusõnnetuse teatel, et sõiduk on kindlustatud AS-is Inges Kindlustus. Tegelikult aga tasus hageja 21. augusti 2009 pakkumise alusel 5. septembril 2009 Swedbank AS-ist pangaülekandega IIZI Kindlustusmaakleri AS (IIZI) vahendusel Seesam Insurance AS-ile (kostja) kindlustuslepingu nr J265660804/4 eest uue poliisi väljastamiseks ASi SEB Pank kontole 516 krooni. Liikluskindlustuspoliis nr JJE36422791 saadeti hageja kodusele aadressile 7. septembril 2009 posti teel. Liikluskindlustuspoliisil (7. septembrist 2009 - 6. märtsini 2010) ei olnud poliisi kehtivuse alguse kellaaega märgitud. Viide kindlustuslepingu kehtivuse punktile teatas, et leping jõustub 7. septembril 2009 kell 00.00 ja on sõlmitud tähtajatuna. Kuna hageja märkis liiklusõnnetuse teatel kindlustusandjaks AS-i Inges Kindlustus, siis hüvitas viimane 23. septembril 2009 kannatanule kahju ja esitas hagejale 15 768 krooni suuruse tagasinõude. Hageja esitas Kindlustuse Vaidluskomisjonile kaebuse kostja vastu, paludes kohustada kostjat hüvitama hageja põhjustatud liiklusõnnetusest tekkinud kahju täielikult AS-ile Inges Kindlustus kindlustuslepingu nr J265660804/4 kohaselt. Kindlustuse Vaidluskomisjon rahuldas kaebuse
2.novembri 2010. a otsusega nr 7-1/10/130. Kostja esitas maakohtule taotluse vaadata Kindlustuse Vaidluskomisjonile esitatud kaebus läbi hagimenetluse korras.
Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled kindlustuslepingu nr J265660804/4 ning liiklusõnnetuse ajal oli hagejal kostja juures kehtiv poliis. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 15 lg-t 1 ning kindlustuspoliisile nr JJE36422791 märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva tuleb tõlgendada nii, et poliisi kehtivus algas 7. septembril 2009 kell 00.00. Kostja andis tagasiulatuva kindlustuskaitse, mida kinnitab ka asjaolu, et kostja võttis kindlustusmakseid 7. septembrist 2009, s.o kaasa arvatud aja eest, mis eelnes kindlustuspoliisi väljastamisele andmebaasist. Tarbijal on mõistlik sel juhul eeldada, et olukorras, kus temalt võeti kindlustusmakset 7. septembrist 2009 ilma täpsustava kellaajata, on kindlustuskaitse kehtiv südaööst. Seda asjaolu kinnitas ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse liikme Hillar Lõhmussaare kinnitus, et kindlustuslepingul kajastuv kindlustuskaitse kellaaeg 00.00 on süsteemi viga. Juhul kui tegemist on süsteemi veaga, siis kannab riisikot süsteemi kasutajast kostja. Kuna hageja käitus heauskselt, tuleb lugeda, et kindlustuspoliis nr JJE36422791 anti tagasiulatuvalt ja kostja ei vabane kahju hüvitamise kohustusest. Hagejal oli varem sõlmitud kindlustusleping AS-is Inges Kindlustus (maksevaba leping), mis lõppes kostjaga sõlmitud uue lepingu sõlmimisest. Seega lõppes AS-iga Inges Kindlustus leping alles pärast raha laekumist kindlustusmaaklerile. Kuivõrd kostja andis hagejale tagasiulatuva kindlustuskaitse, siis tekkis võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 486 sätestatud mitmekordse kindlustusega olukord. VÕS § 486 lg 1 alusel lasub hageja tekitatud kahju hüvitamise kohustus solidaarselt kostjal ja ASil Inges Kindlustus. Sellist kahju hüvitamist kahelt kindlustusandjalt saavad nõuda liiklusõnnetuses nii kannatanu kui ka kahju põhjustanud isik.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kindlustusleping nr J265660804/4 sõlmiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 7. septembril 2009 kell 10.22, mida tõendab liikluskindlustuse registri väljavõte ning IIZI 21. aprilli 2010 e-kiri hagejale. Seega LKindlS § 21 lg 2 teise lause, VÕS § 11 lg 2 ja kindlustuslepingu kohaselt sõlmiti kindlustusleping 7. septembril 2009 kell 10.22, kui talle oli antud kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. LKindlS § 15 lg 1 kohaselt, kui kellaaega ei ole poliisile märgitud, siis algab selle kehtivus kell 00.00. Kindlustuspoliisil ei ole kellaaega märgitud. LKindlS § 15 ei sätesta täpselt, kas kellaaja 00.00 all on mõeldud poliisi sõlmimise päeva algust või lepingu sõlmimisele järgneva päeva algust, mistõttu tuleb LKindlS § 15 tõlgendamisel kohaldada VÕS § 437, § 438, § 439, LKindlS § 20 lg-t 1 ja § 21. Neist sätetest tuleneb, et kindlustuskaitse algusajal on kolm võimalust. VÕS §-st 439 tulenev