Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

temale esitatud raamatupidamisdokumentide alusel mingeid olulisi arvestusvigu äriühingu poolt koostatud majandusaasta aruandes. Ajutise halduri nõudmisel on BCD Invest OÜ juhtkond esitanud lisaks eelpool nimetatud koondaruandele ka bilansi ja kasumiaruande seisuga 10.08.2012 (so ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga). Ajutisele haldurile äriühingu juhatuse liikme Margus Varese poolt antud seletuste kohaselt on äriühingul võlad raamatupidamisteenuse osutajale, mistõttu raamatupidamisarvestust perioodil 27.03.2012-10.08.2012 enam ei peetud, samas oli ka äriühingu tegevus seiskunud. Kuivõrd raamatupidamisarvestust enam ei peetud, ei ole bilansis 10.08.2012 kajastatud ka Sinear OÜ tasaarvestusavaldust summas 128 609,31 €. Sinear OÜ leppetrahvide nõudeid BCD Invest OÜ juhatuse liige Margus Vares ei pea aga põhjendatuks raamatupidamisarvestuses kajastada, kuna hindab neid vaieldavateks. Kuigi äriühing on asutatud juba 2010. aasta juulis, alustas BCD Invest OÜ aktiivset majandustegevust alles 2011. aasta juunikuus. Äriühingu põhitegevusalaks oli vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus. BCD Invest OÜ juhatuse liikme Margus Varese selgituste kohaselt jäi äriühingu peamiseks tööks OÜ-ga Sinear 01.06.2011 sõlmitud töövõtulepingu nr 11-1 alusel Muuga aedlinna vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus. Lepingu kohaselt tuli torustikud valmis ehitada hiljemalt 31.12.2011 ja teede ning haljastuse taastamistööd hiljemalt 31.05.2012. Lepingu kogumaksumuseks oli 1,36 milj €. Lepingutingimused olid BCD Invest OÜ jaoks suhteliselt ebasoodsad – Sinear OÜ kohustus tasuma tööde eest alles pärast tööetapi valmimist 70% ulatuses 35 päeva jooksul ning pärast kõigi tööde lõpetamist ülejäänud 30% ulatuses. Eeltoodu tingis BCD Invest OÜ poolt jooksvate tööde finantseerimiseks laenu võtmise Mavarek OÜ-lt ja BIGBANK ASlt. Töödega hilinemise puhuks sätestas Sinear OÜ-ga sõlmitud leping karmid leppetrahvid. Seoses raskete pinnasetingimustega vesiliivas kaevetöödega ning talvistest külmadest tingitult lõpetas BCD Invest OÜ torustike ehituse alles 02.03.2012. Eeldatust raskemad tingimused, lisaks kütuse märkimisväärne kallinemine, põhjustasid äriühingule täiendavaid kulutusi. Sellest tulenevalt tekkisid äriühingul ajutised makseraskused. Torustiku tööd olid lõpetatud ning teede ja haljastuse taastamisega oli võimalik jätkata alles kevadel maapinna ülessulamisel. See tekitas töödes seisaku. Ehituslepingu kohaselt akteeriti torustiku ehitusel 70-80% tööde maksumusest, mis aga tähendas, et oluline summa jäi tehtud kulutuste katteks saamata ning tasu saamine lükkus kevadesse. Kuna akteerida sai eeldatust vähem ja seetõttu laekus ka töö eest eeldatust vähem raha, väljastpoolt investeeringuid ei õnnestunud saada, polnud võimalik tasuda ka töölistele tööseisaku aegset tasu ja enamus töötajaid tuli 2012. märtsis koondada. 18.04.2012 esitas Sinear OÜ nõudekirja seoses töövõtulepingu nr 11-01 olulise rikkumisega BCD Invest OÜ poolt – BCD Invest OÜ ei osalenud alates 22.03.2012 enam iganädalastel alltöövõtjate koosolekutel, mistõttu ei olnud tellija teadlik, kas ja kuidas BCD Invest OÜ üldse kavatseb oma kohustusi täita; BCD Invest OÜ ei olnud teostanud tähtaegselt hiljemalt 31.12.2011 valmima pidanud töid; esitamata olid tööde täite- ja teostusdokumentatsioon; BCD Invest OÜ ei olnud kõrvaldanud oma tööde puudusi, mistõttu oli vastavad puudused sunnitud kõrvaldama Sinear OÜ ja millega seoses kandis tellija lisakulutusi. BCD Invest OÜ tunnistas oma 20.04.2012 kirjaga Sinear OÜ nõudekirjas toodud asjaolusid ja nõudeid. Seejärel pidas BCD Invest OÜ läbirääkimisi Sinear OÜ-ga, et BCD Invest OÜ viiks töövõtulepingus märgitud tööd lõpuni alltöövõtjate abiga. Paraku ei olnud ükski alltöövõtja nõus BCD Invest OÜ-le enam tööd tegema. Eeltoodut arvestades ei olnud BCD Invest OÜ suuteline teostama ka kevadisi teede- ja haljastustöid tähtajaliselt (so 31.05.2012) ning OÜ Sinear esitas 31.05.2012 lepingu katkestamise teate koos lepingust tulenevate leppetrahvide ja kahjunõuetega kogusummas 710 273,85 €. Kujunenud olukorras puudus äriühingul perspektiiv ja võimalus majandustegevusega jätkata. Selleks puudus äriühingul igasugune vajalik kapital, investorit ei õnnestunud leida ka väljastpoolt. 20.06.2012 pöördus BCD Invest OÜ juhatus avaldusega kohtu poole äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Viidates võlgnevusele raamatupidamisteenust osutavale isikule, ei ole ajutisele haldurile esitatud igakuiseid raamatupidamise bilansse ja kasumiaruandeid. Samas võib ajutisele haldurile esitatud muude dokumentide ja andmete alusel väita, et äriühingul on olnud alalise maksejõuetuse tunnused juba 2012. aasta märtsikuuks - puudus võimekus tasuda töötajatele palka ja/või lõpparveid, nendega seotud makse, jätkata ja lõpetada Sinear OÜ-ga sõlmitud tööettevõtulepingus kokkulepitud töid, tasuda mistahes tekkinud võlgnevusi tarnijatele ja laenuandjatele.

Vara Võlgnikul on seisuga 10.08.2012 teadaolevalt järgmine vara: 1. raha kassas 458,11 €; 2. raha arvelduskontol 17003029725 Nordea Bank AS-s 1,32 €; 3. raamatupidamisarvestuses kajastatud nõue Sinear OÜ vastu 128 579,87 € (faktiline väärtus 0); 4. raamatupidamisarvestuses kajastatud ettemaksud 480,05 € (faktiline väärtus 0). Kokku vara mitte enam kui 459,43 €. Võlad Võlgnikul on teadaolevalt vähemalt järgmised lühiajalised võlakohustused: 1. laenuvõlad 273 687,85 €; 2. võlad tarnijatele ja ostjatele 190 304,33 € (Sinear OÜ on teatanud, et tema nõuded BCD Invest OÜ vastu on vähemalt 479 165,22 €, mitte 111 547,79 €, eeltoodut arvestades võivad võlad tarnijatele küündida isegi 557 921,76 €); 3. maksuvõlad 108 600,25 €; 4. võlad töövõtjatele 39 425,72 €; 5. muud viitvõlad 4958,63 €. Kokku vähemalt 984 594,21 €. Maksejõuetus BCD Invest OÜ on maksejõuetu: ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks, puuduvad ka realiseerimiskõlbulikud materiaalsed varad. Äriühingu aktiivne majandustegevus ja töötajatega töölepingud on lõppenud märtsis 2012. Võlgnikul on suur omakapitali puudujääk ja ei ole mingit märki, et füüsilisest isikust ainuosanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel omakapitali taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses eeltooduga ei ole käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2500 €. Sellest hetkest alates, mil osaühingu netovara vähenes alla seaduses sätestatud alampiiri, oli äriühingu juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. BCD Invest OÜ raamatupidamisandmetest nähtuvalt oli BCD Invest OÜ-l hiljemalt 2012. märtsikuuks tekkinud omakapitali puudujääk summas -451 751,77 €, puudusid likviidsed vahendid võlakohustuste ligilähedasekski täitmiseks, samuti realiseerimiskõlbulikud materiaalsed varad. 2012. märtsi alguses olid töötajatega töölepingud lõpetatud ning äriühingu aktiivne majandustegevus lõppenud. Äriühing oli hiljemalt 2012 märtsikuuks faktiliselt maksejõuetu ja see maksejõuetus ei olnud ajutise iseloomuga. Mitte miski äriühingu edasises tegevuses ei viidanud võimalusele, et samal viisil jätkates suudab äriühing teenida sellisel hulgal kasumit, et tekkinud majanduslikud raskused ületada, äriühingu majandustegevus taastada ja edasi arendada. Ka äriühingu juhtkond ei ole esitanud tõsiseltvõetavaid selgitusi ja dokumentaalseid tõendeid, mis kummutaksid eeltoodud seisukohta. Äriühingu juhataja esitas pankrotiavalduse kohtule 2012. aasta juunis. Eeltoodut arvestades võib BCD Invest OÜ juhatuse liige olla formaalselt rikkunud äriseadustiku §-s 180 lg 51 sätestatud kohustust ja selle kohustuse rikkumine vastab formaalselt ka karistusseadustiku §-s 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Samas ei ole ajutine haldur esitatud dokumentide põhjal tuvastanud äriühingu juhtkonna poolt pärast äriühingu maksejõuetuse ilmnemist selliste maksete tegemist, mille tegemine oleks vastuolus korraliku ettevõtja hoolsusega. Eeltoodut arvestades asub ajutine haldur seisukohale, et äriühingu alalise maksejõuetuse põhjuseks on nn muu asjaolu: 1) äriühingu juhtkonna poolsed valearvestused seoses Muuga aedlinna vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituseks Sinear OÜ-ga 01.06.2011 sõlmitud töövõtulepingu täitmisega. Ebasoodsate lepingutingimuste tõttu osutusid lepinguga võetud kohustused BCD Invest OÜ-le ülejõukäivateks.

Seoses suutmatusega töövõtulepingut nõuetekohaselt täita (puudused töös, tähtajad ületatud jne), ütles Sinear OÜ töövõtulepingu ühepoolselt üles ning loodetud tulu asemel on BCD Invest OÜ vastu esitatud hoopis nõuded lepingu rikkumisest tulenevate leppetrahvide sissenõudmiseks; 2) hiljemalt 2012. märtsikuust äriühingu alakapitaliseeritus; osaniku suutmatus/soovimatus investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevust jätkata/arendada; 3) investorite huvi puudumine madalseisus oleva äriühingu vastu, mistõttu ettevõttesse ei õnnestunud saada investeeringuid ka väljastpoolt. Menetluse raugemine PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. BCD Invest OÜ-l puuduvad käesoleval hetkel arvestatavad rahalised vahendid. Realiseerimiskõlbulik materiaalne vara puudub. BCD Invest OÜ pankrotimenetlusel puudub mõte juhul, kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab tõendada, et juhatus on oma kohustusi süüliselt rikkunud, kohustuste rikkumisega on tekitatud kahju ning juhatus on suuteline tekitatud kahju hüvitama. Igasuguse võimaliku kohtumenetlusega seoses tekkivate kulude katteks käesoleval hetkel BCD Invest OÜ-l rahalised vahendid puuduvad. Seega on nii pankrotimenetluse kui ka selle raames võimalike kohtumenetluste läbiviimine võimalik üksnes juhul, kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Samas ei saa ajutine haldur kuidagi garanteerida, et pankrotimenetluses läbiviidava kohtumenetluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Pankroti väljakuulutamisel oleks mõtet üksnes siis, kui seeläbi oleksid selged võimalused suurendada pankrotivara niivõrd, et lisaks kõikide massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumisele, on võimalik teha väljamakseid ka võlausaldajate nõuete katteks. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi pankrotivarasse tagasivõitmiseks. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 03.09.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 2000 eurot kohtu deposiiti. 27.09.2012 pikendas kohus võlausaldajatele deposiidi tasumise tähtaega 22.10.2012. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et BCD Invest OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. BCD Invest OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Margus Varese. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 551,31 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 181,93 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 182,66 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks

17,25 tundi tunnitasuga 31,96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Küllike Mitile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 551,31 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 181,93 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 182,66 eurot. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vajalikus ulatuses vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb hüvitatavad kulutused ja ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, välja mõista riigi vahenditest. Puudujäävas ulatuses tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.