Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Menetluskulude jaotus Seoses hagi osalise rahul rahuldamisega jätta asjas kantud menetluskulud täielikult poolte poolte endi kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult avalikult teatavaks teatavaks maakohtu kantselei kaudu 26. 26.oktoobril oktoobril 2012 kell

Edasikaebe kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7).

I HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

23.11.2011 esitas E V Viru Maakohtusse hagi Metsäliitto Eesti AS (käesoleval ajal - Metsä Forest Eesti AS) vastu põhivõlgnevuse summas 32 450 euro ja viiviste summas 2397,95 euro nõudes. Hagiavalduses 23.11.2011 toodud asjaolud ja nõue (I, lk 33-8). E V (Hageja) ja Jussi Mets OÜ (registrikood 11675698) osanik ja juhatuse liige Andres Puhasmets leppisid 2009.a. suvel kokku, et Andres Puhasmets tellib hageja omandis olevale xxxx kinnistule (kinnistusraamatu registriosa nr 28231) metsamajanduse kava, kuna olemasolev metsamajanduse kava oli aegunud. Pärast kava tellimist tekkis hagejal soov müüa kinnistu eraldistel 4, 6 ja 7 kasvava metsa raieõigus ning Andres Puhasmetsal oli huvi raieõigus osta. Raieõigus annab metsaseaduse (edaspidi MS) § 37 lg 7 kohaselt õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut hageja ja Andres Puhasmets ei sõlminud, kuna viimasel ei olnud raha ja hageja ei olnud nõus raieõigust võõrandama enne, kui raha on reaalselt hageja kontol või hageja käes. Kuna Andres Puhasmets lubas raha hankida, siis leppis hageja temaga suuliselt kokku, et Jussi Mets OÜ-l on lubatud teha metsa ettevalmistamise ja raietöid, kuid metsamaterjali hageja valdusest (kinnistult) välja viia ei tohi ning metsamaterjali omand jääb hagejale seni, kuni kogu ostuhind on tasutud. Jussi Mets OÜ tegeles ka ise metsa ülestöötamisega (raiete teostamisega). Kuna kinnistu eraldistel 4, 6 ja 7 olev ala oli Jussi Mets OÜ jaoks töömahult liiga suur, siis oli Andres Puhasmetsa soov omandada hagejalt raieõigus ja seejärel see edasi võõrandada Metsäliitto AS-le (edaspidi - kostja) ja teenida raieõiguse võõrandamise pealt tulu. Andres Puhasmets võltsis 12.02.2010 raieõiguse võõrandamise lepingul hageja allkirja ning võltsitud lepingu alusel otsustas raieõiguse kostjale edasi võõrandada. Sellega lõi ta näiliku olukorra, nagu oleks Jussi Mets OÜ hagejalt raieõiguse omandanud. Võltsitud lepingu alusel müüs Jussi Mets OÜ raieõiguse edasi kostjale, kes teostas 2010.a. lõpus hageja kinnistu eraldistelt 4, 5 ja 6 lageraide ja ka materjali väljaveo. Enne metsamaterjali väljavedu ladestas kostja metsamaterjali hageja kinnistule. Hageja märkas ladestatud metsamaterjali ja teavitas kostjat asjaolust, et hageja ei ole raieõiguse võõrandamise lepingut kellegagi sõlminud ja ta on endiselt metsamaterjali omanik ning metsamaterjali ei tohi metsast välja vedada.

26.11.2010 sai hageja kokku Andres Puhasmets`aga, nõudis temalt selgitust langetatud puude kohta ja kokkuleppe täitmist, mille kohaselt ei tohtinud ta materjali väljavedu teostada enne, kui on hagejaga sõlminud raieõiguse võõrandamise lepingu ja kogu metsamaterjali ostuhind on tasutud. 26.11.2010 kirjutas Andres Puhasmets hagejale garantiikirja, milles kinnitas järgmist: enne ei toimu mitte mingisugust materjali realiseerimist lageraietelt, kui on tasutud

terviklikult kõik ostuhind; ostuhind tasutakse kolme osamaksena, mis moodustab kokku summa 230 000 krooni (sellest 30 000 krooni pidi Andres Puhasmets tasuma hageja arveldusarvele SEB pangas hiljemalt 27.11.2010, 60 000 krooni hageja arveldusarvele SEB pangas hiljemalt 30.11.2010 ja viimane osamakse 140 000 krooni sularahas hiljemalt 03.12.2010). Kui Andres Puhasmets ei ole tasunud hiljemalt 03.12.2010 kogu ostuhinda, jääb lageraietelt saadud materjal hagejale; hageja ei ole kohustatud metsa ülestöötamise eest kellelegi tasuma, kui Andres Puhasmets ei ole tähtaegselt tasunud ostuhinda. Garantiikirjas sätestatud tähtaegadeks mingeid summasid ei laekunud, samuti ei sõlminud hageja ja Andres Puhasmets raieõiguse võõrandamise lepingut. Hoolimata asjaolust, et nii Andres Puhasmets kui ka kostja olid teadlikud, et metsamaterjali ei tohi kinnistult ära viia, teostas kostja ebaseaduslikult ja hageja omandiõigust rikkudes metsamaterjali väljaveo.. 20.12.2010 esitas hageja Politsei– ja Piirivalveameti Ida- Prefektuuri Rakvere Politseijaoskonda kuriteokaebuse, hinnates tekitatud kahju suuruseks 300 000 krooni s.o 19 173,49 eurot (materjali kogus 880 tihumeetrit). 29.12.2010 saatis hageja kostjale päringu ja taotluse dokumentide esitamiseks, teavitades kostjat, et soovib tutvuda dokumentidega, mille alusel kostja kinnistul raiet teostas ning metsamaterjali äraveo korraldas. Hageja märkis, et ei ole raieõiguse võõrandamise lepingut kellegagi sõlminud, samuti ei ole ühelegi isikule andnud volitust selline leping tema nimel sõlmida. Hageja selgitas, et pärast dokumentidega tutvumist, on tal võimalik kujundada lõplik seisukoht teostatud raie ja metsamaterjali äraveo õiguspärasuse ning tekitatud kahjude osas. Kostja hageja soovitud dokumente ei edastanud. Pärast kuriteokaebuse esitamist hageja poolt, esitati Andres Puhasmets`ale ja Jussi Mets OÜle kahtlustus KarS § 344 lg 1 ja 2 ning § 345 lg 1 ja 2 sätestatud kuritegude toimepanemises. 26.01.2011 kriminaalasjas nr 10240106735 Ida Prefektuuri poolt koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistas Andres Puhasmets, et ta võltsis raielepingu ja võltsitud lepingu alusel võõrandas raieõiguse edasi kostjale. Hageja saatis 13.09.2011 kostjale ettepaneku võlgnevuse tasumiseks põhisummas 19 173,49 eurot ja viiviste tasumiseks summas 1 148,43 eurot, kokku 20 321,92 euro nõudes. Hageja nõude suurus põhineb metsamaterjali maksumusel, mille äraveo kinnistult kostja ebaseaduslikult organiseeris. Lisanduvad viivised 8,25% põhisummalt alates 29.12.2010. Raie teostamisest oli möödunud juba 9 kuud, mistõttu hageja eeldas, et kostja on ebaseaduslikult saadud metsamaterjali ära tarvitanud või edasi müünud.. Hageja kiitis kostja ebaseaduslikult saadud metsamaterjali võõrandamise vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 114 lõikes 2 sätestatule heaks, ning esitas kostjale alusetust rikastumisest tuleneva nõude VÕS § 1037 lg 1 ja 2 alusel. Kostja ei nõustunud hageja nõuet rahuldama enne, kui on esitatud veenvaid kirjalikke tõendeid Jussi Mets OÜ ja hageja vahelise lepingu võltsitusest. Samuti soovis kostja 19.09.2010 saadetud vastuses hagejalt andmeid kuriteokaebuse menetlemise kulgemise ja tulemuste kohta. 12.10.2011 on Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-11114 Jussi Mets OÜ ja Andres Puhasmets mõistetud süüdi KarS § 344 lg 1 ja 2 ning § 345 lg 1 ja 2 sätestatud süütegude toimepanemises.. Kohtuotsuse kohaselt esitati Andres Puhasmets`ale süüdistus selles, et ta 22.02.2010 võltsis kasvava metsa raieõiguse müügi lepingu Jussi Metsa OÜ ning E Ve vahel lageraide teostamiseks E Vele kuuluval kinnistul kirjutades lepingule alla E Ve allkirja, mille alusel sai Jussi Mets OÜ nimetatud maaüksusel raieõigust edasi võõrandada. Samuti esitas