kohene kindlustuskaitse, VÕS §-st 438 tulenev tagasiulatuv kindlustuskaitse ja VÕS §-st 437 tulenev üldine eeldus, et kindlustuskaitse algab lepingu sõlmimisele järgneval päeval kell 00.00 ning lõpeb tähtaja viimasel päeval kell 24.00. Hageja leiab valesti, et kohaldada tuleb LKindlS § 15 lg-t 1 koosmõjus kindlustuslepingul kajastuva kindlustuskaitse kuupäeva ja kellaajaga, milleks on 7. september 2009 kell 00.00, ning et pooled leppisid kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses VÕS § 438 mõistes. Sellisel seisukohal ei ole õiguslikku alust, kuna liikluskindlustuse seaduse kohaselt ei ole kindlustuslepingule märgitud kellaajal tähendust. Kellaaeg peab olema märgitud kindlustuspoliisil (VÕS § 434 lg 1). Samuti ei saa LKindlS § 20 lg 1 järgi kindlustusandja ja kindlustusvõtja leppida kokku, et liikluskindlustuse leping
lõpeb tagasiulatuvalt. Järelikult ei saa kohustusliku liikluskindlustuse lepinguga kokku leppida tagasiulatuvas kindlustuskaitses VÕS § 438 mõttes. LKindlS § 21 lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui eelmise kindlustusandjaga sõlmitud leping oli uue lepingu sõlmimise ajaks muudetud maksevabaks, siis jõustub uus leping sõlmimise hetkest. Seega on liikluskindlustuse seaduse mõte, et kindlustuskaitse liigiks sellistel juhtumitel oleks kohene kindlustuskaitse VÕS § 439 mõttes ehk kindlustuspoliisil oleks pidanud olema kindlustuskaitse kellaajaks märgitud 10.22. Sellel seisukohal on ka LKF oma 21. aprilli 2010 e-kirjas. Kindlustuslepingul kajastuv kindlustuskaitse kellaaeg 00.00 on H. Lõhmussaare sõnade kohaselt LKF-i süsteemi viga. LKF-i infosüsteem peab olema kehtiva seadusega vastavusse viidud, st analoogses situatsioonis peaks liikluskindlustuslepingu sõlmimisel kohalduma kohene kindlustuskaitse, nagu seda näeb ette LKindlS § 21 lg 2 teine lause. Seega ei ole LKF taganud liikluskindlustuse andmebaasi tehniliste tingimuste kooskõla kehtiva seadusandlusega. LKF rikkus kostjaga sõlmitud lepingut. Lepingu p 9.1 sätestab, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest peab rikkuja hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju, välja arvatud siis kui rikkumine on vabandatav. Lepingu p-st 9.2 tuleneb, et LKF vastutab vaid kohustuse süülise rikkumise korral, kuid VÕS § 103 lg-le 1 tuginedes võib analoogiat kasutades eeldada kohustust rikkunud poole süüd ka lepingulise süülise vastutuse korral. Seega isegi kui kohus leiab, et hageja nõue on õiguspärane ja kostja peab hüvitama hagejale tekkinud kahju, siis peaks kostja ees vastutama LKF. LKindlS § 6 lg 2 järgi vastutab sõiduki omanik, et sõidukil on kehtiv kindlustusleping. Hageja esitas kohtule muu hulgas IIZI hagejale esitatud pakkumise, kus IIZI juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja liikluskindlustus lõppeb 4. septembril 2009. Pakkumine esitati 21. augustil 2009 ja hageja tasus kindlustuspoliisi eest 5. septembril 2009. Seega tasus hageja kindlustuspoliisi eest 15 päeva pärast pakkumise esitamist ja päev pärast eelmise kindlustuspoliisi kehtivuse lõppu. IIZI pakkumine sisaldas märkust, et kindlustuskaitse hakkab kehtima hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast makse laekumist. Kuna hageja tasus kindlustusmakse 5. septembril 2009 (laupäeval), siis pidi hageja aru saama, et pankadevahelised tehingud nädalavahetustel ei toimi. Hageja pidi ette nägema, et makse laekub kontole alles 7. septembril 2009 ja IIZI pakkumises toodud märkuse kohaselt oli võimalus, et kindlustuskaitse hakkab kehtima 9. septembril 2009. Hageja ei täitnud lepingu sõlmimisel LKindlS § 6 lg-s 2 talle pandud kohustusi vajaliku hoolsusega. Seetõttu peaks lepingueelsete läbirääkimiste ajal tekkinud kahju eest vastutama hageja. AS Inges Kindlustus on kohustatud hüvitama hageja tekitatud kahju ja LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi on AS-il Inges Kindlustus õigus esitada tagasinõue hageja vastu, kuna liiklusõnnetuse hetkel oli kindlustusvõtjal makse tasumata. Kui hageja on seisukohal, et kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuskaitse algab raha maksmisega maaklerile, siis ei tule hageja nõuet rahuldada, kuna raha tasuti pärast liiklusõnnetuse toimumist, st 7. septembril 2009 kell 10.05.
