Võlaõigus › Töövõtulepingud

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5) Kamikaze Trading OÜ (hageja) esitas 09.11.2011 Tartu Maakohtule hagi Green-PIK KANAK OÜ (kostja I), Andrei Knjazevi (kostja II) ja Nadežda Knjazeva (kostja III, koos kostjad) vastu 2969,95 euro (põhinõue 1527,05 eurot, leppetrahv 229,12 eurot ja 31.10.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1213,78 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja Green Building Development OÜ (töövõtja) 16.04.2010 projekteerimistööde töövõtulepingu nr 100-10 ning 20.09.2010 projekteerimistööde töövõtulepingu nr 108-10, mille alusel töövõtja tegi kostjale I projekteerimistöid. Kostja I sattus tööde eest tasumisega võlgnevusse, mistõttu võttis kostja II 02.12.2010 sõlmitud kokkuleppega kohustuse isiklikult tasuda võlgnevus hiljemalt 31.12.2010. Paraku kostja II kokkulepet ei täitnud. 25.02.2011 sõlmisid töövõtja ja kostjad kokkuleppe kostja I võlgnevuse tasumiseks osamaksetena vastavalt kokkulepitud maksetähtaegadeks, kusjuures kostjad II ja III kohustusid kogu oma varaga tagama kostja I kohustuse kohase täitmise 19 952,10 euro ulatuses. 26.02.2011 loovutas töövõtja vaidlusaluse nõude osaliselt hagejale, so summas 1527,05 eurot, millele lisandub 16,46% leppetrahvist ja viivis. Kostja I tasus kokkuleppe alusel hagejale esimese osamakse summas 1000 eurot, kuid hilisemaid kohustusi kostja I ega kostjad II ja III enam ei täitnud korduvatele meeldetuletustele vaatamata. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2969,95 eurot ja lisanduva viivise 0,5% päevas põhinõudest iga viivitatud päeva eest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 16.04.2010 projekteerimistööde töövõtulepingust nr 100-10, 20.09.2010 projekteerimistööde töövõtulepingust nr 108-10, 02.12.2010 maksegraafiku kokkuleppest, 25.02.2011 kokkuleppest, 26.02.2011 nõude loovutamise lepingust, 11.08.2011 elektronkirjast ning võlgnevuse ja viivise arvestusest (tl 627). Kostjate vastus (tl 33-35) Kostjad tunnistavad põhivõlga täies ulatuses, so summas 1527,05 eurot. Kostjad märgivad, et viivise võlgnevus summas 1213,78 eurot on põhivõlale lähedane summa. Kostjate hinnangul ei saa hagejal olla sellises ulatuses kostja I poolt raha maksmise kohustuse täitmata jätmisest kahju tekkinud. Kostjad ei ole oma kohustuse täitmist vältinud ning on siiani otsinud pidevalt vahendeid ja lahendusi võlgnevuse likvideerimiseks. Kostjad paluvad viivist vähendada kohtu äranägemisel mõistliku summani, sest viivise määr 0,5% päevas on liiga kõrge, olles vastuolus heade kommete ning hea usu põhimõttega. Kostjate arvates ei ole põhjendatud ka hageja taotlus mõista viivis välja kuni kohtuotsuse täitmiseni, sest sellisel juhul ületaks viivis põhivõlgnevust juba mitmekordselt. Kostjad vaidlevad leppetrahvi nõudele vastu täies ulatuses ja leiavad, et hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest hageja ei ole kostjatelt nõudnud leppetrahvi ennem kui käesolevas hagimenetluses. Pealegi on leppetrahv kokkuleppe asjaolusid arvestades ebamõistlikult ja põhjendamatult suur. Kui kohus leiab, et hagejal on siiski õigus leppetrahvi nõuda, paluvad kostjad kohtul leppetrahvi vähendada. 2(6)