ta võltsitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu Metsäliitto Eesti AS-i esindaja Heikki Ubalehe e-mailile, mille alusel sõlmiti Jussi Mets OÜ ja AS Metsäliitto Eesti vahel kasvava metsa võõrandamise leping nr 107072501 E V kuuluval maaüksusel summas 19 162.57 eurot (299 829 krooni). Kuna kostja võlgnevust ei ole tasunud, siis esitab hageja kostja vastu hagi võlgnevuse summas 34,847.95 eurot (põhivõlgnevus 32,450.00 eurot + viivised 2,397.95 eurot) nõudes. Õiguslikud põhjendused. põhjendused Suulist kokkulepet puude langetamiseks ei saa käsitleda raieõiguse võõrandamise lepinguna, kuna MS § 37 lg 7 kohaselt hõlmab raieõigus endas ka õigust omandada langetatud puud ja saadud puud metsast ära vedada. Sellist luba hageja Andres Puhasmetsale ei andnud (kokkulepe oli ainult puude langetamise osas). MS § 37 lg 6 sätestab raieõiguse võõrandamise lepingule kirjaliku vorminõude. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Suuline kokkulepe metsa raiumiseks ja selle ettevalmistamiseks ei ole käsitletav raieõiguse võõrandamise lepinguna, mille alusel oleks Andres Puhasmets saanud raieõigust kostjale edasi võõrandada. Seega ei ole Andres Puhasmetsa ja kostja vahel sõlmitud raieõiguse võõrandamise leping kehtiv. Kostja ei saanud ka metsamaterjali heauskseks omanikuks AÕS § 95 lg 1 tähenduses, kuna esinevad AÕS § 95 lõikes 3 sätestatud heauskset omandamist välistavad asjolud, s.o – metsamaterjal oli omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Hageja omandiõigust oli rikutud ning hageja esitas 13.09.2011 kostjale alusetust rikastumisest tuleneva nõude VÕS 1037 lg 1 ja 2 alusel. Kuna hageja eeldas, et kostja on ebaseaduslikult saadud metsamaterjali edasi võõrandanud või ära tarvitanud, siis kiitis ta 13.09.2011 käsutustehingu heaks ( TsÜS § 114 lg 2). Vastavalt VÕS § 1037 lg 1 sätestatule peab kostja hagejale hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Hageja nõude suurus põhineb selle metsamaterjali maksumusel, millise materjali väljaveo kinnistult kostja korraldas. Kuriteokaebuse esitamisel hindas hageja tekitatud kahju suuruseks 300 000 krooni, s.o 19 173,49 eurot. 13.09.2011 kostjale esitatud ettepanekus märgitud kahju suurus oli hinnanguline. Käesolevaks ajaks on selgunud, et metsamaterjali väärtus oli suurem, mistõttu hageja muudab nõude suurust. Vastavalt Andres Puhasetsa poolt hagejale antud garantiikirjale, et kui ta ei tasu kogu ostuhinda hiljemalt 03.12.2011, siis ei ole hageja kohustatud metsa ülestöötamise eest tasuma ja kogu raietelt saadud materjal jääb hagejale.. Andres Puhasmets ostuhinda ei tasunud, mistõttu hagejal oli õigus raiutud metsamaterjalile, ilma et hageja oleks pidanud raietööde eest Andres Puhasmetsale tasuma. Hageja nõude suuruseks ei ole mitte raieõiguse harilik väärtus, vaid metsamaterjali väärtus sellise koguse eest, millise koguse kostja ebaseaduslikult hageja kinnistult minema viis. OÜ-lt Metsabüroo tellitud ekspertiisiakti kohaselt oli 2010.aasta lõpu ostuhindades. Vaidlusalustelt eraldistelt raiel saadud sortimentide müügist teenitud eeldatav tulu 32 450 eurot (507 732 krooni). OÜ Metsabüroo hindab metsa ülestöötamise ja kokkuveo kulusid kokku 10 829,00 eurot. Hageja loeb oma nõude suuruseks OÜ Metsabüroo eksperdiaktil eksperdiaktil põhinevalt 32 450 eurot. Kostja ja Andres Puhasmetsa vahel sõlmitud raieõiguse võõrandamise leping on tühine, mistõttu kostja saaks nõuda Andres Puhasmetsalt temale üle antud summad välja alusetu rikastumise sätete alusel vastavalt TsÜS § 84 lõikes 1 sätestatule, samuti saaks kostja nõuda Andres Puhasmetsalt kahju hüvitamist (eelkõige metsa ülestöötamisega seotud kulud) TsÜS § 101 alusel. Asjaolu, et Jussi Mets OÜ osutas E V okste kokkuveo ja ladestamise teenust, ei muuda hageja nõude suurust. Kostjale esitatud nõuet ei ole hageja mingisuguses ulatuses tasaarveldanud. Samuti ei muuda hageja esitatud nõude suurust asjaolu, et hageja müüs kolmandatele isikutele oksi ja raiejäätmeid.

