Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt. Sellest tulenevalt ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles 11.03.2009. a ja nõudis laenusaajalt kohustuste täitmist. Laenusaajal on laenulepingu järgi hagejale tasumata kokku 20 794,42 eurot, mis moodustub laenu põhiosast summas 8540,34 eurot, intressist summas 222,91 eurot, leppetrahvist summas 639,12 eurot, viivistest summas 10 601,88 eurot ja leppetrahvi viivistest summas 790,17 eurot. Laenusaaja võlga tasunud ei ole. Hageja nõuab kostjalt võla tasumist summas 11 184,54 eurot, mis moodustub laenu põhiosast summas 8540,34 eurot, intressist summas 222,91 eurot, leppetrahvist summas 639,12 eurot ja viivistest summas 1782,17 eurot. Hagi täienduses teatas hageja, et laenulepingust tulenevate kohustuste sissenõudmiseks algatati täitemenetlus. Täitemenetluse käigus ei õnnestunud realiseerida laenulepingu laenu taganud kinnistut, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kolm enampakkumist nurjusid, kuna ei leidunud pakkujaid. Laenusaaja kustutati äriregistrist 11.09.2009, mistõttu ei olnud võimalik täitemenetluse jätkamine. Laenu tagatiseks olnud kinnistu müüdi lõpuks laenusaaja pankrotimenetluses 13.12.2011.a hinnaga 3000 eurot, millest arvestati maha pankrotimenetluse kulud. Hagejal on õigus saada kinnistu müügisummast laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 2550 eurot. Käesoleva ajani hagejale jaotise alusel väljamakset ei ole tehtud. Kostja vastuväited Exxxx Õxxxxx vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et hagejal ei ole õigust nõuda temalt laenulepingust tulenevate laenusaaja Osaühingu Well Partner kohustuste täitmist. Laenulepingu tagatiseks oli seatud hüpoteek laenusaaja kinnistule. Osaühing Well Partner läks pankrotti ja pankrotihaldur müüs kinnistu võlgade katteks. Kostja arvates müüs pankrotihaldur laenulepingu tagatiseks olnud kinnistu turuhinnast odavamalt, mistõttu ei saadud rahuldada hageja nõuet täies ulatuses. Hageja ja pankrotihaldur tegid koostööd ja hageja oli nõus tagatise müügiga odavama hinnaga. Seega on kostja hinnangul alusetu nõuda temalt kohustuste täitmist, mida ei saadud rahuldada tagatise arvelt. Kostja oleks nõus kohustused täitma üksnes siis, kui tagatiseks olnud kinnistu tagastataks temale ja ta saaks kinnistu müüa reaalse turuhinnaga. Täiendavas vastuses teatas kostja, et ta pakkus laenu tagatiseks olnud kinnistule ostjat Soomest, kes oleks olnud nõus kinnistu ostma 12 000 euroga. Pankrotihaldur teatas, et neil ei ole vaja ostjat. Kostjale öeldi, et ostja on olemas, kinnistu müüdi 3000 euro eest. Kostja väitel tegid OÜ Well Partner pankrotihaldur ja kinnistu ostja koostööd ning ei lubanud kinnistut teistel ostjatel kõrgema hinnaga osta. Kui kinnistu oleks müüdud õige hinnaga reaalselt pakkujatele, oleks saadud müügihinnast katta laenulepingu võlgnevus ning ei oleks käesolevat nõuet kostja vastu. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi tõenditele tuginedes kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:  Hageja Swedbank AS ja Osaühing Well Parner sõlmisid 14.06.2006. a laenulepingu nr 06097711-JI (tl 10-15), mille alusel anti Osaühingule Well Partner laenu 10 385,64 eurot intressimääraga 6 kuu euribor + 4,000% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 14.06.2016. a.  Hageja Swedbank AS ja Osaühing Well Partner vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks seati alljärgnevad tagatised: - Laenusaaja Osaühingu Well Partner kinnistule, nimetusega xxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, seati hageja kasuks hüpoteek summas 1 000 000 krooni (tl 16-23); - Hageja Swedbank AS ja kostja Exxxx Õxxxxx sõlmisid 14.06.2006. a hageja ja Osaühingu Well Partner vahel sõlmitud laenulepingust nr 06-097711-JI tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu (tl 8-9), millega kohustus kostja tagama laenusaaja kohustusi summas 175 000 krooni, mis vastab 11 184,54 eurole.