3.Harju Maakohus jättis 23. novembri 2011. a otsusega hagi rahuldamata. Pooled ei vaidle liiklusõnnetuse toimumise asjaolude üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud
hüvitama hageja tekitatud kahju. IIZI Kindlustusmaakler AS edastas 21. augustil 2009 hagejale pakkumise, milles tuletas hagejale meelde, et 4. märtsil 2009 sõlmis hageja IIZI vahendusel Statoili teenindusjaamas oma sõiduautole liikluskindlustuse poliisi lõpptähtajaga 4. september 2009. Pakkumises märkis IIZI, et kui hageja on valiku teinud, siis poliisi tellimiseks tuleb teha ülekanne IIZI arvelduskontole, pärast mida väljastatakse kindlustuspoliis hageja aadressile ja kindlustuskaitse hakkab kehtima kahe tööpäeva jooksul pärast makse laekumist. Praegusel juhul tuleb arvestada kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 135 lg-s 3 sätestatut. Hageja kandis 5. septembril 2009 IIZI kontole kostjaga kindlustuslepingu sõlmimiseks 516 krooni, mis laekus IIZI kontole 7. septembril 2009 kell 10.05, st 1 tund ja 20 minutit pärast liiklusõnnetuse toimumist. Hagejale edastati kindlustusleping ja poliis, mille kohaselt registreeriti leping liikluskindlustuse registris 7. septembril 2009 kell 10.22. Seega sõlmiti leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis LKindlS § 8 lg 1, § 21 lg 2 ja VÕS § 11 lg 2 järgi 7. septembril 2011 kell 10.22. Hagejale oli teada, et eelmine poliis lõppeb 4. septembril 2009, ja talle edastati pakkumine
21.augustil 2009. Hageja ei tõendanud, et ta ei saanud pakkumist kätte. Seega tasus hageja kindlustuspoliisi eest 15 päeva pärast pakkumise esitamist ja päev pärast eelmise kindlustuspoliisi kehtivuse lõppu. Kuna hageja tasus kindlustusmakse laupäeval, siis pidi hageja aru saama, et pankadevahelised tehingud nädalavahetustel ei toimi, mis on üldteada asjaolu, ja hageja pidi ette nägema, et tema tehtud makse laekub IIZI kontole alles esmaspäeval. Seetõttu esines IIZI pakkumises toodud märkuse kohaselt võimalus, et kindlustuskaitse hakkab kehtima 9. septembrist 2009. Hageja oleks pidanud veenduma enne sõidu alustamist, et tema sõiduautol on kehtiv poliis, mida ta ei teinud. Poliisi kehtima hakkamisest sai hageja teate oma telefonile SMS-i teel kell 10.24, mis tuvastati Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsuses. Seega ei täitnud hageja oma kohustust ega veendunud kehtiva poliisi olemasolus. Olulise tähtsusega on LKindlS § 15 lg-s 1 ja VÕS §-s 437 sätestatu. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kindlustuslepingusse märgitu, et leping jõustub 7. septembril 2009 kell 00.00, on süsteemi rike ning leping pidi jõustuma 7. septembril 2009 kell 10.22. Süsteemi rike ei ole kindlustusandja riisiko, kuna tegemist ei ole kostja infosüsteemiga, mille eest kostja vastutab. Tegemist on ühtse süsteemiga, mida haldab LKF, ja kostja ei saa kanda süsteemi rikke riisikot. Kohtule ei esitatud tõendeid, et pooled leppisid kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses. Rike arvutisüsteemis ei tee lepingut sõlmituks enne kindlustusmakse laekumist, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud. Asjaolu, et kokkulepet kindlustuskaitse tagasiulatuvaks kohaldamiseks ei olnud, tõendab ka see, et hageja märkis liiklusõnnetuse teatel kindlustusandjaks AS-i Inges Kindlustus, mistõttu oli ka hageja ise veendunud, et hageja kindlustusandjaks oli liiklusõnnetuse hetkel AS Inges Kindlustus, mitte kostja, millega võeti kostjalt ära ka õigus kindlustusjuhtumit käsitleda. Arvestades LKindlS § 21 lg-s 2 ja § 20 lg-s 1 sätestatut, lõppes hageja ja AS-i Inges Kindlustus vaheline leping 7. septembril 2009 kell 10.22, st ajast, mil liikluskindlustuse registris registreeriti hageja ja kostja vaheline kindlustusleping. Kohtul ei ole veendumust, et kostja eesmärgiks oli anda