Hageja nõue põhineb metsamaterjalil, mille kostja metsast välja viis, s.o VÕS § 1037 lõikes 1 viidatud rikkumise teel saadud (metsamaterjali) harilik väärtus. OÜ Metsabüroo hindamisaktis ei ole raiejäätmeid sortimentide müügist saadava tulu sisse arvutatud. Metsamaterjali väärtus on arvutatud sellelt materjalilt, mille kostja ebaseaduslikult minema viis ja mille väärtuse on kostja kohustatud hüvitama. VÕS § 113 lg 2 kohaselt võib alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul võlausaldaja nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Ebaseaduslikust raie teostamisest teatati kostjale 29.12.2010 saadetud e-kirjaga, milles hageja teavitas kostjat võimalikust nõudest kostja vastu tulenevalt ebaseaduslikust materjali väljaveost kinnistult. Võlgnik on perioodil 29.12.2010 - 21.11.2010 viivituses olnud 327 päeva. Hageja taotleb seadusjärgse viivise väljamõistmist vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatule hagi esitamise seisuga kokku summas 2 397,95 eurot. Eesti Panga poolt Ametlikes teadaannetes avaldatu kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1.jaanuarit 2011 oli 1% ja enne 1.juulit 2011 1,25%. Seega on kostja kohustatud maksma viivist 29.12.2010 - 31.12.2010 8,00 % aastas (0,02191% päevas) ja 01.01.2011 – 21.11.2011 8,25% aastas (0,02260% päevas). Kuna kostja on viivituses olnud kokku vastavalt 2 ja 325 päeva, siis kuulub tasumisele viivis põhivõlgnevuselt (32 450 eurolt) vastavalt 0,04383 % + 7,3458 % = 7,3897 %, mis teeb viiviste kogusummaks 2 397,95 eurot.

II KOSTJA VASTUS HAGILE

23.01.2012 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista (I, lk 50-58). Kostja ei vaidlusta hagiavalduses esitatud asjaolusid, et hageja soovis müüa ja Andres Puhasmets soovis osta kasvava metsa raieõigust, samuti ei vaidlusta ta, et kasvava metsa raieõiguse müügilepingut hageja ja Andres Puhasmetsa vahel ei sõlmitud, kuivõrd viimasel ei olnud selleks piisavalt raha. Kostja ei välista ka hageja ja Andres Puhasmetsa ja/või tema ühingu vahel suulise kokkuleppe sõlmimist, kuid leiab, et see asjaolu vajab kontrollimist ja seda saab teha Andres Puhasmetsa tunnistajana ülekuulamisel. Puudub ka vaidlus, et Andres Puhasmets on raieõiguse edasivõõrandamise eesmärgil võltsinud raieõiguse müügilepingu, millega tekitas enda ühingule näilise raieõiguse hageja metsale ning müüs selle võltsitud lepingu alusel raieõiguse edasi kostjale. Kostja tunnistab, et teostas 2010.aasta lõpus Andres Puhasmetsa ühinguga - OÜ Jussi Mets (edaspidi ka Ühing) sõlmitud lepingu alusel hageja metsas raie ja vedas raiutud materjali metsast välja; samuti tunnistab, et hageja teavitas kostjat peale metsa raiumist ja väljavedamise ajal sellest, et ei ole raieõigust kellelegi võõrandanud. Kostja peab vajalikuks Andres Puhasmetsa tunnistajana ülekuulamist, et kontrollida hageja väiteid temaga sõlmitud kokkulepetest. Kostja ei vaidlusta ka Andres Puhasmetsa poolt 26.11.2010 antud garantiikirja. Andres Puhasmets on aga ise kostjale kinnitanud, et on osa raieõiguse ostuhinnast hagejale tasunud. Kostja kinnitab ka, et peale metsa raiumise ja väljaveo märkamist hageja esialgu tõepoolest teatas kostja töötajatele, et materjali ei tohi kinnistult ära vedada. Samas leppisid aga hageja ja kostja arutelu tulemusel kokku, et kostja jätkab metsamaterjali äravedu, kuivõrd realiseeritud materjali koguse järgi on hagejal hiljem oluliselt lihtsam Andres Puhasmetsa ja/või tema ühinguga arveldada. Kostja täpsustab ka, et politseile esitatud avalduses on hageja hinnanud äraviidud metsamaterjali koguseks tegelikult 800 tm.. Kostja märgib, et 29.12.2010 saadetud kirjas ei teatanud hageja, et ei ole raieõiguse võõrandamise lepingut kellegagi sõlminud, vaid teatas, et ei ole kostjaga lepingut sõlminud ja ei ole andnud ka volitust tema nimel lepingute sõlmimiseks.

