Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-11-51592 29. oktoober 2012, Narva
Kohtuasi
Swedbank Liising AS hagi Edgar Säkk ja Aleksandr Krivošeini vastu võla nõudes 258,93 eurot Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht XXX) Hageja esindaja volikirja alusel: Kerly Küünemäe (elektronposti aadress: XXX) Kostja: Edgar Säkk (isikukood 38208083710, alates 21.11.2011 viibib SA-s Alutaguse Hoolekeskuses aadressil XXX) Kostja seaduslik esindaja: eestkostja Kristina Säkk (isikukood 47602122267, elukoht XXX; elektronposti aadress: XXX) Kostja: Aleksandr Krivošein (isikukood 37306213719, elukoht: XXX) Hagimenetlus 17.10.2012 avalikul kohtuistungil
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-11-51592
maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot hagimenetluses tasutud riigilõiv 15,98 eurot.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 25.10.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarvõlgnike Edgar Säkk ja Aleksandr Krivošeini vastu 277,15 EUR saamiseks ja 47,93 EUR mnetluskulu hüvitamiseks. Pärnu Maakohtu 11.06.2012 määrusega andis nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 18.06.2012 määrusega kohustati hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kohtule 29.06.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt Nadežda Säkk (edaspidi liisinguvõtja) ja Enter ITMarket AS, registrikood 11078270 (edaspidi müüja) sõlmisid 13.09.2008 Ego järelmaksu müügilepingu nr 482/216814 (edaspidi leping), mille kohaselt müüs müüja liisinguvõtjale kauba, liisinguvõtja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) (edaspidi hageja) kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1. ja 4.5. kohaselt oli liisinguvõtjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.09.2010. Intressimäär oli 21,9% aastas. Lepingu üldtingimuste punkti 6.3.2. kohaselt on hagejal õigus müüja nimel leping üles öelda, kui liisinguvõtja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat maksegaarfikujärgset makset. Punkti 8.2. kohaselt kui liisinguvõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise 2(6)
Tsiviilasi nr 2-11-51592
kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. Hageja luges lepingu üles öelduks alates 08.07.2010. Lepingu üldtingimuste punkti 6.4. kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik lepingust tuleneva maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt hageja poolt sissenõutavaks. Kostja poolt juba tasutud maksed ei kuulu kostjale hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustusega viivitamise eest. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel. Liisinguvõtja Nadežda Säkk suri 28.02.2010 . PärS § 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Lg 3 tulenevalt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. PärS § 119 tulnevalt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Hagejale teadaolevalt ei ole Nadežda Säkk’i pojad Edgar Säkk ja Aleksandr Krivošein pärandi vastuvõtmisest loobunud. Seega on liisinguvõtja õigused ja kohustused üle läinud Edgar Säkk’ile ja Aleksandr Krivošein’ile. 06.06.2011 saatis hageja kostjale 1 ja kosjale 2 teatise, tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 21.06.2011. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostjad võlgnevust hagejale tasunud. Juhindudes eeltoodust on kostjate lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 277,15 EUR, millest põhivõlgnevus on 258,93 eurot, intress 15,02 eurot ja tähitud teatise tasu 3,20 eurot. Juhindudes eeltoodust hageja palub mõista kostjalt Swedbank Liising AS ́i kasuks välja EGO järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 277,15 EUR; mõista kostjalt Swedbank Liising AS ́i kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 258,93 alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; jätta kõik menetluskulud kostja kanda (s.h maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ning hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 15,98 eurot); välja mõista kostjalt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja Aleksandr Krivošein hagile ei vastanud. Kostja Edgar Säkki seaduslik esindaja teatas kohtule, et soovib sõlmida hagejaga kompromissi, on nõus tasuma võlgnevusest 50%, igakuiselt saab tasuda 20,00 eurot.
Kohtuistungil seletas kostja E. Säkki esindaja, et sõlmis hagejaga kokkulepe, et saab igakuiselt tasuma 20,00 eurot ja esimene makse on juba tehtud.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt 3(6)
Tsiviilasi nr 2-11-51592
nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui öelda leping üles. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt (tl 20-21, 22) Nadežda Säkk ja Enter ITMarket AS sõlmisid 13.09.2008 Ego järelmaksu müügilepingu nr 482/216814, mille kohaselt müüs müüja liisinguvõtjale kauba, liisinguvõtja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1. ja 4.5. kohaselt oli liisinguvõtjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.09.2010. Intressimäär oli 21,9% aastas. Lepingu üldtingimuste punkti 6.3.2. kohaselt on hagejal õigus müüja nimel leping üles öelda, kui liisinguvõtja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat maksegaarfikujärgset makset. Punkti 8.2. kohaselt kui liisinguvõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. N. Säkk ei täitnud kohustusi nõuetekohaselt, hageja luges lepingu üles öelduks alates 08.07.2010 (tl-d 23, 24). Lepingu üldtingimuste punkti 6.4. kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik lepingust tuleneva maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt hageja poolt sissenõutavaks. Kostja poolt juba tasutud maksed ei kuulu kostjale hüvitamisele. Nadežda Säkk suri 28.02.2010 (tl 29). Edgar Säkk ja Aleksandr Krivošein on Nadežda Säkki pärijad (tl 103). Vastavalt pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Seega on liisinguvõtja Krivošein’ile.
õigused ja kohustused üle läinud Edgar Säkk’ile
ja Aleksandr
06.06.2011 saatis hageja kostjatele teatise, tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 21.06.2011. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostjad võlgnevust hagejale tasunud, seoses millega hagejal on õigus nõuda võla tasumist kohtu kaudu. 4(6)
Tsiviilasi nr 2-11-51592
Kostja E. Säkki seadusliku esindaja seisukohaga, et ta maksab 50% nõutud summades, ei ole vastuvõetav. VÕS § 63 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarvõlgnikena. VÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Hageja esitas nõue mõlema N. Säkki pärijate vastu ning ei loobunud oma nõudest asja arutamise käigus, seega hagiavalduses nõutud summad kuuluvad väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt. Juhindudes eeltoodust kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kokku 277,15 EUR, millest põhivõlgnevus on 258,93 eurot, intress 15,02 eurot ja tähitud teatise tasu 3,20 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustusega viivitamise eest. Kostjad lepingu ülesütlemise järel krediidisummat hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest hageja viivise nõue kuulub ka rahuldamisele VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel.
TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmise nõude, milleks on 15,98 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15,98 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse valduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, kokku 63,91 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb menetluskuludelt mõista kostjatelt välja solidaarselt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. 5(6)
Tsiviilasi nr 2-11-51592
/allkirjastatud digitalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.