Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2(9)

2-12-3386 XXX sõlmisid Hageja ja Kostja laenulepingu, millega Hageja kohustus Kostjale laenama 815 675 (kaheksasada viisteist tuhat kuussada seitsekümmend viis) krooni. Laenulepingu punktis

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagiavaldust ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et Hageja poolt esitatud nõude aluseks olevad dokumendid on väärad ja ei vasta tõele, sest raha liikumine poolte vahel oli näilik ja tehingute eesmärk ei olnud kostjale laenu andmine vaid raha investeerimine teistes äriühingutesse. Kostja seisukohast lähtudes on käesoleva vaidluse põhiküsimus selles, et mis eesmärgil ja põhjendustel antud tehingud said tehtud. Kostja on tänaseni seisukohal, et tegemist oli raha liigutamisega läbi tema isiku ühest ettevõttest teise. Hageja nõuete aluseks on XXX-XXX, XXX ja XXX sõlmitud laenulepingud (edaspidi Laenulepingud), millega laenuandja MOÜ kohustus andma KK(pankrotis) rahasummad ja kostja laenas antud rahasummad ka koheselt edasi. Kõik nimetatud laenulepingud, millel hageja nõue põhineb, olid näilikud. Kostja ja OÜ FI ning OÜ RK vahelisi laenulepinguid ei allkirjastatud, kuid rahade laekumine on tõendatav pangakonto väljavõttega. Laenulepingute kohaselt olid tingimused laenude andmisel Kostja poolt kolmandatele isikutele samad, mis hageja ja kostja vahel. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et raha oli ringluses, kus Kostja sai konkreetsed rahasummad ja kandis need siis edasi teisele ettevõttele (OÜ FI ja RK OÜ), kes olid Hageja omaniku JT enamusosaniku kontrolli all ja seega seotud ettevõtted Hageja seadusliku enamusosanikuga.

3(9)

2-12-3386

22.08.2008 laenulepingu punkti 1.1.1 kohaselt oli laen antud sihtotstarbeliseks kasutamiseks OÜ FI äritegevuseks. Sama lepingu punkt 4.1.4 kohaselt laenusaaja võõrandab oma osaluse ettevõtetes RKOÜ ja/või FIOÜ’s. Samal päeval sõlmiti Tallinna notar Jaan Hargi juures KK ja OÜ M vahel FIOÜ osa pandileping, mille punkt 1.3.1 kohaselt oli Kostja omandis osa nimiväärtusega 14 000 krooni. Osa pandilepingu punkti 3.1 kohaselt oli pandisummaks 4 000 000 krooni. Pandipidaja nõuete loetelu pantija vastu tuleneb punktis 3.2 kus on nimetatud lepingud 20.04.2008, 25.05.2008, 09.07.2008, 15.08.2008 ja 22.08.2008 sõlmitud laenulepingud. Seega on Kostja seisukohal, et nende laenulepingute alusel saadud laenud on Pooled pantinud Kostja omandis olnud tagatise arvelt 14 000 osa nimiväärtuse eest väärtusega rahalises vääringus kuni 4 000 000 krooni. Hageja ja Kostja hindasid seega kostja vara OÜ FI osade näol rahaliseks väärtuseks kuni 4 000 000 krooni. KK (pankrotis) osa OÜ FI võõrandati XXX ja juhatusest kutsuti ta tagasi 26.11.2008 a. Analoogsed tehingud on sõlmitud ka kõigi teiste laenulepingute alusel, mis on Hageja nn nõude aluseks käesolevas asjas. Tehingute tagajärjel kaotas KK (pankrotis) igasuguse osaluse ja kontrolli OÜ FI osaluses ja juhtimises. KK (pankrotis) on seisukohal, et olenemata sellest, kas tegemist on tarbijale antud laenuga või mitte, on kõikide laenulepingute sisu hindmisel oluline asjaolu, et KK ei ole saanud antud tehingutest mittemingisugust tulu või kasu ja seetõttu ei ole nõude maksmapanek tema suhtes ka kooskõlas hea usu põhimõtetega. Sisuliselt on laen kantud OÜ M enamusomaniku JT kontrolli all olevatele ettevõtetele (OÜ FI ja OÜ RK), seega on rahalise kasu saaja keegi teine kui KK (pankrotis). OÜ M ja Kostja vahel sõlmitud laenulepingute alusel on raha liikunud tagasi JT valitsemise ja kontrolli alla ning käesoleval hetkel kasutatakse laenulepinguid Kostja suhtes pahatahtlikult ära. Tegemist ei ole Kostja hinnangul oma tsiviilõiguste teostamise heas usus. Kostja ei ole saanud antud laenudest mittemingisugust kasu, sest raha viibis tema kontodel väga lühiajaliselt ja on üle kantud kolmandatele isikutele vahetult peale rahade tema kontole laekumist. See, et pooltel oli raha laenamisel ka selline eesmärk on usutav ainuüksi juba seetõttu, et rahasummad mida liigutati olid väga suured ja seda ei vormistatud kordagi notariaalselt. Järelikult oli pooltel olemas usaldus ja tahe tehingute tegemiseks, kuid laenulepingute eesmärk ei olnud fakt, et Kostja saaks laenu vaid ta pidi laenud koheselt edasi kandma. Tehingu näilikkuse tuvastamine kujutab endast tuvastushagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tehingute sisu ja laenulepingu eesmärgiks oli raha paigutamine kolmandate isikute äritegevuse investeerimisse. Kui võlausaldaja esitab pankrotimenetluses nõude tehingu alusel ja selle tunnustamiseks esitatud hagi menetlemisel tuvastab kohus tehingu tühisuse ja alusetu rikastumise, siis on tegemist sama alusega PankrS § 107 mõttes, s.t aluseks ei ole materiaalõiguse norm, millele tuginetakse, vaid faktilised asjaolud. Käesolevas asjas on faktiliste asjaolude hindamisel ilmselge, et KK (pankrotis) ei ole saanud antud laenudest mitte midagi ja laenud on kantud sisuliselt samaaegselt üle kolmandatele isikutele.

4(9)

2-12-3386

Riigikohus on 17. detsembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09 tehtud otsuse p-s 11 leidnud mh seda, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Kolleegium märgib, et ka nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata, olgugi et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda. Võlausaldajal on õigus (ja tulenevalt viidatud 17. detsembri 2009. a otsusest kohustus) esitada tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta mulje tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut. Kolleegium selgitab, et tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 ei ole tehtav kohtulahend tehingu tühisuse kohta näilikkuse tõttu kohustuslik tehingu poolele, kes ei olnud nõude tunnustamise hagi menetlemisel menetlusosaline. Kui asja uuel läbivaatamisel peaks jõutama seisukohale, et laenulepingud on näilikud, siis ei tarvitse sellest iseenesest järelduda, et hagejal on TsÜS § 84 lg 1 kohaselt pankrotivõlgniku vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Lepingu tühisuse korral toimub tagasitäitmine vaid juhul, kui esinevad VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud eeldused. Esmaseks eelduseks on isiku rikastumine. Võimalik on seegi, et väidetavate laenulepingute alusel tehtud maksete eesmärk oli täita summade ülekandmisega osaliselt pankrotivõlgniku alusetust rikastumisest tulenevat nõuet tema vastu ja (või) tekitada samas raha tagastamisega näilik nõue pankrotivõlgniku vastu. Sellisel juhul ei ole toimunud võlgniku rikastumist tühise laenulepingu järgi ja VÕS § 1028 lg 1 jj ei kuulu kohaldamisele. Kuna pankrotiseaduse (PankrS) § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega pankrotivõlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, seega on OÜ M juhatuse liikmel JT võimalik maksta kostjale tema poolt edasikantud laenud tagasi kostjale ja käesoleva protsessi võiks lugeda üleüldse lõppenuks. Eelnev näitab, et hageja käitub oma tsiviilõiguste teostamisel pahausklikult ja kasutab ära formaaljuriidilisi nüansse oma õiguste maksma panemiseks. Riigikohus on viidanud oma lahendis nr 3-2-1-95-11 , et Ringkonnakohus nõustus kostjatega, et tehingu tühisusele tuginemiseks ei ole vajalik esitada vastuhagi. Maakohus nägi probleemi selles, kuidas tuvastada tehingu tühisus vastuväite alusel menetluses, milles üks tehingu pool ei osale. Ringkonnakohus leidis, et nõude tunnustamise üle peetavas vaidluses on kostjal võimalik tugineda vastuväitele, et tehing, millel hageja nõue põhineb, on tühine. Samuti on pankrotimenetlusest tulenevas kohtumenetluses kohtul omal algatusel õigus tuvastada tehingu tühisus Juhul kui kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele, taotleb kostja viiviste vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja suhtes on väljakuulutatud pankrot ja tema majanduslik seisund ei võimalda maksta hagejale lisaks põhisumma tasumisele veel viiviseid. Mistõttu taotleb kostja nõude rahuldamise korral viiviste vähendamist kohtu hinnangul mõistliku suuruseni.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETELE

5(9)

2-12-3386

Tehingute näilikkus Hageja ei nõustu Kostja vastuväitega tehingute näilikkuse osas ja on seisukohal, et need on otsitud ja ainetud. Kostja poolt esitatud hagi vastusest ei selgu, milliseid tehinguid osapooled laenulepingutega varjata soovisid. Näilik tehing on tehing, mis on tehtud poolte tegeliku tahte varjamiseks, seega peaks Kostja selgitama, mis tehinguid pooled tegelikult teha tahtsid. Kostja ei ole seda teinud. Laenulepingute näol ei ole tegemist investeerimisega kolmandate isikute äritegevusse, nagu on soovinud väita Kostja, kuivõrd Kostja oli juriidilistes isikutes, kelle majandustegevusse laenudest saadud raha Kostja poolt investeeriti, osanik. FIOÜ-s omas Kostja perioodil XXXXXX osa suurusega 14 000 krooni ning RK OÜ-s omas Kostja perioodil XXX-XXX osa suurusega 14 000 krooni. Seetõttu ei ole Kostja väited tema huvi puudumisest ülekannete osas ning seeläbi tehingu heade kommete vastasusest tõsiseltvõetavad. Kostja omas ise otsest ärilist huvi antud äriühingute majandustegevuses ja selle finantseerimises. Riigikohus on korduvalt ka leidnud, et tehing ei saa olla korraga näilik ega vastuolus heade kommetega. Seega on Kostja tuginemine üheaegselt nii tehingute näilikkusele kui ka heade kommete vastasusele materiaalõiguslikult välistatud. Viiviste vähendamine Hageja ei nõustu Kostja poolt esitatud viiviste vähendamise taotlusega, kuivõrd Hageja poolt esitatud kõrvalnõuete (intressid + viivised) suurused ei ületa põhisummat ning viiviste summat on Hageja poolt Kostja pankrotimenetluses juba vastuväidetega vähendatud. Arvestades Kostja võlgnevuse ajalist kestust ja kohustuse täitmise ulatust Kostja poolt (Kostja ei ole tagastanud saadud laenudest mitte ühtegi senti), on põhisummaga võrdses ulatuses viiviste ja intresside nõudmine igati põhjendatud. Ainuüksi asjaolu, et Kostja on pankrotis, ei vabasta teda viiviste maksmise kohustusest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgneva asjaolude osas: - 30.06.2011 kuulutas Harju Maakohus välja Kostja KK pankroti. - 14.10.2011 toimus KK (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek võlgniku KK (pankrotis) pankrotimenetluses. - Hageja nõuet tunnustati II järgu nõudena osaliselt summas 590 541 (viissada üheksakümmend tuhat viissada nelikümmend üks) eurot. - Hageja nõudele esitas vastuväite Kostja, vaidlustades Hageja nõude täies ulatuses.