Kostja hinnangul omavad omavad asja lahendamisel tähtsust veel järgmised asjaolud: 1) kostja tasus 22.02.2010 Andres Puhasmetsaga sõlmitud lepingu järgi ostuhinna summas 287 835.85 krooni Andres Puhasmetsale 23.02.2010; 2) kostja sai raielangi valduse enne, kui hageja teavitas teda, et ta ei ole raieõigust kellelegi võõrandanud. Nimetatud asjaolu nähtub lepingust ja selle lisaks olevast raielangi üleandmise aktist, samuti võivad seda tõendada kostja taotletavad tunnistajad (Heikki Ubaleht, Andres Puhasmets jt); 3) kostja alustas hageja metsas raietöid 26.11.2010, mis nähtub kostja tööaja arvestuslehelt. Kostja seisukoht ja õiguslik põhjendus. Kostja leiab, et VÕS § 1037 ei kohaldu käesolevas asjas, kuivõrd kostja omandas metsamaterjali heausksuse alusel, ning isegi juhul, kui viidatud paragrahv kohalduks, oleks hageja nõue väiksem hagiavalduses märgitust. VÕS § 1037 lõikes 2 sätestatu kohaldamise eelduseks on heakskiidetava tehingu teinud isiku poolt omaniku õiguse rikkumine. Kostjal oli metsamaterjali edasimüümise tehingu tegemiseks õigus, kuivõrd ta oli metsamaterjali omanik. Hoolimata sellest, et Andres Puhasmetsa ühingul endal ei olnud raieõigust, sai kostja selle ühingult siiski õigusnäilikkusele tuginedes AÕS § 95 lg 1 alusel omandada. Metsamaterjal on vallasasi, mistõttu reguleerib selle heauskset omandamist AÕS § 95. Viidatud sätete alusel heauskse omandamise eeldusteks on, et: 1) asi anti omandajale üle 2) võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma 3) omandaja peab olema heauskne omandi üleandmise lepingu sõlmimisel 4) omandaja peab olema heauskne ka asja (valduse) üleandmise ajal 5) asi on läinud omaniku valdusest välja tema tahte kohaselt. Kostja leiab, et ühingu poolt kostjale raielangi üleandmise osas (koos sellel asuvate puudega) vaidlust ei ole. Hageja ise on hagiavalduses öelnud, et kostja teostas hageja kinnistul metsa raiet ja vedas metsamaterjali välja. Seega oli raielank kostjale üle antud. OÜ-l Jussi Mets andis raieõiguse võõrandamise lepinguga kostjale üle omandi raielangil kasvavate puude raiumise tulemusel tekkivale metsamaterjalile. Oluline on see, et metsamaterjali omandi üleandmiseks ühingul tegelikult õigust ei olnud. Kostja oli lepingu sõlmimise ajal 22.02.2010 heauskne, st ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et ühingul puudub õigus metsamaterjali omandi üleandmiseks. Andres Puhasmets esitas kostjale omanikuga sõlmitud raieõiguse võõrandamislepingu, metsateatise ja hageja kinnistul kasvava metsa metsamajanduskava väljavõtte metsas kavandatavate tööde kohta. Nimetatud dokumentide esitamisega tekitas ta kostjas veendumuse, et on kinnistu omanikult omandanud raieõiguse. Metsateatise esitamise õigus on MS § 41 lg 1 kohaselt vaid metsa omanikul või tema volitatud esindaja ning antud juhul oli metsateatise esitanud omanik ise. Kostja sai nimetatud dokumentide esitamisega piisava kindluse, et OÜ Jussi Mets on omanikult raieõiguse omandanud. VÕS § 15 lg 4 kohaselt, kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Eelpool väljatoodud asjaolude kohaselt ei jätnud kostja raieõiguse võõrandamise lepingut sõlmides käibes vajalikku hoolt üleüldse järgimata, rääkimata selle olulisel määral järgimata jätmisest. Kostja oli heauskne ka metsamaterjalile metsamaterjalile valduse saamise ajal. Antud asjas omab tähtsust asjaolu, millal anti metsamaterjali valdus kostjale üle, sest sellel hetkel pidi kostja olema heauskne. Samas ei ole ühing metsamaterjali kui raiutud puidu valdust kostjale kunagi üle andnud. Ühing ei saanudki seda teha, kuivõrd ühing andis kostjale üle raielangi koos sellel kasvavate puudega. Kostja raius kasvavad puud ja omandas metsamaterjali. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda metsamaterjali valduse saamise ajaks aeg,

mil kostja sai raielangi valduse, sest raielangi valdusega sai ta ka valduse sellel kasvavatele puudele. Kuivõrd tegemist oli piireteta kinnistuga, siis raielangi valduse üleandmiseks ei olnud tarvis muud, kui vastavat kokkulepet üleandja ja vastuvõtja vahel,, milleks oli üleandmise akt. Valduse üleandmiseks täiendavate tegude tegemiseks vajadus puudus. Raielangi täpsed piirid oli Andres Puhasmets näidanud kostjale kätte sellega, et oli langilt alusmetsa ja võsa vastavates piirides ära raiunud. Kostja viis raielangile kohale oma raietehnika ja asus 26.11.2010 metsa raiuma ja välja vedama. Seega, kostja sai raielangi ja sellel kasvavate puude valduse üleandmise akti allkirjastamisega 22.02.2010, s.o. enne, kui ta sai teada asjaolust, et omanik ei ole raieõigust võõrandanud, mistõttu oli kostja ka valduse saamisel heauskne. Kostja leiab, et metsamaterjal ei läinud hageja valdusest välja hageja tahte vastaselt. Hageja andis raielangi valduse Andres Puhasmetsale, lubades tal metsas teha eeltöid ja metsa raiuda, nende vahel oli sõlmitud kokkulepe raieõiguse võõrandamiseks tulevikus. Andres Puhasmetsal oli õigus teostada raielangil raietöid ning nende teostamise õiguse sai ta mitte hageja, vaid enda huvides. Raielangi valduse sai Andres Puhasmets hagejalt hageja tahte kohaselt – hageja oli nõus, et Andres Puhasmets teostab raielangil raietöid. Järelikult andis hageja raielangi koos sellel kasvavate puudega (mis tuli raiuda) Andres Puhasmetsa valdusse, kes andis raielangi koos kasvavate puudega omakorda kostja valdusse.. Metsamaterjal oli hageja valdusest välja läinud juba ajal, mil ta andis raielangi Andres Puhasmetsa valdusse. Hageja väide Andres Puhasmetsaga sõlmitud kokkuleppest, et metsamaterjali ei võinud realiseerida, ei ole asjakohane, sest tegemist oli käsutamisõiguse piiramisega, mitte valduse piiramisega. Kostja leiab, et täidetud on kõik heauskse omandamise eeldused. eeldused. Kostja sai seega metsamaterjali omanikuks ja tal oli täielik õigus teha sellega ükskõik milliseid seadusega lubatud tehinguid, sh metsamaterjali võõrandamistehingut. Kuivõrd heauskse omandamise puhul kaotab senine omanik asjale kõik õigused, siis ei saanud kostja metsamaterjali võõrandamisega kuidagi rikkuda hageja õigusi, mistõttu VÕS § 1037 lg 2 ei ole asjas kohaldatav ning hagejal puudub kostja vastu mistahes nõue. Juhul kui kohus asub seisukohale, et kostja ei omandanud metsamaterjali heauskselt ja kohaldamisele kuulub VÕS § 1037, on hageja nõue väiksem kui hagiavalduses avaldatu. Hageja on ebaõigesti lähtunud OÜ Metsabüroo ekspertiisiaktis välja toodud metsamaterjali kogusest, milles on lähtutud metsateatisel kajastatud andmetest. Metsateatise kohaselt tuli eraldistelt 4, 6 ja 7 raiuda 1003 tm puitu. Nähtuvalt raietraktori juhi tööaja lehel kajastatud infost, on kogu raielangilt raiutud vaid 810,8 tm puitu. Vahe on OÜ Metsabüroo ekspertiisiaktis aluseks võetud arvestusliku mahuga 192,2 tm (1003 - 810,8). OÜ Metsabüroo ekspertiisiakti kohaselt oli raiutud puidu ühe tihumeetri keskmiseks hinnaks 32,35 eurot (32 450,76 /1003), mistõttu hageja põhinõue VÕS § 1037 lg 2 kohaldumisel peaks olema 6 217,67 eurot (32,35 x 192,2) väiksem, s.o. 26 232,33 eurot (32 450,00 - 6 217,67). Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et kostja ei omandanud metsamaterjali heauskselt, juhib kostja tähelepanu sellele,, et hageja on on viivist arvestanud valesti. valesti Hageja on ekslikult märkinud viiviste arvestamise alguseks 29.12.2010, mil ta saatis kostjale kirja, mis on pealkirjastatud kui „Päring ja taotlus dokumentide esitamiseks“. VÕS § 113 lg 2 kohaselt algab viivisearvestus ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja kirjas märgitud päringu eesmärgiks oli saada asjaolude ja seega ka nõude olemasolu selgitamiseks teavet. Hageja on päringus märkinud, et „Peale dokumentidega tutvumist on võimalik