hagejale tagasiulatuv kaitse, kuna hagejal oli juba kindlustuskaitse tulenevalt hageja ja AS-i Inges Kindlustus vahel sõlmitud lepingust. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli hagejal kehtiv leping ASiga Inges Kindlustus, kes hüvitas kannatanule tekitatud kahju ja esitas hagejale tagasinõude.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. veebruari 2012. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hagi, kohustades kostjat hüvitama AS-ile Inges Kindlustus kogu liiklusõnnetusega tekitatud kahju. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kostjaga sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping. Sellest sõltub, kas kostja peab kandma hageja liiklusõnnetusega tekitatud kahju. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kindlustuslepingu sõlmimise aeg on VÕS § 11 lg 2 ja LKindlS § 8 lg 1 järgi 7. september 2009 kell 10.22. Seega sõlmiti leping pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Samas ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu järeldustega kindlustuslepingu kehtivuse alguse aja kohta. Kindlustuspoliisile on märgitud kindlustusperioodiks 7. september 2009 kuni 6. märts 2010. Kellaaega ei ole poliisile märgitud. LKindlS § 15 lg 1 teine lause sätestab, et kui kellaaega ei ole poliisile märgitud, siis algab selle kehtivus kell 00.00. LKindlS § 14 lg 1 kohaselt kehtib tavaleping üksnes selle alusel väljastatud poliisile märgitud ajal. Seega algas vaidlusaluse kindlustuslepingu kehtivus 7. septembril 2009 kell 00.00. See omakorda tähendab, et kostja andis tagasiulatuva kindlustuskaitse VÕS § 438 lg 1 tähenduses. Kostja arvestas kindlustusmakset 7. septembrist 2009 kella 00.00-st, st ka aja eest enne kindlustuspoliisi väljastamist. Asjaolul, et LKF-i juhatuse liikme H. Lõhmussaare kinnituse kohaselt on vaidlusalusel kindlustuslepingul kajastuv kellaaeg 00.00 LKFi süsteemi viga, ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Süsteemi vea riisikot ei kanna kindlustusvõtja, nagu maakohus ekslikult leidis. Hagejal oli varem kindlustusleping sõlmitud AS-iga Inges Kindlustus (maksevaba leping), mis lõppes LKindlS § 20 lg 2 p 5 järgi kostjaga sõlmitud uue lepingu jõustumisest. LKindlS § 21 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kindlustusvõtja võib sõlmida sama sõiduki suhtes lepingu teise kindlustusandjaga igal ajal. Teise kindlustusandjaga sõlmitud leping jõustub, kui lõpeb selle sõlmimise ajal kehtinud lepingu alusel väljastatud poliisi kehtivus. Kui varasema kindlustusandjaga sõlmitud leping oli uue lepingu sõlmimise ajaks muudetud maksevabaks, jõustub uus leping sõlmimise hetkest. Seega lõppes ASi Inges Kindlustus leping hagejaga 7. septembril 2009 kell 10.22, s.o hetkel, mil pooled sõlmisid uue kindlustuslepingu. Hageja esitas LKindlS § 40 lg 3 alusel nõude õigesti oma kindlustusandjale. Kuivõrd kostja andis hagejale tagasiulatuva kindlustuskaitse, tekkis VÕS §-s 486 sätestatud mitmekordse kindlustusega olukord. VÕS § 486 lg 1 alusel lasub hageja tekitatud kahju hüvitamise kohustus solidaarselt kostjal ja AS-il Inges Kindlustus. Sellist kahju hüvitamist kahelt kindlustusandjalt saavad nõuda liiklusõnnetuses kannatanu ja kahju põhjustanud isik. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes vastutab