 

 

Põhivõlgnik Osaühing Well Partner ei täitnud laenulepingust tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt ja hageja ütles laenulepingu ennetähtaegselt üles 11.03.2009. a, nõudes laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist (tl 26). Põhivõlgnik nõuet ei täitnud. Laenulepingu ülesütlemisel oli põhivõlgniku laenulepingust tulenevate kohustuste kogusumma hageja ees 20 794,42 eurot, millest moodustab laenu põhiosa 8540,34 eurot, intress 222,91 eurot, leppetrahv 639,12 eurot, viivised 10 601,88 eurot ja leppetrahvi viivised 790,17 eurot. 13.06.2011. a kuulutati kohtumäärusega välja põhivõlgnik ehk laenusaaja Osaühingu Well Partner pankrot. Laenulepingu tagatiseks seatud hüpoteek Osaühingu Well Partner kinnistule realiseeriti põhivõlgniku pankrotimenetluses 13.12.2011.a enampakkumisel 3000 euro eest RIA HOLDING OÜ-le. Hagejale kuni käesoleva ajani tagatise realiseerimisest laenulepingust tuleneva nõude katteks väljamakset tehtud ei ole.

Hageja nõuab kostjalt käenduslepingu alusel laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja nõuab kostjalt võla tasumist summas 11 184,54 eurot, mis moodustub laenu põhiosast summas 8540,34 eurot, intressist summas 222,91 eurot, leppetrahvist summas 639,12 eurot ja viivistest summas 1782,17 eurot. Kostja hageja nõude suurusele ja koosseisule vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Kostja on võtnud käenduslepinguga kohustuse tagada põhivõlgniku Osaühingu Well Partner kohustuse täitmine hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevalt ei olnud käenduslepingus sellist erisust kokku lepitud. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga. Kostja käendus on poolte vahel sõlmitud käenduslepingu alusel piiratud 175 000 krooniga, mis vastab 11 184,54 eurole. Hageja nõuab kostjalt kohustuste täitmist käenduslepinguga piiratud summa ulatuses. Tegelik võlasumma oli nõutud summast suurem. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et laenu tagatiseks olnud kinnistu müüdi pankrotimenetluses allapoole selle turuhinda ja rikuti enampakkumise tingimusi, ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Hageja nõude tagatisena seatud hüpoteek realiseeriti ja pandiese müüdi põhivõlgniku pankrotimenetluses enampakkumisel. Pankrotiseaduse § 136 lg 1 ja lg 2 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja vara alghinna määrab haldur, kooskõlastades selle pankrotitoimkonnaga. Kui rikuti enampakkumise olulisi tingimisi, siis oli kostjal, kui isikul, kelle õigusi enampakkumise tagajärjed puudutasid, täitemenetluse seadustiku § 223 lg 1 alusel õigus esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Selline hagi tulnuks esitada 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest alates. Kostja ettenähtud tähtajal nimetatud hagi esitanud ei ole ning käesolevaks ajaks on enampakkumise nõuete rikkumise vaidlustamise tähtaeg möödunud. Kohus ei saa arvestada kostja vastuväited enampakkumise nõuete

rikkumise kohta käesolevas menetluses, sest nende esitamiseks oli ette nähtud eraldi menetlus, mida kostja ei ole läbinud. Kohus rõhutab, et kuna käendusest tuleneb põhivõlgniku ja käendaja solidaarvastutus, on hagejal õigus ise otsustada, kas ta soovib esitada oma nõude põhivõlgniku või käendaja vastu või ka mõlema vastu koos. Kohus selgitab, et käendajal võib tema poolt põhivõlgniku kohustuse täitmisel omakorda tekkida nõudeõigus põhivõlgniku vastu, kui see oli nende vahel nii kokku lepitud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja ja Osaühingu Well Partner vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude kostjaga sõlmitud käenduslepinguga tagatud ulatuses, s.o summas 11 184,54 eurot, seal hulgas laenu põhiosa 8540,34 eurot, intress 222,91 eurot, leppetrahv 639,12 eurot ja viivis 1782,17 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 958,67 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.