Osaühingu Hexanor hagi AS SEB Pank vastu tagatiskokkulepete tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Osaühingu Hexanor määruskaebus
Menetluse liik
Hageja/määruskaebuse esitaja: Osaühing Hexanor (registrikood: 11156277), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Valk Kostja/vastustaja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252), esindaja Janek Alvela Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 04.05.2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta Osaühingu Hexanor kanda. AS-l SEB Pank hüvitatavad menetluskulude puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.10.01.2017 esitas Osaühing Hexanor hagi AS SEB Pank vastu tagatiskokkulepete tühisuse tuvastamiseks. Hageja palus tuvastada Tallinnas Pae tn 80 kinnistu osas 05.11.2008 Osaühingu Hexanor, AS SEB Pank, Aktsiaseltsi Hansapank ning TALLINNA ÄRIPANGA AS vahelise lepingu punktis 3.1 sisalduva tagatiskokkuleppe tühisuse ning Tallinnas Punane 50/52 kinnistu osas 27.10.2005 Ajaks Capital OÜ, Osaühingu Hexanor, AS SEB Pank, Aktsiaseltsi Hansapank ja TALLINNA ÄRIPANGA AS vahelise lepingu punktis 6.2.2 sisalduva tagatiskokkuleppe tühisuse. Hageja leidis, et tagatiskokkulepped on üldsõnalised ja tagavad kõiki ka tulevikus tekkivaid võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid. 1(4)
Kokkulepetes ei ole viidatud juba sõlmitud laenulepingutele. Tegemist on globaalsete tagatiskokkulepetega, mis on vastuolus heade kommetega, kuna need koormavad hagejat ebaproportsionaalselt ja ei ole selged.
2.Lisaks palus hageja liita käesoleva hagi maakohtu menetluses oleva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga täiteasjas nr 022/2010/10624, milles hageja palus tunnistada sundtäitmise lubamatuks põhjusel, et pooltevahelistes lepingutes olevad tagatiskokkulepped on tühised (tsiviilasi 2-16-12007). Hageja esitas tuvastushagi, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei välista formaalselt kostja võimalust esitada uus täitmisavaldus sundtäitmise läbiviimiseks tühiste tagatiskokkulepete alusel. Tagatiskokkulepete tühisuse tuvastamise korral on hagejal AÕS § 349 lg 1 tulenevalt õigus nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist. Ainuüksi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei saaks kaasa tuua kinnistusraamatu kannete muutmist.
3.Kostja avaldas 09.02.2017 vastuses hagile, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Kostja leidis, et tuvastusnõuete esitamine ei ole vajalik, kuna kohus peab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamiseks tagatiskokkulepete kehtivust hindama. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Maakohus jättis Osaühingu Hexanor hagi AS SEB Pank vastu TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata ning menetluskulud Osaühingu Hexanor kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid menetluses ei olnud.
5.TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja selgitas, et juhul, kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on kostja võimalik esitada uus täitmisavaldus. Maakohtu arvates nimetatu ei põhjendanud õigusliku huvi olemasolu tuvastusnõuete esitamiseks. Ka käesoleva hagi rahuldamine ei välista täitmisavalduse esitamist. Hageja saab oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta TMS-s sätestatud õiguskaitsevahenditega.
6.Tuvastushagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust, tühine kokkulepe on tühine sõltumata sellest, kas tühisus on kohtulahendiga tuvastatud või mitte. Lahendamaks hageja esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet tsiviilasjas 2-16-12007, peab kohus tagatiskokkulepete võimalikku tühisust hindama. Hageja ei põhistanud õigusliku huvi olemasolu tuvastusnõuete esitamiseks seoses tagatiskokkulepetega seotud nõuete sundtäitmisega, mis ei oleks hõlmatud eesmärgiga saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamine täiteasjas nr 022/2010/10624.
7.Hageja selgitas, et tagatiskokkulepete tühisuse tuvastamise korral on tal õigus nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või hüpoteegi kustutamist. Samas ei ole hageja selgitanud, mis takistab tal kohe sellise nõude esitamist, mille esemeks oleks kostja kohustamine vastavate tahteavalduste andmiseks. Juhul, kui hageja eesmärgiks on saavutada hüpoteegi kandmine oma nimele või hüpoteegi kustutamine, ei ole tuvastushagi selle eesmärgi saavutamiseks kohane.
8.Kuna hagejal puudus õiguslik huvi tuvastusnõuete esitamiseks, ei olnud hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ja esitatud hagi tuli TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi jätta läbi vaatamata.
9.TsMS § 168 lg 2 järgi jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et tal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus ja selle põhjendused
2(4)
10.26.05.2017 esitas Osaühing Hexanor määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 04.05.2017 määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks Harju Maakohtule ning jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Riigikohus lahendas tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 sarnastel asjaoludel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja viidatud menetluses märkis Riigikohus, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik kõrvaldada täidedokumenti ennast või selle jõustumist. Riigikohus andis selge juhise, et sarnases olukorras on vajalik nii sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude kui ka tuvastusnõude esitamine, sest ainult ühe nõude esitamise korral ei saa soovitud eesmärki saavutada. Maakohus Riigikohtu seisukohta ei arvestanud.