aga kostja AS-i Inges Kindlustus ees täies ulatuses, sest LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel oli viimasel tagasinõudeõigus kindlustusvõtja vastu, sest hageja tekitas kahju maksevabal perioodil (kindlustusmakse oli tasumata). Kuna hageja oli kindlustusjuhtumi toimumise aja eest kostjale kindlustusmakse tasunud, st täitnud oma lepingulise põhikohustuse, on kostja kohustatud täitma ka oma lepingulise põhikohustuse ja hüvitama AS-ile Inges Kindlustus viimase poolt kannatanule hüvitatud kahju. Praegusel juhul ei esine VÕS § 438 lg-s 3 sätestatud aluseid, mis vabastaks kostjat täitmise kohustusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hageja käitumine kuni lepingu sõlmimise tegeliku ajani pahauskne. VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saa eeldada, et olukorras, kus hageja oli tasunud kindlustusmakse ja sellega aktsepteerinud IIZI pakkumust, oleks ta pidanud ette nägema liiklusõnnetuse toimumist enne kindlustuslepingu tegelikku sõlmimist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ning jätta jõusse maakohtu otsus või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja nõustub ringkonnakohtuga, et kindlustuslepingu sõlmimise aeg on 7. september 2009 kell 10.22. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et pooled leppisid kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses. Ringkonnakohus ei ole eristanud kindlustuslepingu ning poliisi kehtivusaegasid. Kindlustuskaitse alguse tuvastamisel on ringkonnakohus viidanud asjakohatutele normidele, mis reguleerivad kindlustuslepingu, mitte aga poliisi (st kindlustuskaitse) kehtivusaega. Kindlustuskaitse algus ning kestus on seotud tähtajalise poliisi algusaja ning kestusega, mitte aga kindlustuslepingu alguse või kestusega. Poliis hakkab kehtima poliisile märgitud ajal. Poliis väljastati hagejale
7.septembril 2009 kell 10.23 ning sellest hetkest pidi algama ka kindlustuskaitse. Ringkonnakohtu kohaldatud LKindlS § 14 lg 1 teine lause ei sätesta sellist põhimõtet, et kindlustusleping kehtib vaid poliisile märgitud aja jooksul. See säte on täiesti asjassepuutumatu. Kindlustuskaitse alguse küsimuses saab lähtuda ainuüksi polisiile märgitud andmetest. VÕS § 438 lg 1 kohaselt eeldab tagasiulatuva kindlustuskaitse olemasolu poolte kokkulepet. Praeguses asjas ei ole seda tuvastatud. On tõendatud, et kindlustuslepingul olev kellaaeg on sinna sattunud LKF-i hallatava kindlustuslepingute andmebaasi iseärasuse tagajärjel ning on seetõttu vale. Ringkonnakohus on jätnud täielikult põhjendamata, miks ei ole praeguses asjas tähtsust asjaolul, et vaidlusalusel kindlustuslepingul kajastuv kellaaeg 00.00 on süsteemiviga. Seda, et kostjal ei olnud tahet pakkuda tagasiulatuvat kindlustuskaitset, kinnitab ka IIZI pakkumuses toodud märkus, millega maakler juhtis hageja tähelepanu kindlustuskaitse kehtima hakkamisele hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast makse laekumist. Samuti leiab kostja, et isegi kui tagasiulatuvas kindlustuskaitses olnuks kokku lepitud, ei oleks kostjal täitmiskohustust. VÕS § 438 lg 3 sätestab, et kindlustusandjal ei ole tagasiulatuva kindlustuskaitse andmisel täitmise kohustust, kui kindlustusvõtja teadis või pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et kindlustusjuhtum on juba toimunud. Praegusel juhul sai kindlustusleping LKindlS §-s 8 nõutava kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi 7. septembril 2009 kell 10.22. Sellega on kohtud leidnud,