E Vel kujundada lõplik seisukoht Teie poolt teostatud raie õiguspärasuse ja raiega tekitatud võimalike kahjude osas“. Sellest nähtub, et hageja ei olnud tollel hetkel veendunud raie ebaseaduslikkuses ja soovis selle välja selgitada alles peale dokumentide saamist.

Hageja esitas kostjale nõude alles 13.09.2011, kui teatas, et tal on kostja vastu nõue ja palus tasuda põhisumma 19 173,49 eurot ja viivised 1148,43 eurot. Seega oleks õige arvestada ka viivist just nimetatud nõude summalt, so 19 173,49 eurolt ja seda alates 14.09.2011. Kostja arvestuste kohaselt oleks sel juhul hagi esitamise päeva seisuga õigus nõuda viivist vaid 299 eurot (19 173,49 eurot x 0,0226 % x 69 päeva).

III HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE SUHTES

Hageja jääb 06.02.2012 esitatud menetlusdokumendis (I, lk 73-79) oma nõude juurde ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 32 450 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 06.02.2012 summas 2 581,01 eurot ning alates 06.02.2012 lisanduvad viivised protsendina põhivõlalt kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni 8,25% aastas (0,02260 % päevas). Hageja kordab hagiavalduses toodud asjaolusid ja väiteid, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimiseni hageja ja Andres Puhasmets ei jõudnud,, kuna Andres Puhasmetsal puudus raha raieõiguse ostmiseks. Jussi Mets OÜ-l oli hagejaga suulise kokkuleppe alusel lubatud teha metsa ettevalmistamise ja raietöid, aga metsamaterjali hageja valdusest, s.o xxxx kinnistult, välja viia ei tohtinud ning metsamaterjali omand jäi hagejale senikauaks, kuni kogu ostuhind on tasutud. Hageja andis seega selge signaali, et tal on tahe jääda metsamaterjali valdajaks ja metsamaterjali väljaviimine tema valdusest on keelatud. 26.11.2010 sai hageja kokku Andres Puhasmetsaga, nõudis Andres Puhasmetsalt selgitust langetatud puude kohta ja kokkuleppe täitmist. 26.11.2010 hagejale antud garantiikirjas kinnitas Andres Puhasmets, et enne ei toimu mingisugust materjali väljavedu hageja kinnistult, kui on tasutud terviklikult kõik ostuhind. Hageja parandab hagiavalduses hagiavalduses edastatut: kuriteokaebuse edastamise ajal oli metsamaterjal „välja veetud“, veetud“, s.o ladestatud hageja kinnistule. kinnistule. Kostja oli teadlik, et Andres Puhasmets võõrandas kostjale raieõiguse võltsitud lepingu alusel, ta oli ka teadlik, et metsamaterjal on endiselt hageja omandis ja et hageja ei luba ladestatud metsamaterjali oma kinnistult ära vedada. 22.12.2010 viibis hageja kinnistul koos kahe politseiametnikuga, samuti viibis kinnistul kostja töötaja U. Hageja kinnitas 22.12.2010 kostja töötajale, et metsamaterjali kinnistult välja viia ei tohi. Politseiametniku selgitusel oli tegemist tsiviilvaidlusega, mistõttu politseil puudus pädevus metsamaterjali väljavedu takistada. Seda saab kinnitada ka K J, kes nimetatud sündmuste ajal hagejaga koos oli ja teab hageja ja kostja vahelise vestluse üksikasju, samuti saab anda ütlusi selle kohta, et metsamaterjali äravedu kinnistult ei olnud vajalik, sest raiutud metsamaterjali kogus oli võimalik kindlaks teha ka kostja kasutatava metsatehnika näitude järgi. Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega. seisukohtadega. Kostja esitatud tõendid nõude suuruse arvutamiseks ei ole asjakohased, kuna nende õigsust ei ole võimalik objektiivselt kontrollida. Hageja leiab, et ei ole asjakohane rääkida „raielangi“ kui kogu kinnistu või seal asetsevate puude valduse üleandmisest Andres Puhasmetsale. Valdus tähendab valdaja võimu asja vabalt vallata ja valitseda ning teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada. Andres Puhasmets ei saanud „raielanki“, s.o seal asetsevaid pinnast, puid jms vabalt vallata ja valitseda, samuti ei olnud Andres Puhasmetsa võimuses teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada. Valduse kehtestamine nõuab teoorias ka tegeliku võimu teostamise suunatust pikemale ajaperioodile. Lisaks puudus eeltööde tegemise ajal Andres Puhasmetsal tahe „raielangile“ valduse kehtestamiseks, kuna Andres Puhasmets osutas teenust kinnistul, mis oli hageja valduses. Tahe „raielanki“ vallata (seda faktiliselt mõjutada ja teiste mõjuavaldusi välistada) ei saanud tekkida enne raieõiguse võõrandamise lepingu võltsimist.

