lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-32551/13

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.11.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-32551/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.11.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
797
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 53 lg 2Kinnipeetava ravimineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedVangS § 52 lg 1Tervishoiuteenuse osutamine vanglas

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012. a

Tsiviilasja number

2-12-32551

Tsiviilasi

Tarmo Lundeni avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. septembri 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tarmo Lundeni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tarmo Lunden (isikukood: XXXXXXXXXXX; viibimiskoht: Tartu Vangla), esindaja vandeadvokaat Li Uiga

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 20. septembri 2012. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohus edastas 17.08.2012. a Tartu Maakohtule lahendamiseks Tarmo Lundeni (hageja) avalduse. Hageja palus avalduses, et kohus võimaldaks tema tervisliku seisundi hindamiseks tal XXXX, XXXX ja XXXX vastuvõttu, et teda ravitaks ja et ta saaks ilma XXXX ja XXXX jätkata karistuse kandmist. Hageja soovis, et eriarstid vaataksid ta üle ja määraksid ravi. Samas avalduses palus hageja määrata temale esindajaks advokaat. Kohus rahuldas hageja riigi õigusabi taotluse ja andis talle 30.08.2012. a määrusega menetlusabi, määrates hagejale tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi andmise kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Advokaadil tuli hageja esindajana välja selgitada tema võimaliku nõude perspektiivikus ja esitada kohtule vormikohane hagiavaldus hiljemalt 01.10.2012. a. Samas määras kohus, et nõude perspektiivituse korral piirdub õigusabi advokaadi poolt arvamuse andmisega. Hagejale osutas riigi kulul õigusabi vandeadvokaat Li Uiga, kes esitas 18.09.2012. a kohtule omapoolse arvamuse. Esindaja märkis, et kohtus kliendiga 18.09.2012. a Tartu Vanglas. Advokaadi küsimusele, miks Tarmo Lunden esindajat soovis ning mida advokaat tegema peab, vastas hageja, et soovib, et kohus saadaks ta eriarsti vastuvõtule. Esindaja selgitas, et kohus ei saa kedagi eriarsti juurde saata, vaid seda saab teha ikka vangla arst. Vestluse käigus sai klient aru, et tal ei ole mõtet ega põhjust kohtusse pöörduda, vaid tal tuleb oma tervisliku seisundi osas tihedamini suhelda ja nõu pidada vangla arstiga. Hageja teatas, et ta ei soovi käesoleval hetkel rohkem riigi õigusabi.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus keeldus 20.09.2012. a määrusega menetlusse võtmast Tarmo Lundeni avaldust tsiviilasjas 2-12-32551. Esitatud Tarmo Lundeni esindaja arvamusest nähtub, et hageja võimalik nõue tervishoiuteenuse osutaja vastu ei ole perspektiivikas, mistõttu kohtule vormikohast hagiavaldust ei esitata. Seega tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hageja avalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 168 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Tarmo Lunden esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt keelduvad Tartu vangla arstid määruskaebuse esitajat eriarsti juurde saatmast, kuid eelnevate astmahoogude tõttu on eriarsti vastuvõtt vajalik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
20.septembri 2012. a määrus muutmata.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt. Tarmo Lunden esitas hagiavalduse, milles palus, et kohus saadaks ta eriarsti vastuvõtule. VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 2 kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Vangistusseadusest tuleneb, et vangla arst suunab kinnipeetava eriarsti vastuvõtule. Enne eriarsti vastuvõtule suunamist on vangla arst kohustatud hindama kinnipeetava terviseseisundit ja selgitama välja eriarstiabi vajaduse. Ringkonnakohus leiab, et kuna enne eriarsti vastuvõtule suunamist on vaja hinnata kinnipeetava terviseseisundit ja ravivajadust, ei saa kohus suunata kinnipeetavat eriarsti vastuvõtule. VangS § 53 lg-st 2 tulenevalt suunab kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde vangla arst. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et esitatud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning seetõttu tuleb hagi jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja