Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Hageja on kostjale elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, kuid kostja teenuse eest tasunud ei ole. Seisuga 28.10.2011 on lepingute alusel tekkinud võlgnevus 924,84 eurot ja viivis 501,03 eurot. Hageja täpsustas nõuet. Tarbimiskoha Tartu mnt 30-15 eest kohustub kostja tasuma VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja täpsustas veelkord nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 924,84 eurot ja viivis summas 403,90 eurot. Hageja palub välja mõista viivis: • arvelt 46530516 viivist 0,06% päevas kuni põhinõude 19,17 eurot täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 19,17 eurot; • arvelt 47243650 viivist 0,06% päevas kuni põhinõude 27,61 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 27,61 eurot; • arvelt 47279300 viivist 0,06% päevas kuni põhinõude 23,68 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 23,68 eurot; • arvelt 47737423 viivist 0,06% päevas kuni põhinõude 28,38 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 28,38 eurot; • arvelt 49008006 viivist 0,06% päevas kuni põhinõude 27,36 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 27,36 eurot; • arvelt 47717110 viivist 0,06% päevas kuni põhinõude 19,50 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 19,50 eurot; • arvelt 48048654 viivist 0,06% päevas kuni põhinõude 27,36 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 27,36 eurot; • arvelt 48032170 viivist 0,06% päevas kuni põhinõude 18,80 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 18,80 eurot; • arvelt 48472361 viivist 0,06% päevas kuni põhinõude 18,80 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 18,80 eurot; • arvelt 48510384 viivist 0,06% päevas kuni põhinõude 27,36 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 27,36 eurot; • arvelt 48968659 viivist 0,06% päevas kuni põhinõude 18,80 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 18,80 eurot ja • arvelt 49454657 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 27,36 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 27,36 eurot; • arvelt 49460522 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 18,80 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 18,80 eurot; • arvelt 50181905 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 226,64 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 226,64 eurot • arvelt 50398872 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 19,81 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 19,81 eurot; • arvelt 50445960 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 28,83 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 28,83 eurot; • arvelt 51808333 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 25,94 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 25,94 eurot; • arvelt 52025945 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 25,03 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 25,03 eurot; • arvelt 52095507 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 41,57 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 41,57 eurot;

ning seadusest tulenev viivis: • arvelt 49487077 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 46,77 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 46,77 eurot; • arvelt 50398729 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 72,45 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 72,45 eurot; • arvelt 51843658 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 23,79 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 23,79 eurot; • arvelt 52777138 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 22,13 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 22,13 eurot; • arvelt 53072725 viivist 0,10% päevas kuni põhinõude 50,56 eurot täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa 50,56 eurot. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Hagejal ei ole õigust lepingute alusel arveid väljastada ja nende maksmist nõuda. Kohtule esitatud lepingud on allkirjastamata. Hageja oli jätnud maandamata elektriposti, kust tulid juhtmed majja ja iga äike oleks võinud maja süüdata. Sellepärast kostja lepingut ei allkirjastanud. Tartu mnt 30-15 korter müüdi koos kommunaalvõlgadega ja ostja oli nõus elektrivõlga tasuma 1 000 euro ulatuses. Selle asemel, et ostjalt võlg enne elektri sisselülitamist välja nõuda, esitas hageja nõude kostja vastu. Kostja leiab, et hageja soovib teda kiusata. Kostja palub hagejalt välja nõuda 10 viimast tema poolt teostatud makset – milliste tarbimiskohtade vahel ja kuidas on hageja selle raha jaotanud. Kostja palub hagejalt välja nõuda seletus, miks lülitati elekter sisse Tartu mnt 30-15 korteris uuele tarbijale enne eelmise kliendi arvete tasumist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja arvamus kostja vastusele Kostja tarbis elektrienergiat kolmel objektil: XXX, XXX ja XXX. Hagiavaldusega esitatud leping tarbimiskohaga XXX on jäänud tõesti allkirjastamata, kuigi hageja on seda korduvalt nõudnud. Kostja soovis nimelt tasuda teenuse eest makseteatise alusel ning selleaegse korra kohaselt sõlmiti ka uus leping, mille pakkumine kostjale saadeti. Kuna kostja seda ei allkirjastanud, kehtib antud tarbimiskohal edasi leping nr 27009040. Hageja ei puutu kokkulepetesse, mida sõlmis kostja ja XXX ostja. Seetõttu ei saa hageja nõuda raha ka kolmandatelt isikutelt, s.o korteri ostjalt. Hagejal ei ole õigust keelduda teenuse osutamisest põhjusel, et eelmisel omanikul on tasumata võlgnevus. Kuivõrd kostja ei allkirjastanud ka elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingut tarbimiskohal Tartu mnt 30-15, tuleb hagejal selle teenuse eest tasuda VÕS § 1028 lg 1 alusel. Viivist nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 alusel.

Menetluse käik 13.10.2010 esitas hageja nõude kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses. Seoses vastuväite esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle menetlemiseks Harju Maakohtule hagimenetluses.

28.10.2011 esitas hageja käesoleva hagiavalduse. Hagiavalduses märkis hageja, et on nõus kirjaliku menetlusega. 11.04.2012 esitas kostja hagile vastuse. Vastuses oli kostja nõus kirjaliku menetlusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi leiab kohus, et menetleb asja lihtmenetluse korras. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis, istungi pidamist ei ole pooled soovinud. Hagihind ei ületa 2 000 eurot. Seetõttu saab asja arutada lihtmenetluses ilma kohtuistungit pidamata. Kohtu põhjendused Hageja nõuab kostjalt võla tasumist lepingute nr 1720417, 27009040 ja alusetu rikastumise sätete kohaselt. Hagiavalduse kohaselt tarbis kostja elektrit kolmel objektil: XXX, XXX ja XXX. Järgnevalt tuvastab kohus faktilised asjaolud ja annab õigusliku hinnangu iga tarbimiskoha kohta eraldi. Kohus alustab tarbimiskohast XXX. Hageja on hagile lisanud 06.01.2005 elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr XXX-3/06.01.2005 tarbimiskohaga XXX, mis on allkirjastamata (t lk 69-70). Kohus nõustub kostjaga, et allkirjastamata lepingut ei saa kohus arvestada. Sellega on nõustunud ka hageja. Kohus jätab selle tõendi seetõttu tähelepanuta. Tarbimiskoha XXX kehtib elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 27009040-1/20.07.2004, mille pooled on allkirjastanud 20.07.2004. Leping oli sõlmitud tähtajatult (t lk 119). Selle lepingu alusel tuvastab kohus tsiviilõigusliku suhte tarbimiskoha XXX suhtes. Selle lepingu lõpetamise kohta tõendit esitatud ei ole. Seega on antud tarbimiskohas poolte vahel kehtiv elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping. Viidatud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma kuutasu ja elektrienergia eest vastavalt põhitariifile hageja esitatud arve või makseteatise alusel. Hageja on tarbimiskoha XXX kohta esitanud arveid perioodi juuni 2009 kuni jaanuar 2010 ja märts 2010 kuni aprill 2010 eest (t lk 40, 42, 45, 48, 50, 52, 59, 62, 64). Need arved puudutavad elektrienergia tarbimist. Hageja on esitanud ka arve detsember 2009 eest, kuid hagis sellele arvele ei tugine ja selle arve tasumist ei nõua (t lk 56). Seetõttu jätab kohus selle arve kõrvale. XXX tarbimiskoha eest nõuab hageja ka võlgnevuse menetlemise tasu ja tasu tarbimiskoha väljalülitamise eest kogusummas 79,91 eurot (t lk 43, 46, 51, 60, 61, 65, 66). Kohus annab nendele arvetele järgmise õigusliku hinnangu. Kohus leiab, et vastavalt lepingule, tuleb kostjal tasuda tarbitud elektrienergia eest ja kuutasu. Fakti osas, et kostja tarbis viidatud tarbimiskohas elektrit, vaidlust ei ole. Kostja ei ole vaidlustanud ka tarbitud elektri koguseid. Kohus leiab, et lepingulist kohustust tuleb VÕS § 76 lg 1 alusel täita. Samas leiab kohus, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt võlgnevuse menetlemise tasu ega ka tarbimiskoha väljalülitamise tasu. Nende tasude nõudmiseks puudub hagejal õiguslik alus. Pooltevaheline leping ei sätesta, et hagejal oleks peale kuutasu ja tarbitud elektrienergia veel ka muude tasude tasumise kohustus. Leping ei viita ka muudele tingimustele. Hageja on esitanud EEJ OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A, mis kehtivad alates 12.12.2009 (t lk 75-89). Kohus on palunud hagejal selgitada, millist seost need tingimused hageja esitatud lepingutega omavad. Hageja viitas tüüptingimuste p 11.9 ja elektrituruseaduse (ElTS) § 90 lg 11, mille järgi võrguettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt käesolevas paragrahvis nimetatud abinõude rakendamiseks tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et hageja selgitus ei ole piisav. Esmalt on leping sõlmitud poolte vahel, tüüptingimused on aga kolmanda isiku kehtestatud (EEJ OÜ). Nende tingimuste kehtimiseks oleks vaja lepingus teha viide nendele tüüptingimustele. Kohus

leiab, et antud lepingu juures need tüüptingimused siduvad ei ole. Samuti viitavad nii tüüptingimuste p 11.9 tekkinud kahjule, mida antud juhul tõendatud ei ole. Arve esitamine ei tähenda kahju tekkimist. Kohus leiab, et hageja nõue võlgnevuse menetlemise tasu ja tarbimiskoha väljalülitamise osas kogusummas 79,91 eurot ei ole põhjendatud. Selles osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata. Kuivõrd sellele lepingule ei saa kohaldada tüüptingimusi, ei saa antud arvetele kohaldada ka lepingulist viivist. Hagejal on õigus seadusjärgsele viivisele VÕS § 113 lg 1 alusel. Järgmisena analüüsib kohus lepingulist suhet tarbimiskohas XXX. Hageja on lisanud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr XXX2/01.04.2002 tarbimiskohaga XXX, mis on hageja poolt allkirjastatud 10.05.2002 ja kostja poolt 30.04.2002 (t lk 71-72). See leping muutus kehtivaks mõlema poole poolt allkirjastamisest, s.o 10.05.2002 ja kohus saab selle lepinguga arvestada. Kohus tuvastab, et XXX osas on poolte vahel tsiviilõiguslik suhe. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma kuutasu ja elektrienergia eest vastavalt põhitariifile. Selle lepingu lahutamatuks lisaks olid elektrienergia ostu-müügi üldtingimused (p 5.3). Hageja on esitanud antud tarbimiskoha eest arveid perioodi juuni 2009 kuni jaanuar 2010 eest (t lk 39, 41, 44, 47, 49, 53, 55, 58). Arved on esitatud osutatud elektrienergia ja võrguteenuse eest. Kostja ei vaidlusta elektrienergia tarbimist antud tarbimiskohal ega tarbimise mahtu. Kohus leiab, et kostja peab tasuma esitatud arved tuginedes VÕS § 76 lg 1. Kohtule ei ole esitatud lepingu lahutamatuks osaks olevaid elektrienergia ostu-müügi üldtingimusi. Hageja selgitas, et vastavalt ElTS § 89 lg 1 ja 3 järgi kohalduvad antud juhul eelviidatud EEJ OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A. ElTS § 89 lg 1 järgi võrguettevõtja võib tõesti ühepoolselt muuta võrgulepingu ja elektrilepingu tüüptingimusi ning müüja võib ühepoolselt muuta elektrilepingu tüüptingimusi, kuid kohus leiab, et antud juhul ei ole kostjaga sõlmitud lepingule esitatud tüüptingimused kohaldatavad. Põhjus on selles, et lepingu järgi on võrguettevõtjaks hageja. Teisi tõendeid või selgitusi kohtule esitatud ei ole. Tüüptingimused on aga kolmanda isiku kehtestatud (EEJ OÜ poolt). ElTS § 89 lg 4 järgi võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate. Hageja on teavitanud, et alates 01.03.2005 hakkavad kehtima „EEAktsiaseltsi elektrienergia müügi tüüptingimused müügikohustuse alusel“, kuid mitte käesolevas tsiviilasjas esitatud tüüptingimused (t lk 131). Teisi teavitusi ei ole hageja teinud. Seega ei ole ka tõendatud, et tarbijat oleks tingimuste muutmisest teavitatud. Seetõttu viidatud tüüptingimused ei kohaldu, sh p 9.9 sätestatud viivis 0,1%. Samas kohaldub lepingust kokku lepitud viivis 0,15% päevas (p 3.6). Kuivõrd hagejal on õigus viivist nõuda ka vähem kui lepingus kokku lepitu, siis hageja nõude suurus sellest järeldusest ei muutu. Tarbimiskoha Tartu mnt 30-15 osas lepingut sõlmitud ei ole, kuna võrgu- ja elektrileping nr 17200232/1 on allkirjastamata (t lk 117-118). Kostja ei vaidlusta seda, et hageja on osutanud kostjale elektrienergia ja võrguteenust. Hageja nõuab kostjalt osutatud teenuse eest tasumist perioodil 20. oktoober 2009-jaanuar 2010, märts 2010 ja 01.-29. juuni 2010 (t lk 54, 57, 63, 67, 68). Hageja tugineb alusetu rikastumise sätetele. Kostja ei ole tarbimist arvetel esitatud kogustes vaidlustanud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on saanud lepingulise aluseta teenust, mille eest tuleb tal VÕS § 1028 lg 1 alusel tasuda. Kohus peab seda hageja nõuet põhjendatuks. Mis puudutab kostja väidet korteri uuest omanikust, siis korteri uus omanik ei

pea tasuma kostja poolt tarbitud teenuste eest. Samuti puudus hagejal õiguslik alus keelduda kolmandale isikule elektrienergia- ja võrguteenuse osutamisest. Hageja ei ole esitanud arvet nr 46530516 summas 19,17 eurot. Kuna kostja kohustus sai tekkida alles arve esitamisest, on hageja nõue selles osas põhjendamata. Hageja on arvutanud põhinõude summas 924,84 eurot. Hageja arvestuse järgi on kostja eelviidatud arvetest tasunud vaid osaliselt ühe. Teisi tõendeid arvete tasumise kohta esitatud ei ole. Kohus ei pidanud põhivõlast põhjendatuks võlgnevuse tasu menetlemise ja tarbimiskoha väljalülitamise tasu summas 79,91 eurot ja nõuet summas 19,17 eurot, kuna selle kohta puudub arve. Seetõttu peab kohus põhjendatuks hageja põhinõuet summas 825,76 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda viivist. Kohus leidis, et lepingu nr XXX2/01.04.2002 järgi on hagejal õigus nõuda ka lepingujärgset viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 403,90 eurot. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi võib kostja nõuda viivise vähendamist. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile hõlmavad ka vastuväiteid viivise suurusele. Seetõttu peab kohus võimalikuks viivise suurust vähendada. Arvestades lepingulise suhte ebaselgust kohaldatavate tingimuste osas ning osaliselt põhjendamatuid arveid leiab kohus, et ka hageja peab kandma lepingulise suhte mittekohase täitmise eest vastutust. See vastutus väljendub viivisenõude vähendamises. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 100 eurot ning alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Kuna viivisearvestus on hagis esitatud seisuga 28.10.2011, mis on ka hagi kohtusse esitamise päev, mõistab kohus viivise protsendina põhinõudelt välja alates 29.10.2011. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Arvestades nõutud ja väljamõistetud põhivõla ja viivise suurust jätab kohus menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda tuginedes TsMS § 163 lg-le 1. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.