Hageja lubas Andres Puhasmetsal teha kinnistul eeltöid ja raietöid, mis aga ei tähenda, et hageja oleks kinnistu valdust kellelegi üle andnud. Hageja säilitas valduse oma kinnistule/raielangile ning hageja valdus ei ole katkenud. Kostja on seadnud kahtluse alla hagiavalduses esitatud väited. Kui hageja ja Andres Puhasmets oleksid kokku leppinud, et Andres Puhasmets tohib teostada eeltöid, raietöid ja ka metsamaterjali kinnistult ära vedada, siis oleks selline kokkulepe kvalifitseeritav raieõiguse võõrandamise lepinguna MS § 37 lg 7 tähenduses. Suuline kokkulepe MS § 37 lg 6 tulenevalt oleks TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tühine. Tühiste lepingute sõlmimise osas tunnistajate ülekuulamiseks aga vajadus puudub. Hageja ei ole kunagi öelnud või mingil viisil mõista andnud, andnud, et kostja võiks metsamaterjali kinnistult ära viia. Kuriteokaebuse esitamise ajal 20.12.2010 oli metsamaterjal veel ladestatud hageja kinnistule. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et nõude suurust tuleb arvestada kostja esitatud „juhi tööaja lehe“ järgi, sest juhi tööaja leht, mis kajastab raietraktori mõõdetavat infot, on kostja koostatud ja hagejal puudub võimalus selle info õiguspärasuse kontrollimiseks. Hageja arvates on põhjendatud lähtuda nõude suuruse arvutamisel metsateatisest ja OÜ Metsabüroo ekspertiisiaktist. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et viiviste arvutamise alghetkeks tuleb lugeda 29.12.2010, mil hageja saatis kostjale kirja nõudega kostja poolt teostatud raie aluseks olevate dokumentide väljastamiseks. Kostja edastatavad dokumendid oleksid võimaldanud kujundada lõpliku seisukohta selles, kas esineb hageja nõuet välistavaid asjaolusid. Hageja „veendumus“ kui selline ei oma nõude esitamisel mingisugust õigusliku tähendust. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised arvestatuna põhisummalt perioodil 29.12.2010 31.12.2010 8,00 % aastas (0,02191 % päevas) ja 01.01.2011 – 06.02.2012 ning sealt edasi kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni 8,25% aastas (0,02260% päevas). Metsäliitto AS on 06.02.2012 seisuga viivituses olnud kokku vastavalt 2 (29.12.2010 - 31.12.2010) ja 350 päeva (01.01.2011 06.02.2012). Kostja kohustatud tasuma viivist põhivõlgnevuselt (s.o 32,450.00 eurot) vastavalt 0,04383 % + 7,91 % = 7,95383 %, mis teeb viiviste kogusummaks 2,581.01 eurot; samuti palub hageja täiendavalt välja mõista viivised protsendina põhinõudest alates 06.02.2011 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.

IV POOLTE SEISUKOHAD EDASISE

EDASISE MENETLUSE KÄIGUS

Hageja täiendavad seisukohad. seisukohad. 20.03.2012 esitatud menetlusdokumendis (I, lk 112-118) ei nõustu hageja kostja käsitlusega, mille kohaselt oli Andres Puhasmets raielangi ja seal kasvavate puude valdaja ja et hageja andis raielangi valduse Andres Puhasmetsale enda tahte kohaselt (s.o kokkuleppel või mingi õigussuhte raames). Hageja esitas samas menetlusdokumendis täiendavad seisukohad, märkides, et kostja on omaks võtnud 20.12.2010 kostja teavitamise hageja poolt. Seega, hiljemalt 20.12.2012 oli kostja teadlik võltsitud lepingust ja hageja omandiõigusest metsamaterjalile. Hageja täpustas, et peale kostja teavitamist võltsitud lepingust ja ebaseaduslikust raiest, samuti nimetatud asjaolust politseile teavitamist, nõustus ta kostja poolt kinnistult metsamaterjali äraviimisega. Hageja andis vastava nõusoleku, kuna kostja ütles, et nad tahavad metsamaterjali kogust kindlaks määrata. Hageja on ka seisukohal, et 20.12.2010 ei olnud kostja saanud metsamaterjali (heauskseks) omanikuks. Hageja on olnud kogu aeg, s.o katkematult ja järjepidevalt, nii raielangi kui metsamaterjali valdaja.

Raielank või metsamaterjal ei läinud hageja valdusest välja tema tahte kohaselt, s.o tema nõusolekul, heakskiidul, või mingi õigussuhte raames ning see välistab metsamaterjali heauskse omandamise võimaluse kostja poolt. Hageja rõhutab täiendavalt, et seisuga 20.12.2010 ei olnud kostja ja Andres Puhasmetsa vahel sõlmitud (tühine/kehtetu) raieõiguse võõrandamise leping veel täidetud. Hageja ei andnud kokkuleppel Andres Puhasmetsale üle raielangi või seal kasvavate puude valdust AÕS § 36 lg 2 tähenduses. Kokkulepet eeltööde tegemiseks ei saa võrdsustada kokkuleppega valduse üleminekuks. Valduse ülemineku kokkuleppeks hageja tahe puudus, raie ettevalmistustööde tegemise lubamisega ei loobunud hageja oma relatiivsetest omanikuõigustest asja vastu. Hagejal ja Andres Puhasmetsal ei olnud kokkulepet valduse ülemineku kohta. Juhul kui Andres Puhasmets käsitles kokkulepet eeltööde tegemiseks ka valduse ülemineku kokkuleppena, siis oli ta eksimuses TsÜS § 92 tähenduses. Hageja on endiselt seisukohal, et Andres Puhasmets ei omandanud valdust ka faktiliselt, s.o Andres Puhasmets ei teostanud tegelikku võimu asja üle. Valduse üleandmiseks kokkulepe puudus (AÕS § 36 lg 2). Valduse üleandmiseks kokkuleppe puudumisel on valduse olemasolu tuvastamiseks vajalik tuvastada tegeliku võimu teostamise võimalus asja üle ning sel juhul tuleb võimu teostamise pikaajalisust ja järjepidevust kindlasti käsitleda olulise aspektina. Hageja leiab, et Andres Puhasmets teostas võimu teataval määral. Arvestades, et Andres Puhasmets tegutses hageja korralduste kohaselt hagejale kuuluvas metsas (teostas raie eeltöid vastavalt hageja korraldustele ja samuti kohustus hoiduma teatud tegevustest), on Andres Puhasmets käsitletav valduse teenijana AÕS § 33 lg 3 tähenduses. Siinjuures ei muuda Andres Puhasmetsa valdajaks ka asjaolu, et Andres Puhasmets teostas võimu kasu saamise eesmärgil. Kui valduse teenija asub ilma valdaja nõusolekuta asja valdama, s.o tegutsema ilma valdaja korraldusteta, teostab ta valdaja suhtes omavoli. Sellisel juhul on tegemist pahauskse valdusega AÕS § 35 lg 2 tähenduses, mis välistab asja heauskse omandamise tema kaudu. Hageja subjektiivne tahe valdust mitte loovutada või kellelegi üle anda välistab metsamaterjali heauskse omandamise kostja poolt. Hageja leiab ka, et 20.12.2010 ei olnud kostja ja Andres Puhasmetsa vahel sõlmitud (tühine/ kehtetu) raieõiguse võõrandamise leping veel täidetud, mistõttu ei olnud kostjal võimalik saada metsamaterjali heauskseks omanikuks. MS § 37 lg 7 sätestab, et raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise leping koosneb seega erinevatest etappidest ning metsamaterjali omandamine saab toimuda alles pärast puude langetamist. Raieõiguse võõrandamise lepingu allkirjastamisega ei teki omand metsamaterjalile, kuna metsamaterjal, s.o puud ei ole sellel hetkel veel langetatud. Sellises olukorras on tegemist kasvava metsaga, mis on kinnistu osa. AÕS § 68 lg 3 kohaselt saab omand tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel. Langetatud metsamaterjal on vallasomand millele saab omand tekkida vallasasja valduse üleandmisega omandajale (AÕS § 92 lg 1). Valduse faktiline üleminek on seega omandi tekkimise eelduseks. Raieõiguse võõrandamise lepingu eripärast tulenevalt toimub metsamaterjali faktiline üleandmine raieõiguse omandajale alles lepingu viimases faasis, s.o siis, kui metsamaterjal on juba langetatud ja ladestatud ning toimub metsamaterjali metsast (kinnistult) ära vedamine. Hageja leiab, et 20.12.2010 ei olnud kostja saanud veel metsamaterjali valdajaks ega seega ka (heauskseks) omanikuks, kuna leping ei olnud veel täidetud: asja faktilist üleandmist ei olnud toimunud ja seega ei olnud kostja omand veel tekkinud.

Lepingu allkirjastamise ajal ei olnud metsamaterjal veel langetatud ja seega ei olnud ka kostja valduses. Hageja ei kaotanud valdust kinnistule või sellelt langetatud puudele enne, kui metsamaterjal hageja kinnistult minema viidi. Samal ajahetkel oleks võinud tekkida ka kostja omand metsamaterjalile, kui eelnevalt ei oleks hageja kostjat teavitanud ebaseaduslikust raiest ja hageja jätkuvast omanikuõigusest metsamaterjalile. Kostja omand ei oleks kuidagi saanud tekkida võltsitud lepingu allkirjastamisel AÕS 95 lg 1 alusel, kuna omandatava asja (metsamaterjali) faktilist üleandmist lepingu sõlmimisel ei toimunud. Samuti ei olnud metsamaterjal lepingu sõlmimise ajal kostja valduses, mis välistab vallasomandi tekkimise lepingu allkirjastamisel ajal AÕS § 95 lg 2 järgi. 03.05.2012 esitatud avalduses täpsustas hageja faktilisi asjaolusid (I, lk 151151-154). 154). Hageja märkis, et 15.05.2010 helistas hagejale kostja töötaja R M, kes avaldas soovi xxxx kinnistu üle vaadata ning seejärel vajadusel kinnistul kasvava metsa raieõigus hagejalt omandada. Mõned päevad hiljem helistas R M uuesti hagejale, soovis sõlmida xxxx kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut ning tegi ka konkreetse pakkumise – 270 000 krooni. Pärast teist telefonikõnet said R M ja hageja kokku xxxx kinnistul, kohtumise osapooled arutasid raie teostamise ja materjali väljaveo võimalikkust. Asjaolu, et kostja soovis hagejalt raieõigust osta 2010.a maikuus, kinnitab hageja arvates seda, et kostja kahtles tema ja Puhasmetsa vahel sõlmitud lepingu kehtivuses. Tehingus lõplikult kokku ei lepitud ja tehingut ei toimunud, kuid samas sai kostja teadlikuks hageja soovist kasvava metsa raieõigust võõrandada ning ka asjaolust, et hageja ei oleks vastavat soovi avaldanud juhul, kui ta oleks raieõiguse eelnevalt kolmandale isikule (Puhasmetsale) juba võõrandanud. Kostja ei olnud ka asunud koheselt peale lepingu sõlmimist raiet teostama, kuigi mets oli kuiv ja raiekõlbulik, vaid raie teostati alles 26.11.2010 – 02.12.2010. Hageja kinnitab, et Andres Puhasmets on tasunud talle 160 000 krooni, milline asjaolu ei mõjuta aga hageja nõude suurust. Hageja nõue põhineb metsamaterjali turuväärtusel, mille kostja kinnistult välja vedas, kuna vastavas ulatuses on kostja alusetult rikastunud. Hageja on ka seisukohal, et puude langetamise hetkel muutusid puud küll vallasasjaks, kuid kostja ei saanud valdust puudele enne, kui need olid kinnisasjalt välja veetud. AÕS § 95 lg 12 sätestab, et kui käesoleva seaduse § 94 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja omanikuks asja temale üleandmisega (s.o valduse saamisega), kui ta on üleandmise ajal heauskne. Kuna hageja oli kostjat eelnevalt võltsitud lepingust juba teavitanud, siis ei olnud kostja puude kinnistult väljaviimise ja valduse saamise ajal heauskne. 21.05.2012 esitatud menetlusdokumendis (I, lk 179-183) märgib hageja, et kostja on oma töötaja R M ja hageja kohtumise 2010.a mais omaks võtnud ja seega sai kostja juba 2010.a maikuus teadlikuks, et hageja ei ole raieõigust kellelegi võõrandanud. Täiesti ebausutav on kostja väide, et R M varumisjuhina ei teadnud, et teine varumisjuht (H U) oli eelnevalt juba Andres Puhasmetsaga sõlminud kostja nimel xxxx kinnistu raieõiguse võõrandamise lepingu. Ei ole ka usutav, et R M ei edastanud saadud informatsiooni kostjale. TsÜS § 133 lg 1 alusel omistatakse kostja töötajate teadmine kostjale. Kostja täiendavad seisukohad 06.03.2012 esitatud vastuses (I, lk 92-98) hageja seisukohtadele märgib kostja, et Andres Puhasmetsa poolt lepingu võltsimisest sai kostja teada alles peale seda,, kui ta oli juba metsamaterjali heauskse omandamise eeldused (heausksus omandi üleandmise kokkuleppe sõlmimisel ja valduse saamise ajal) täitnud.