Hageja vastus kostjate seisukohale (tl 45-47) Kuivõrd kostjad on oma vastuses selgesõnaliselt nõustunud põhinõudega, tuleb hagi lugeda 1527,05 euro ulatuses õigeksvõetuks. Hageja leiab, et viivise määr 0,5% päevas tasumata summast alates osamaksete tähtaegadele järgnevast päevast iga kalendripäeva eest on mõistlik ning vastab 25.02.2011 kokkuleppes väljendatud kostjate tahtele. 24.01.2012 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1862,77 eurot. Hageja on seisukohal, et viivise vähendamiseks puudub alus. Kostjad ei ole oma vastuses põhistanud ega tõendanud, kuidas on kokku lepitud viivisemäära kohaldamine vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega. Pelgalt seetõttu, et kostjad soovivad oma kohustuse täitmisest vabaneda või kohustust vähendada, ei anna alust kokkuleppelise viivise vähendamiseks. Kohustuste täitmata jätmine hageja ees on mõistmatu olukorras, kus kostja I on kolmandale isikule (Sulev Jaksman) kirjalikult kinnitanud, et 26.11.2011 seisuga on kostjal I materiaalseid vahendeid vihmaussidest biomassi valmistoodangu, täiendava seadmestiku ja ehitusmaterjalide näol summas 600 000 eurot. Kostjad on viidanud sellele, et hagejal ei ole kostjate kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju tekkinud. Hageja märgib, et viivise kui õiguskaitsevahendi kasutamine ei ole sõltuvuses kahju olemasolust. Kui hagejal on kahju tekkinud ning see ületab viivisnõude, on hagejal täiendav õigus nõuda kahju hüvitamist. Hageja lisanduva viivise nõue tuleneb seadusest ja selle põhjendatuse üle ei saa seetõttu vaidlust olla. Hageja on seisukohal, et ei ole leppetrahvi nõudeõigust kaotanud. Hageja on andnud kostjatele veel täiendavaid tähtaegu kohustuse täitmiseks, viimati 11.08.2011 elektronkirjas kuni 14.08.2011. Kirjalikult esitas hageja leppetrahvi nõude hagiavalduses, olles varem suuliselt esitanud nõudeid korduvalt. Hageja arvates on leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul, kuna hagi aegumistähtaja algusest (15.08.2011) oli hagiavalduse esitamise ajaks, so on leppetrahvi nõude esitamise ajaks, möödunud alla kolme kuu. Võrreldes hagi aegumise tähtaega (3 aastat) ning leppetrahvi nõude esitamiseks kulunud aega (alla kolme kuu), jääb leppetrahvi nõude esitamise aeg hageja hinnangul mõistliku aja piiridesse, so hagi aegumistähtaja algusesse. Samuti on hageja seisukohal, et ei ole alust leppetrahvi vähendamiseks. Kostjad on ise leppetrahvi kohaldamises kokku leppinud, olles vabad igasugustest mõjutustest. Rääkida ei saa ka kostjate majanduslikest raskustest või erakorralistest asjaoludest. Kostjad ei ole oma vastuväidetes kuidagi põhistanud ega tõendanud, milles seisneb leppetrahvi ebamõistlik ja põhjendamatu suurus. Kokku on hageja nõue 24.01.2012 seisuga 3618,94 eurot, millest 1527,05 eurot on põhinõue, 229,12 eurot leppetrahv (16,46% 1392 eurost) ja 1862,77 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja lisas oma vastusele 28.10.2011 teate (tl 49). Kohtu põhjendused

3(6)

Kokkuleppes ei sisaldu võlausaldaja kohustust väljastada kostjale I eelnevalt iga osamakse tasumiseks arve; - 26.02.2011 loovutas Green Building Development OÜ hagejale 25.02.2011 kokkuleppest tuleneva nõude summas 1527,05 eurot, millele lisandus õigus nõuda viivist ja kokkulepitud leppetrahvist 16,46% (tl 24-25); - kostjad tunnistasid 08.12.2011 vastuses hagile põhivõlga summas 1527,05 eurot (tl 33-35), mistõttu tegi kohus hageja 27.02.2012 taotluse (tl 51-53) alusel 07.05.2012 hagi osalisel õigeksvõtul põhineva osaotsuse (tl 65) ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1527,05 eurot põhinõude katteks. Kohus määras jätkata menetlust leppetrahvi ja viivisenõuete osas ning määrata menetluskulude jaotus kindlaks lõpplahendis. Nimetatud otsus jõustus 07.07.2012; - 10.09.2012 toimunud kohtuistungil on hageja teatanud, et nõuab käesoleval ajal kostjatelt kõrvalnõudeid – leppetrahvi ja viivist – põhinõude ulatuses (tl 87).