et kindlustusleping sõlmiti ajal, mil kindlustusjuhtum oli juba toimunud. Kuna hageja oli kindlustuslepingu sõlmimise ajal teadlik kindlustusjuhtumi toimumisest, on VÕS § 438 lg-s 3 sätestatud täitmiskohustuse puudumise eeldus juba täidetud. Hageja alustas 7. septembril 2009 sõiduki kasutamist teadmisega, et tal ei ole kehtivat poliisi. Seega võttis hageja sõidukit ilma kehtiva poliisita kasutama hakates teadliku riski, et õnnetusjuhtumi toimumise korral peab ta hüvitama õnnetusjuhtumiga põhjustatud kahju ise. Hagejal ei olnud õnnetusjuhtumi toimumise ajal kostja juures kindlustuskaitset. Kui Riigikohtu arvates ei saa poliisi kehtivusaja alguseks lugeda 7. septembrit 2009 kell 10.23, siis teine võimalus poliisi kehtivusaja alguse määramiseks tuleneb LKindlS §-st 15 ning VÕS §-st 437. LKindlS § 15 lg 1 teine lause reguleerib olukorda, mil poliisil ei nähtu selle väljastamise kellaaega. Sellisel juhul algab poliisi kehtivus kell 00.00. Kõnealune säte on aga ebaselge, kuna sealt ei tulene, kas sättes on viidatud poliisi väljastamise kuupäeva alguskellaajale või poliisi väljastamise järgse päeva alguskellaajale. Seega tuleb LKindlS § 15 tõlgendada VÕS-i kindlustuslepingute suhtes kohalduvate üldsätete valguses. VÕS §-st 437 tuleneb, et kindlustuskaitse algab lepingu sõlmimisele järgneval päeval kell 00.00 ning lõpeb tähtaja viimasel päeval kell 24.00. Seega kehtiks praegusel juhul eeldus, et kindlustuskaitse hakkas kehtima 8. septembrist 2009 kell 00.00. Mitmekordset kindlustust ei esine, kuna hagejal ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kostja väljastatud kehtivat poliisi. Liikluskindlustuse kui kohustusliku kindlustuse iseloomulikuks jooneks on see, et kindlustusvõtjal saab olla kehtiv liikluskindlustuse poliis vaid ühe kindlustusandja juures. Ringkonnakohus on sisustanud ekslikult mitmekordse kindlustuse mõistet (VÕS § 486 lg 1) ning kohustusliku liikluskindlustuse olemust (LKindlS § 15 lg 1). Kostja leiab, et hagejal ei ole tema vastu nõuet. Kostja arvates ei ole hageja nõudel hüvitada Inges Kindlustus AS-ile viimase hüvitatud liikluskahju ka materiaalõiguslikku alust. Kohtud ei ole sellist alust tuvastanud. Isegi kui hagejal eksisteeriks kostja vastu liikluskahju hüvitamise nõue, saaks niisugust nõuet maksma panna vaid Inges Kindlustus AS, kes on hageja tekitatud kahju hüvitanud.
7.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kostja on asunud kassatsioonkaebuses üllataval viisil väitma, et pooled ei leppinud kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses. Kostja võttis endale LKF-i infosüsteemi kasutamisega kaasneva riisiko, kui nõustus infosüsteemi kasutamise lepingule alla kirjutades, et LKF ei vastuta infosüsteemi vigade eest. Kostja andis hagejale tagasiulatuva kindlustuskaitse VÕS § 438 lg 1 tähenduses.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
9.Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas hagejal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kostjaga sõlmitud lepingu alusel kindlustuskaitse. Sellest sõltub, kas kostja peab hüvitama hageja tekitatud liikluskahju.
Kostja on kassatsioonkaebuses nõustunud ringkonnakohtuga selles, et pooltevahelise kindlustuslepingu sõlmimise aeg oli 7. septembril 2009 kell 10.22, kuid ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et pooled leppisid kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses.