12.Kohtuistungi toimumise ajaks oli tsiviilasjas nr 2-16-12007 menetlus jõudnud edasi ringkonnakohtusse ja sellises olukorras ei saa kohus asju liita, kuid hageja esitas asjaomase Riigikohtu juhistest lähtuva taotluse juba 10.01.2017, mil hagide liitmine oli võimalik.
13.Tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13 (määruskaebuses ekslikult 3-2-1-97-12) on Riigikohus tuvastushagiga seonduvalt märkinud järgmist: „Olukorras, kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Seega on üldjuhul olemas õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. [...] Samuti ei välista hagejal tuvastushuvi olemasolu ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi.“ Sellest lahendist nähtub, et Riigikohtu hinnangul on tehinguga seonduv tuvastushuvi olemas siis, kui teine lepingupool on astunud aktiivseid samme selleks, et tehingust tulenevaid õigusi maksma panna. Käesoleval juhul on kostja alustanud tühiste tagatiskokkulepete alusel sundtäitmist ning kostjal on ilmselge huvi selle vastu, et tuvastada, millised kohustused tal täitedokumentidega seonduvalt on.
14.Maakohus on kaevatavas lahendis hagi läbivaatamata jätmist põhistanud sellega, et hagejal on võimalik esitada sooritushagi kohustamaks kostjat vajalike tahteavalduste andmiseks, et hüpoteek kanda hageja nimele või kustutada. Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13 (määruskaebuses ekslikult 3-2-1-97-12) tehtud lahendis on Riigikohus märkinud, et tuvastushuvi olemasolu hagejal ei välista ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi. Sooritushagi esitamine ei ole vajalik juhul, kui kohus tuvastushagi rahuldab ning kostja on ise nõus ebaõigesti seatud hüpoteegi ülekandmisega hageja nimele või selle kustutamisega. Hagejalt ei saa eeldada oma õiguste kaitseks rahaliselt kõige koormavama viisi valimist olukorras, kus eesmärki on võimalik saavutada ka õiguspäraselt vähem koormavamal viisil.
15.Hageja viitas 23.01.2017 menetlusdokumendis kohtupraktikale, mille põhjal peab tagatiskokkulepe olema selge ja üheselt mõistetav ning poolte vahel läbi räägitud ega tohi olla selline, et sellega tagatakse kõikvõimalikke olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid nõudeid. Praegusel juhul on nii Pae 80 kinnistule kui ka Punane 50/52 kinnistule seatud hüpoteegid ja nendega seonduvad kokkulepped üldsõnalised ja tagavad ka kõikvõimalikke tulevikus tekkivaid võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid. Sealjuures mitte kummalgi juhul ei ole viidatud kokkulepete sõlmimise ajaks juba sõlmitud laenulepingutele ja neist tulenevate nõuete tagamisele. Menetluse edasine käik
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
17.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3(4)
Määruse põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 04.05.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavat TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
19.Maakohus on jätnud põhjendatult TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal puudub õiguslik huvi eraldiseisva tuvastusnõude esitamiseks, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses (tsiviilasi 2-16-12007) tuleb kohtul võtta seisukoht tagatiskokkulepete võimaliku tühisuse kohta. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 tehtud lahendis selgitanud, et tuvastusnõude esitamine eraldi ei ole vajalik, kui see lahendatakse teise nõude alusena. Lisaks leidis Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-10, et tuvastushagi tuleb jätta läbi vaatamata, kui hageja soovib sellega sundtäitmise lubamatuks tunnistamist saavutada.
20.Kolleegiumi hinnangul ei ole kohane hageja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas 3-21-134-07. Nimetatud tsiviilasjas lahendi tegemise ajal kehtis TsMS § 457 lg 1 redaktsioon, mille kohaselt jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Alates 01.01.2009 kehtib aga redaktsioon, mille kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seetõttu ei ole enam vajalik saavutada mingi asjaolu tuvastatuks lugemiseks selle tuvastamist otsuse resolutsiooniga, mistõttu puudub hagejal seonduvalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega õiguslik huvi tuvastada tagatiskokkulepete tühisus.
21.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hüpoteekide oma nimele kandmiseks või kustutamiseks on kohane esitada kostja vastu hagi AÕS § 349 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. Tuvastushagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Hageja on määruskaebuses viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13 (kaebuses ekslikult 3-2-1-97-12). Kolleegium leiab, et käesoleva vaidluse aluseks olevaid asjaolusid arvestades ei ole eelviidatud lahend asjakohane.
22.Kuna maakohus on õigustatult jätnud esitatud hagi läbi vaatamata, siis ei ole vajadust käsitleda hageja taotlust hagide liitmiseks. Kolleegium märgib siiski, et TsMS § 374 järgi on hagide liitmine kohtu õigus, mitte kohustus ja kohus peab hagide liitmisel hindama toimingu mõju, sh ka seda, kas liitmine takistab asjade läbivaatamist mõistliku ajaga. Samuti ei hinda kolleegium määruskaebuse läbivaatamisel hageja väiteid hagi aluse kohta (tagatiskokkulepete tühisuse kohta).
23.Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda. Kostja taotlust menetluskulude hüvitamiseke esitanud ei ole.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.