ennem kui käesolevas hagimenetluses. Kui kohus leiab, et hagejal on siiski õigus leppetrahvi nõuda, paluvad kostjad kohtul leppetrahvi vähendada, kuna nõutav leppetrahv on ebamõistlikult ja põhjendamatult suur. 25.02.2011 kokkuleppe p 1.6 kohaselt juhul, kui kostja I ei täida tähtaegselt kokkuleppe p-s 1.3 nimetatud kohustusi (sh tasuda hagejale kokku 1527,05 eurot), siis kohustub kostja I tasuma leppetrahvi summas 1392 eurot. Leppetrahvist on 26.02.2011 nõude loovutamise lepingu p 2 kohaselt hagejale loovutatud 16,46%, so 229,12 eurot. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärgiks on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist ja sundida võlgnikku kohustuse täitmisele. Vaidlust ei ole selles, et kostja I on 25.02.2011 kokkulepet rikkunud ja et leppetrahvi suurus on kokkuleppes kindlaks määratud. Kostjad on kokkulepet sõlmides sellise leppetrahvi suurusega nõustunud. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. Vastavalt VÕS § 159 lg-s 2 sätestatule kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise või kohustuse täitmiseks kokkulepitud uue tähtaja möödumise ja nõude aegumise vahele. Kohtu hinnangul ei ole hageja leppetrahvi nõudeõigust kaotanud. 25.02.2011 kokkuleppe p 1.3 kohaselt kohustus kostja I tasuma oma võlgnevuse osamaksetena ajavahemikus 04.03.2011 kuni 25.06.2011. Kohtule esitatud 11.08.2011 elektronkirjast (tl 26) nähtub, et kostjatele on antud täiendavaid tähtaegu kohustuse täitmiseks, seda hiljemalt kuni 14.08.2011. Kuna leppetrahvi nõue esitati hagiavalduses, so 09.11.2011, siis on viimasest kohustuse täitmiseks kokkulepitud tähtajast möödunud vähem kui kolm kuud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et leppetrahv antud juhul vähendamisele ei kuulu. Kostjal I oli 25.02.2011 kokkuleppe p 1.3 järgi raha maksmise kohustus kokku summas 9280,05 eurot, sellest on hagejale loovutatud 1527,05 eurot, kusjuures leppetrahviks määrati 1392 eurot, mis on 15% võlgnetavast summast. Kohus ei pea nimetatud leppetrahvi (15% võlgnetavast summast) ebamõistlikult suureks. Kokkulepitud leppetrahv tagab juba 16.04.2010 ja 20.09.2010 projekteerimistööde töövõtulepingute rikkumisest tulenevat tasu maksmise kohustust. Hagi kohtusse esitamise ajaks ei ole kostjad hagejale võlgnetavast summast midagi tasunud. Lisaks ei ole kostjad esitanud kohtule ühtegi tõendit oma majandusliku seisundi hindamiseks vaatamata kohtu vastavale selgitusele (tl 93 pöördel). Kohus leiab eeltoodud põhjendustest lähtudes, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 229,12 eurot.

Kostjad on palunud viivist vähendada kohtu äranägemisel mõistliku summani, sest viivise määr 0,5% päevas on liiga kõrge, olles vastuolus heade kommete ning hea usu põhimõttega. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et antud juhul sissenõutavaks muutunud viivis vähendamisele ei kuulu. Hageja teatas 10.09.2012 toimunud kohtuistungil, et ta nõuab kostjatelt kõrvalnõudeid põhinõude ulatuses. Seega on hageja ise vähendanud viivisenõuet 1297,93 euroni, kusjuures lisanduva viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel enam ei taotleta. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on reeglina ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks loetud viivis, mis ületab põhivõla suurust. Kohus märgib, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjatest enesest (lepingute ja kokkulepete mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis hageja taotletud suuruses, so 1297,93 eurot.

Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.