10.Kolleegium leiab, et otsustamaks praeguses vaidluses küsimust, kas kostja on kohustatud hüvitama hageja tekitatud liikluskahju ja kas hagi esitatud kujul kuuluks rahuldamisele, on oluline tuvastada, millal lõppes Inges Kindlustus AS-ga sõlmitud lepingu (leping I) kehtivus ja algas kindlustuskaitse lepingu II alusel. Hagejal oli varem sõlmitud liikluskindlustusleping Inges Kindlustus AS-ga, mis oli muudetud maksevabaks. 4. septembril 2009 lõppes hagejale lepingu I järgi väljastatud kindlustuspoliisi kehtivus. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja sõlmisid uue liikluskindlustuslepingu 7. septembril 2009 kell 10.22. LKindlS § 20 lg 2 p 5 järgi lõpeb varasem leping teise kindlustusandjaga sõlmitud lepingu jõustumisest. LKindlS § 21 lg 1 järgi võib kindlustusvõtja sõlmida sama sõiduki suhtes lepingu teise kindlustusandjaga igal ajal. Sama paragrahvi teise lõike järgi jõustub teise kindlustusandjaga sõlmitud leping, kui lõpeb selle sõlmimise ajal kehtinud lepingu alusel väljastatud poliisi kehtivus. Kui eelneva kindlustusandjaga sõlmitud leping oli uue lepingu sõlmimise ajaks muudetud maksevabaks, jõustub uus leping sõlmimise hetkest. Nimetatud sätetest järeldub, et liikluskindlustuses ei saa samal ajal kehtida mitu lepingut. Kohtud tuvastasid, et leping I oli muudetud maksevabaks ja leping II sõlmiti 7. septembril 2009 kell 10.22. Kolleegiumi arvates tuleb lepingu I lõppemise ja lepingu II alusel kindlustuskaitse tekkimise hetke tuvastamisel arvestada ka LKindlS §-s 15 sätestatuga. LKindlS § 15 lg 1 järgi algab poliisi kehtivus poliisile märgitud ajast, kuid mitte enne eelmise poliisi lõppemist. Kui kellaaeg ei ole poliisile märgitud, siis algab selle kehtivus kell 00.00. VÕS § 434 lg 1 järgi peab kindlustusandja kindlustusvõtjale väljastama enda allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Poliisi kehtivus on sõltuvuses kindlustusmakse tasumisest, sest LKindlS § 18 lg 3 järgi on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Poliisi väljastamisega hakkab kehtima ka kindlustuskaitse poliisil märgitud ajast. Selline järeldus tuleneb ka LKindlS § 19 lg-st 7, mille järgi ei või lepingu maksevabal perioodil, s.o ajal, kui ei ole kehtivat poliisi, sõidukiga liikluses osaleda, ja sama paragrahvi lõikest 12, mille järgi lõpeb lepingu maksevaba periood, kui kindlustusandja väljastab uue poliisi. Seega kui kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale poliisi, siis on kindlustusvõtjal ka kindlustuskaitse poliisis märgitud kehtivusajal ja kindlustusvõtja võib osaleda liikluses. Kostja on hagejale väljastanud poliisi, milles on märgitud poliisi väljastamise päevaks 7. september 2009 ja kindlustusperioodiks 7. september 2009 kuni 6. märts 2010. Poliisile ei ole kehtivuse alguse kellaaega märgitud. Arvestades kostja väljastatud poliisi andmeid ja seda, et hageja eelmise, Inges Kindlustus AS väljastatud poliisi kehtivus lõppes 4. septembril 2009, tuleb kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et hageja võis seaduse alusel saada tagasiulatuva kindlustuskaitse algusega 7. september 2009 kell 00.00. Kostja väide, et LKindlS § 15 lg-t 1 on vaja tõlgendada VÕS §-ga 437 koosmõjus ja seetõttu peaks algusajaks lugema järgmise päeva, s.o 8. septembri 2009 kell 00.00, ei ole põhjendatud, sest poliisi ja ühtlasi ka kindlustuskaitse alguse määramisel tuleb kohaldada
LKindlS § 15 lg-t 1 kui erisätet VÕS § 437 suhtes. Kostja väide, et pooled ei leppinud kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses, on iseenesest õige. Praegusel juhul ei ole aga tegemist VÕS §-st 438 tuleneva, s.o kokkuleppelise kindlustuskaitsega, vaid LKindlS § 15 lg-st 1 tuleneva, s.o seaduse alusel tekkiva tagasiulatuva kindlustuskaitsega. Selles osas on ekslik ka ringkonnakohtu järeldus, et kostja andis hagejale tagasiulatuva kindlustuskaitse VÕS § 438 lg 1 tähenduses. Kolleegium leiab, et selline seaduse alusel tekkiv tagasiulatuv kindlustuskaitse on võimalik juhul, kui varasem leping on muudetud maksevabaks ja varasema poliisi kehtivus on uue lepingu sõlmimise ajaks lõppenud. Samas tuleb kolleegiumi arvates silmas pidada seda, et juhul, kui selline seaduse alusel tagasiulatuv kindlustuskaitse on tekkinud, siis lõpeb varasem leping tagasiulatuva kindlustuskaitse tekkimise hetkest tulenevalt LKindlS § 21 lg-test 1 ja 2, mis ei võimalda liikluskindlustuses kahe samal ajal kehtiva lepingu olemasolu. Sellist järeldust toetab ka LKindlS § 15 lg 1, mille järgi poliisi kehtivus algab poliisile märgitud ajal, kuid mitte enne eelmise poliisi lõppemist. Praeguses vaidluses tähendab see seda, et kostja väljastatud poliisi järgi võis hagejal tekkida lepingu II alusel seadusest tulenev tagasiulatuv kindlustuskaitse 7. septembril 2009 kell 00.00. Kui see tekkis, siis pidi samal hetkel lõppema leping I.
