Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 11.04.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 11.06.2008. a välja MGOÜ pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Urmas Tross. Menetluse alustamisel tuvastas haldur, et ajavahemikus 31.12.2007 kuni 30.04.2008 on toimunud kaasa jäägi muutus 1 261 416, 69 kroonilt 1234, 14 kroonini. 2008 aasta lõpus/ 2009 aasta alguses OÜ F poolt läbi viidud MGOÜ (pankrotis) pankrotieelsete sularahatehingute kontrolli tulemusena selgus, et äriühingul on juhatuse liikmete poolt tekitatud kassajääk summas 1 261 416 krooni. Peamine osa sularahast oli välja võetud AS Swedbank kaardiga nr XXXXXXXXXXXXXX. Visa Business Elektron kaardiga nr XXXXXXXXXXXXXX, mille kasutaja oli kuni 01.11.2008 kostja JK. Kuna kuludokumente väljamaksete katteks 2007. aastal ei esitatud, oli konto käibeandmiku alusel kassajääk 31.12.07 seisuga 1 261 416,69 krooni. Haldurile ja järelkontrolli teostamiseks esitatud kuludokumentidega tutvumisel selgus, et suur osa kuludest on seotud ESOÜ kaupluste poolt väljastatud sularaha arvetega. Kõik ESOÜ poolt väljastatud sularahaarved on registreeritud kui sularahakliendile väljastatud arved. Raamatupidamises dokumendi registreerimisel on lisatud dokumendile käsitsi kirjutatuna kliendina täiendavalt MGOÜ. Väljamaksetena kajastatavate kuludokumentide summad ulatuvad 1 500 kroonist kuni 11 500 kroonini. Samas on teistest ettevõtetest materjalide ostude sooritamisel sularahas väiksematele summadele ostja rekvisiidid tarnija poolt üldjuhul lisatud. Samuti on ESOÜ poolt lisatud dokumendid sisuga, mis ei olnud seotud elektritöödega. Sellised tehingud, mil materjalide ostul regulaarselt ei märgita ostul ostja andmeid viitab sellele, et tegemist on eraisikutele väljastatud sularahaarvetega, millised kajastati MGOÜ raamatupidamises selleks, et vähendada kassa sularahajääki. Tulenevalt raamatupidamisseadusega algdokumentidele sätestatud nõuetest (raamatupidamise seadus § 7) peavad algdokumentidel olema kohustuslikud rekvisiidid, sh isiku andmed, kes osales tehingus. MGOÜ-l ostjana oli õigus ostu sooritamisel taotleda korrektse sularahaarve väljastamist, taotledes sularahaarvel äriühingu nime ja asukoha märkimist ostjana. Järelkontrolli käigus tuvastati, et 29.02.08 on registreeritud raamatupidamisprogrammis kanne, millega vähendati kassajääki summas 1 574 844 krooni ning kajastati antud summa kuluna kontol 4015 – Ilma dokumentideta kulud. Sama summa on märgitud äriühingu poolt veebruari 2008 kohta Maksumetile esitatud tuludeklaratsiooni TSD lisas 6 (Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed ning mitteresidendi püsiva tegevuskoha kasumieraldised) real 17 kui puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksed. Nimetatud summa on kajastatud deklaratsioonis tulenevalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 3, mis näeb ette, et äriühing peab maksma tulumaksu väljamaksetelt, mille kohta tal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusakt ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Nimetatud väljamakse deklareerimisel kaasnes ettevõttele tulumaksukohustus summas 418 629 krooni. Oma 27.01.2009 vastuses on juhatuse liikmed väitnud, et mitmed töötajad ostsid kaupa OÜ-st ES sularahas ja ei pidanudki ettevõtet märkima ostjana. Taoline rahaliste vahendite kasutamise viis on iseloomulik ametialasele lohakusele ja iseloomulik juhtimisveale. Haldur käsitleb rahaliste vahendite kontolt võtmist ja selle kontrollimatut kasutamist ning eelduslikult omandamist raskeks juhtimise veaks, mis on üks peamisi maksejõuetuse tekkimise põhjuseid. Osaühingu juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, tuleneb osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest normidest. See kohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla

ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Halduri arvates on kostja juhatuse liikmena rahalised vahendid omandanud ja kasutanud isiklikes huvides. Nagu juba eelpool märgitud, on tšekkidel kajastatud kaup, mida OÜ MG ei vajanud oma elektritööde tegemiseks. Samuti on taolise summa väljavõtmine üks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Raha pole kasutatud võlgniku majandustegevuseks, vaid on käibest välja võetud. Haldur on seisukohal, et kostja on omandanud pangakaardiga sularaha väljavõttes OÜ MG AS Swedbank kontolt, kokku summas 40 309 eurot. Sularaha omandamise varjamiseks on esitatud sularaha tšekke, mis ei vasta äriühingu raamatupidamisele vastavate alusdokumentide nõuetele ja omakorda on rahalised vahendid kantud kontole, mida on nimetatud alusdokumentideta summad. Tegemist on juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumisega ja raske juhtimisveaga, mis on üheks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ja tekitanud kahju summas 40 309 eurot. Võlgnikul on kaks juhatuse liiget ning üldjuhul vastutavad nad solidaarselt. Kuna ühe juhatuse liikmega on halduril sõlmitud kokkulepe siis on nõue ainult ühe juhatuse liikme vastu 50% ulatuses puuduvast rahast. Summa on 1 261 416 krooni 50 % on 630 708 krooni, alates 2011 aastast summas 40 309 eurot (630 708/15,64666). Kostja vastus Kohtule 10.05.2012. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja heidab kostjale ette asjaolu, et kostja on juhatuse liikmena omastanud hageja vara summas 40 309.- eurot ja kasutanud seda isiklikes huvides. Kostja leiab, et ei ole oma kohustusi rikkunud ega osaühingu vara omastanud. Osaühingu raha eest omandati OÜ-st ES (praegune ärinimi BG AS) kaupu. Võlgnikul oli neli töödejuhatajat, kelle ülesandeks oli tagada projektide elluviimine, sh materjalide hankimine. Võlgnik tegeles muuhulgas ehitusteenuste osutamisega, mistõttu ei saa nõustuda hageja väitega, et tšekkidel kajastatud kaupu võlgnik majandustegevuseks ei vajanud. Kõik ostetud kaubad kasutati ära objektidel. Asjaolu, et võlgnik ostetud kaupu ei vajanud, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja leiab, et asjaolu, et sularaha omandamise varjamist kinnitab asjaolu, et tšekid ei vasta alusdokumentide nõuetele, sest tšekkidel ei ole märgitud ostja nime ja asukohta. Hageja poolt kohtule esitatud tšekkidelt nähtub, et tšekkidele on märgitud võlgniku nimi. Isegi juhul, kui tšekkidel ei oleks märgitud kõiki käibemaksuseaduses ettenähtud andmeid, ei kinnita nimetatu, et arvetes märgitud kaupu ei ole võlgnik omandanud. Hageja märgib, et peamised raha väljavõtted on väidetavalt tehtud kostja valduses oleva kaardiga ning juhatuse liikmed, so kostja ja KM, vastutavad hageja ees solidaarselt. Vaatamata eeltoodule, leiame, et tuleb tuvastada konkreetse isiku vastutus, st kas konkreetselt kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Käesoleval juhul on dokumentaalselt tõendamata, et konkreetselt kostja on alusetuid väljamakseid teinud. Samuti on tõendamata, millises summas on väljamakseid tehtud. Seega on tõendamata, et kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis kinnitaksid konkreetselt kostjapoolset kohustuse rikkumist. Lisaks märgime, et hageja on kohtule kinnitanud, et võlgniku teise juhatuse liikmega sõlmiti kompromiss. Seega isegi, kui kostja oleks kohustusi rikkunud ja juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt, on tuvastamata kostja vastutuse ulatus. Juhul, kui Kalle Maidla on kohustuse täitnud, puudub hagejal kostja vastu nõue. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, et kahju on tekkinud või konkreetselt kostja on omapoolseid kohustusi rikkunud. Selleks, et tuvastada kostjapoolne kohustus kahju hüvitamiseks tuleb tuvastada kostja rikkumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos

nende vahel. Käesoleval juhul on nimetatud asjaolud dokumentaalselt ja konkreetselt tõendamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et OÜ MG(pankrotis) on äriregistris registreeritud 21.07.2000. a. Alates äriühingu kandmisest äriregistrisse on osaühingu osanik ja juhatuse liige JK (tl 41). OÜ MG pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 11. juuni 2008. a määrusega (tl 11-15). Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju tekitanud sellega, et kostja on hageja juhatuse liikmena jätnud korraldamata äriühingu raamatupidamise, omandanud äriühingu raha. Lisaks on äriühingul tekkinud täiendav maksukohustus summas 26 755 eurot seoses juhatuse liikme poolt raha alusdokumentideta raamatupidamises kuluna kajastamisest. Kostja vastuväite kohaselt omandati vaidlusaluse rahasumma eest OÜ-st ES (praeguse ärinimega BGAS) kaupu, mis olid vajalikud ehitusteenuse osutamiseks. Kostja kinnitusel kasutati kõik ostetud kaubad ära objektidel. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud konkreetselt kostjapoolset rikkumist juhatuse liikme kohustuste täitmisel. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja hinnangul on kostja tekitanud hagejale kahju 40 309 euro ulatuses. Kahju moodustub äriühingu kontolt pangakaardiga väljavõetud ning kostja poolt omandatud rahast summas 40 309 eurot (tl 6). VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Äriseadustik § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Hageja leiab, et kostja ei ole täitnud seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning on teinud juhtimisvigu (tl 6). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja peab seega tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma ametikohustusi ja just rikkumise tõttu tekkis hagejal kahju. Lisaks rikkumisele ja kahjule tuvastab kohus ka selle, et kahju tekkis hagejal just sellise rikkumise tõttu. Hageja väitel ei korraldanud kostja äriühingu raamatupidamist ning omandas äriühingu raha. Nimelt tuvastas hageja MGOÜ pankrotimenetluses, et ajavahemikus 31.12.2007 kuni 30.04.2008 on toimunud äriühingu kaasajäägi muutus 1 261 416,69 kroonilt 1234,14 kroonini. 2008 aasta lõpus/ 2009 aasta alguses OÜ F poolt läbi viidud MGOÜ (pankrotis) pankrotieelsete sularahatehingute kontrolli tulemusena selgus, et äriühingul on juhatuse liikmete poolt tekitatud kassajääk summas 1 261 416 krooni. Peamine osa sularahast oli välja võetud AS Swedbank kaardiga nr XXXXXXXXXXXXXX. Visa Business Elektron kaardiga nr XXXXXXXXXXXXXX, mille kasutaja oli kuni 01.11.2008 kostja JK. Kuna kuludokumente väljamaksete katteks 2007. aastal ei

esitatud, oli konto käibeandmiku alusel kassajääk 31.12.07 seisuga 1 261 416,69 krooni. Haldurile ja järelkontrolli teostamiseks esitatud kuludokumentidega tutvumisel selgus, et suur osa kuludest on seotud ESOÜ kaupluste poolt väljastatud sularaha arvetega. Kõik ESOÜ poolt väljastatud sularahaarved on registreeritud kui sularahakliendile väljastatud arved. Raamatupidamises dokumendi registreerimisel on lisatud dokumendile käsitsi kirjutatuna kliendina täiendavalt MGOÜ. Äriseadustik § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kostja väitel ei omandanud ta äriühingu rahalisi vahendeid, vaid raha kasutati ehitusobjektide tarvis materjalide ostmisel (tl 37). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja väited raha MGOÜ ehitusobjektide tarvis kulutamisest on paljasõnalised ja jäänud käesolevas menetluses tõendamata (tl 46). Kohtule ega pankrotihaldurile ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks MGOÜ tegelemine üldehitustöödega. Kohtule on esitatud sularahaarved, millelt nähtub, et ehitatavaks objektiks on hoone või elamu (tl 26-28). Samas on äriühing tegelenud üksnes elektritöödega ning osutanud elektripaigaldusteenust. Äriühingul puuduvad lepingud hoonete või elamute üldehitustöödeks. TsÜS § 37 lg 1 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Kostja on sularahatehinguid selgitanud ka vajadusega maksta töötajatele dokumenteerimata tasu käibe ja töökohtade säilitamise eesmärgil (tl 19). Kohus kostja selgitust veenvaks ei pea. Kohtule ei ole esitatud andmeid ühegi töötaja kohta, kes oleks kostja poolt kirjeldatud viisil äriühingu juhatuse liikmetega manipuleerinud (tl 57). Kohtule on esitatud OÜ F arvamus MGOÜ sularahatehingute kohta. Audiitori arvamusest nähtub, et 29.02.2008 on registreeritud äriühingu raamatupidamisprogrammis kanne, millega vähendati kassajääki summas 1 574 844 krooni ning kajastati antud summa kuluna kontol 4015 – Ilma dokumentideta kulud. Sama summa on märgitud äriühingu poolt veebruari 2008 kohta Maksumetile esitatud tuludeklaratsiooni TSD lisas 6 (Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed ning mitteresidendi püsiva tegevuskoha kasumieraldised) real 17 kui puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksed. Nimetatud summa on kajastatud deklaratsioonis tulenevalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 3, mis näeb ette, et äriühing peab maksma tulumaksu väljamaksetelt, mille kohta tal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusakt ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Nimetatud väljamakse deklareerimisel kaasnes ettevõttele tulumaksukohustus summas 418 629 krooni. VÕS § 620 lg 2 kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundisaaja varale. Eeltoodust tuleneb, et juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Kostjal tuli korraldada äriühingu raamatupidamist (ÄS § 183). Raamatupidamise nõuete järgimata jätmisega kaasnes äriühingule tulumaksukohustus summas 418 629 krooni (tl 17). VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tulenevalt eeltoodust on käesolevas menetluses tõendatud, et kostja on tekitanud kahju OÜ-le MG summas 40 309 eurot ning see kuulub äriühingule hüvitamisele. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 17.04.2012. a määrusega oli hageja vabastatud riigilõivu 3 834,69 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb riigi kasuks välja mõista menetlusabikulud proportsionaalselt menetluskulude jaotust arvestades. Kuna kostja kanda jäävad menetluskulud täies ulatuses, tuleb riigilõiv summas 3 834,69 eurot kostjalt välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb lõiv tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning kooskõlas TsMS § 179 lg 7 ja 9 tuleb riigilõivu tasumisega viivitamise korral riigile välja mõista viivis võlgnetavalt menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.