6(9)

2-12-3386 -

Hageja ja Kostja vahel olid sõlmitud XXX-XXX, XXX ja XXX laenulepingud, mille alusel Hageja kandis Kostjale kokku 295 270,72 eurot. Hageja poolt Kostja pankrotimenetluses tunnustatud nõue summas 590 541,44 eurot (viissada üheksakümmend tuhat viissada nelikümmend üks eurot ja nelikümmend neli senti) koosneb võrdses osas põhiosast ning kõrvalnõuetest.

Kohus, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel on vaidlus selles osas, kas Hageja ja Kostja vahel XXX-XXX, XXX ja XXX sõlmitud laenulepingud olid näilised või mitte, kas Kostja sai nimetatud laenulepingutest kasu või mitte ning kas hageja või kolmandad isikud on kostja suhtes käitunud hea usu põhimõtet rikkudes. Pankrotiseadus § 104 lg 2 sätestab, et juhul kui võlgniku poolt nõudele vastuväite esitamise korral võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Tehingute näilikkus Käesolevas tsiviilasjas on Kostja kui võlgnik esitanud vastuväite võlausaldaja tunnustatud nõudele Kostja pankrotimenetluses. Hageja ja Kostja vahel olid sõlmitud XXX-XXX, XXX ja XXX laenulepingud, mille alusel Hageja kandis Kostjale kokku 295 270,72 eurot. Kostja on seisukohal, et nimetatud laenulepingute eesmärk ei olnud kostjale laenu andmine vaid raha investeerimine teistesse äriühingutesse. Kostja leiab, et tegemist oli raha liigutamisega läbi tema isiku ühest ettevõttest teise. Kostja märgib, et laenas Hageja poolt nimetatud lepingute alusel antud rahasummad koheselt edasi teistele ettevõtetele (OÜ FI ja RK OÜ), kes olid Hageja omaniku JT enamusosaniku kontrolli all ja seega seotud ettevõtted Hageja seadusliku enamusosanikuga. Kostja leiab, et kõik nimetatud laenulepingud, millel hageja nõue põhineb, olid näilikud, kuivõrd tehingute sisu ja laenulepingu eesmärgiks oli raha paigutamine kolmandate isikute äritegevuse investeerimisse. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus leiab, et Hageja ja Kostja vahel XXX-XXX, XXX ja XXX sõlmitud laenulepingud ei olnud näilikud tehingud. Tehingute toimumine on käesolevas tsiviilasjas tõendatud hagiavaldusele lisatud arveldusarve väljavõttega, millest nähtub, et kõik nimetatud laenulepingutes kajastatud summad on Hageja poolt Kostjale üle kantud. Hageja ja Kostja leppisid kokku Hageja poolt Kostjale laenude andmises ja nimetatud tehingud ka toimusid. Samuti leiab kohus, et laenulepingute näol ei ole tegemist investeerimisega kolmandate isikute äritegevusse, nagu on väitnud Kostja, kuivõrd Kostja oli juriidilistes isikutes, kelle majandustegevusse laenudest saadud raha Kostja poolt investeeriti, osanik. FIOÜ-s omas Kostja perioodil XXX-XXX osa suurusega 14 000 krooni ning RK OÜ-s omas Kostja perioodil XXX-XXX osa suurusega 14 000 krooni. Seetõttu ei ole Kostja väited tema huvi puudumisest ülekannete osas ning seeläbi tehingu heade kommete vastasusest 7(9)