11.Kolleegium leiab, et asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus olenevalt tuvastatud asjaoludest ja arvestades käesoleva otsuse p-s 10 toodut tuvastama, millal algas hagejal lepingu II järgi kindlustuskaitse ja millal lõppes leping I. Muu hulgas peab ringkonnakohus hindama ka kostja väidet, et poliisile jäi kehtivusaja osas märkimata kellaaeg süsteemivea tõttu, kuna poliiside väljastamiseks kasutavad kindlustusandjad lepingu alusel kolmandale isikule kuuluvat ja viimase poolt hallatavat infotarkvara. Ringkonnakohus on küll märkinud, et väidetava süsteemivea riski kannab kostja, kuid ei ole seejuures täpsemalt tuvastanud asjaolusid väidetava süsteemivea kohta ega ole ka põhjendanud, mille järgi kostja vastutab süsteemivea eest. Kolleegium leiab, et kui lepingu II alusel algas kindlustuskaitse tagasiulatuvalt 7. septembril 2009 kell 00.00 ja samal ajal lõppes leping I, siis peab ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 351 lg 1 selgitama pooltele asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ja võimaldama pooltele esitada oma seisukohti. Haginõue kostja vastu põhineb muu hulgas eeldusel, et kindlustusjuhtumi toimumise hetkel oli hagejal kehtiv leping I ja Inges Kindlustus AS oli seetõttu kohustatud LKindlS § 7 lg 1 järgi hüvitama kindlustatu tekitatud kahju ja ta tegigi seda, kuid kuna leping oli muudetud maksevabaks, siis oli Inges Kindlustus AS õigustatud LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel esitama tagasinõude hageja vastu. Juhul kui Inges Kindlustus AS-l ei olnud kohustust kahju hüvitada seetõttu, et leping I oli kindlustusjuhtumi toimumise ajaks juba lõppenud, siis ei tekkinud Inges Kindlustus AS-l ka tagasinõuet hageja vastu (ta saaks alusetult makstud kahjuhüvitise sellisel juhul VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda kannatanult) ja hageja nõue esitatud kujul oleks põhjendamatu. Samas võib hageja täpsustada TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes oma haginõuet selliselt, et kostja peaks maksma kahjuhüvitise kannatanule tulenevalt LKindlS § 7 lg-st 1 ja § 40 lg-st 3. Kannatanul on aga võimalik oma nõue hageja ja kostja vastu loovutada Inges Kindlustus AS-le.
12.Kolleegium leiab, et ka ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele,
kuna see ei ole täidetav (vt Riigikohtu 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17;
9.novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 21; 13. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-71-10, p 14; 11. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 9). Hageja esitatud haginõue on oma iseloomult sooritushagi. Otsuse resolutsioonis ei ole märgitud kahju suurust, mille hüvitamiseks on kostja kohustatud. Ringkonnakohus ei ole kahju suurust tuvastanud ka otsuse põhjendavas osas. Ka maakohtu 23. novembri 2011. a otsuses ei ole kahju suurust tuvastatud, mida tuleb hinnata menetlusõiguse normi olulise rikkumisena, mida ringkonnakohus ei saanud jätta tähelepanuta ja seda eriti juhul, kui ringkonnakohus ise jõudis järeldusele, et hagi tuleb rahuldada. Kohtud oleksid pidanud tulenevalt TsMS §-st 351 selgitama hagejale vajadust täpsustada hagiavaldust kahju suuruse osas, sest otsuses kahju suuruse märkimata jätmine ei võimaldada otsust täita ega ka selle täitmist kontrollida. Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu ka menetluslikule ebatäpsusele otsuse resolutsioonis ja nimelt sellele, et juhul, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses ja teeb uue otsuse, siis ei ole vaja kohaldada TsMS § 654 lg-t 22. Nimetatud sätet on resolutsiooni selguse huvides vaja kohaldada vaid siis, kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsust või tühistab osaliselt maakohtu otsuse.
13.Lähtudes TsMS § 173 lg 3 teisest lausest, jätab kolleegium menetluskulude jaotuse poolte vahel ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
14.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostja tasutud kassatsioonikautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.