2-12-3386 tõsiseltvõetavad. Kostja omas ise otsest ärilist huvi antud äriühingute majandustegevuses ja selle finantseerimises. Kostja väidab, et ei ole saanud antud laenudest mitte mingisugust kasu, sest raha viibis Kostja kontodel väga lühiajaliselt ja on üle kantud kolmandatele isikutele OÜ-le FI ja RK OÜ-le vahetult peale rahade tema kontole laekumist. Kostja väidab, et laenulepingute eesmärk ei olnud see, et Kostja saaks laenu vaid Kostja pidi laenud koheselt edasi kandma. Kohus leiab, et Kostja väited on põhjendamatud ja alusetud. Kohus märgib, et asjaolu, et Kostja peale laenude saamist vastavad summad edasi laenas, ei tähenda, et Kostja ei oleks nimetatud laenudest kasu saanud. Vastupidi Kostja sai OÜ-le FI ja RK OÜ-le laenu andes nõuded OÜ FI ja RK OÜ vastu tagastada antud laenud. Seega kostja omandas uue nõude, mis oli vähemalt sama suur, kui hagejale tekkinud kohustus. Asjaolu, et Kostja hiljem oma nõuded nimetatud ettevõtete vastu loovutas, ei oma antud asjas tähtsust. Seejuures ei ole kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas tõendamist leidnud, et Kostja pidi Hageja poolt antud laenud edasi kandma. See, et Kostja väidetavalt oli selline kokkulepe JT, ei ole tõendamist leidnud, ammugi mitte see, et selline kokkulepe oleks kolmanda isiku poolt kostjale mingil ebaeetilisel moel peale surutud. Nagu kohus eelpool märkis, omas Kostja ise otsest ärilist huvi OÜ FI ja RK OÜ majandustegevuses ja selle finantseerimises, olles nende osanik ning seetõttu on Kostja vastuväited alusetud. Hageja kohustuseks on TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt hagimenetluses tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja on kohtule tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et XXX-XXX, XXX ja XXX sõlmitud laenulepingud oleksid näilised tehingud või et Kostja ei oleks nimetatud laenulepingutest kasu saanud. Hea usu põhimõtte järgimine VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hinnates kostja poolt toodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et ei ole tuvastatud selliseid tegusid kostja suhtes, mis oleksid rikkunud heas usus tegutsemise põhimõtteid. Nagu kohus eelpool osundas, ei ole tõendamist leidnud, et kostja suhtes oleks rakendatud ebaausaid võtteid, teda sunnitud laenu andma või vaidlusaluseid laene võtma. Kostja selgituste kohaselt on ta need omandatud nõudeõigused FIOÜ ja RKOÜ vastu küll mingite kokkulepete alusel võõrandanud hilisemalt, kuid ka seal ei ole esitatud asjaolusid, mis võiks tekitada kahtlusi hea usu põhimõtete rikkumises. Asjaolu, et üks kostja võlgnikest on muutunud selle aja peale maksejõuetuks, ei oma samuti selles suhtes tähendust, kuna ei ole viidatud sellele, et keegi oleks selle äriühingu tahtlikult muutnud maksejõuetuks. Kuna kohtu hinnangul on hageja põhinõue 295 270,72 eurot nõuetekohaselt põhjendatud ja tõendatud ning kostja vastuväited ei anna alust hageja nõudeid tühistada, siis tuleb seda nõuet tunnustada. Viiviste vähendamine

8(9)

2-12-3386 VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja kõrvalnõuete summa Kostja vastu on kokku 295 270,72 eurot. Kostja on palunud vähendada VÕS § 113 lg 8 alusel viiviseid vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule, kuivõrd Kostja suhtes on väljakuulutatud pankrot ja Kostja majanduslik seisund ei võimalda maksta Hagejale lisaks põhisumma tasumisele veel viiviseid. Kohus leiab, et kõnealune taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja on arvestanud viiviseid mõistlikus suuruses vastavalt sõlmitud lepingutele ning seejuures ei ületa taotletavate kõrvalnõuete summa Hageja põhinõude summat, mistõttu ei ole põhjendatud kõrvalnõuete vähendamine kohustatud isiku taotluse alusel. Seoses eelnimetatuga tuleb hagi rahuldada ning tunnustada MOÜ nõuet KK (pankrotis) pankrotimenetluses, millele KK (pankrotis) esitas võlgnikuna vastuväite, teise järgu nõudena summas 590 541,44 eurot (viissada üheksakümmend tuhat viissada nelikümmend üks eurot ja nelikümmend neli senti). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev Kohtunik 9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.