Kostja seisukohad seisukohad valduse osas. osas. Valduse tekkimiseks ei pea tingimata esinema mingi pikem aeg. Andres Puhasmetsal oli raielangi valdus pikka aega ning ta andis selle hiljem kostjale, kes samuti pikema aja jooksul sellel erinevaid metsatöid teostas. Piireteta kinnistu puhul on valduse tekkimisel määravad ka teistsugused kriteeriumid; eelkõige on selliseks kriteeriumiks a) võimalus kinnistut kasutada b) selle tegelik kasutamine c) vastav kokkulepe eelmise valdajaga. Kuivõrd Andres Puhasmetsal oli võimalus kinnistut kasutada ja ta seda reaalselt ka tegi, olles selles hagejaga eelnevalt kokku leppinud, olid tal valduse saamiseks kõik kriteeriumid täidetud, mistõttu tuleb ta vaieldamatult lugeda raielangi valdajaks. Puhasmets ei osutanud hagejale teenust, ta kasutas lanki enda huvides, mitte hageja huvides. Tal oli hagejaga eelkokkulepe, et saab raieõiguse, kui tasub selle ostuhinna ning selles ootuses tegigi raietöid. Ta tegutses langil enda kasu silmas pidades, teostas raietöid eesmärgiga realiseerida hiljem materjal ja seega oli tal selge tahe lanki enda huvides kasutada ja seega ka vallata. Tahe raielanki vallata tekkis tal juba hagejaga raieõiguse müügilepingu läbirääkimistel. Andres Puhasmetsal viis läbi tegevusi, mida valdamiseks peetakse – mõõtis langi välja, raius sellelt metsa ja käitus nagu valdaja, sh andis langi valduse hiljem kostjale üle. Lisaks sellele oli tal ka omanikuga kokkulepe langi valdamiseks. Seega olid Puhasmetsa suhtel raielangiga olemas kõik valduse tunnused: ruumilise suhte olemasolu, selle piisav ajaline kestus, asjale mõjuavaldamise ja teiste isikute mõju kõrvaldamise võimalus ja tahte avaldamine valduseks. Üldjuhul peetakse piiramata maatükkide puhul (põllud, metsad) ja ka vallasasjade suhtes asja valdajaks küll nende omanikku, kuid käesoleval juhul on tegemist erandliku olukorraga omanik ei olnud valdaja vaid valdajaks on keegi teine, kes realiseeris oma valdust muu hulgas raietööde teostamisega ja raielangi valduse edasiandmisega. Eelnevast nähtuvalt oli hageja andnud raielangi kokkuleppega Andres Puhasmetsa valdusesse, kel oli selle alusel õigus teostada raielangil enda huvides raietöid ja metsamaterjal metsast välja vedada. Andres Puhasmets teostas raielangil ka reaalselt raietöid, samuti mõõtis raielangi välja ja märkis selle piirid maha. Seega on täiesti selge, et Puhasmetsal oli raielangi ja seega ka metsamaterjali valdus olemas. 27.03.2012 27.03.2012 edastatud seisukohas (I, lk 123 -130) märgib kostja, et hageja ja Andres Puhasmetsa kokkuleppest tulenevalt lubas hageja Jussi Mets OÜ-l kõnealusel langil mitte ainult raie ettevalmistöid, vaid ka raietöid teha, sh metsamaterjali välja vedada. Ka oma hagiavalduses on hageja märkinud, et Jussi Mets OÜ-l on lubatud teha metsa ettevalmistamise ja raietöid, sama on kinnitanud Andes Puhasmets. Andres Puhasmets on 26.01.2011 protokolli järgi öelnud politseis, et „Lõigata ta sealt eraldiselt lubas, aga lepingut ei olnud ta nõus sõlmima enne, kui rahad on makstud“. „Mingid rahad olin ma olin juba ära maksnud E V, nii et raiet lasi ta seal teostada, kuid 2010 aasta sügisel sai tehtud E V ka garantiikiri, selle kohta, et metsamaterjali lõigata võib ja ka välja vedada [...].“ „Selle garantiikirja eesmärk oligi see, et Metsäliitto saaks seal metsas toimetada [...]“. Vallasasja heauskset omandamist reguleerib AÕS § 95 ning nimetatud paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et asja omandaja peab olema omandamiseks heauskne a) asja üleandmisel ja b) omandi üleandmise kokkuleppe sõlmimisel. Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohus mitmetes oma lahendites. Kui asja lõplikuks omandamiseks on tarvis veel mõne täiendava lisatingimuse täitmine, siis ei välista heausksuse puudumine lisatingimuse täitumise ajal heauskset omandamist. Vallasasja heauskse omandamise tingimusteks on omandaja heausksus asja valduse saamisel ja omandi üleandmise kokkuleppe sõlmimisel. Kostja ei teadnud enne 20.12.2012 Andres Puhasmetsa poolt esialgse raieõiguse võõrandamise lepingul hageja allkirja võltsimisest ja oli seega kuni 20.12.2012 heauskne.

Kostja sai metsamaterjali valduse 22.02.2010, kui ühing andis raielangi ja sellel kasvavad puud kostjale vastava üleandmise aktiga üle - sellega anti talle ka reaalne võimalus ja õigustus metsamaterjali vallata - seda raiuda, välja vedada, ära vedada jne. Kuna raielank oli kostjale Andres Puhasmetsa poolt üle antud ja kostja teostas sellel ka raietöid, siis on selge, et raielangi ja seega ka sellel kasvanud puude valdus oli just kostjal.. Asja valduse saamisega saadakse valdus ka selle oluliseks osaks olevatele kasvavatele puudele, liiatigi kui maatüki valdus on antud ja saadud raietööde teostamiseks raie tegija huvides (raieõiguse võõrandamisel). Metsaseaduse § 37 lg 7 reguleerib raieõiguse sisu ja dokumenteerimist, mitte aga seda, millal ja kuidas tekib materjali omand või valdus. Kostja sai metsamaterjali valduse 22.02.2010. Igal juhul oli kostja metsamaterjali valdaja enne 20.12.2010, kuna siis oli kogu materjal kostja poolt lõigatud, välja veetud ja virnastatud. Järelikult teostas kostja oma valdust metsamaterjali üle, ta oleks võinud metsamaterjaliga teha mida tahtis, hoida seda kus tahtis jne. Heauskse omandamise teiseks eelduseks on heausksus metsamaterjali omandamise kokkuleppe sõlmimisel. Metsamaterjali omandamise leping sõlmiti ühingu ja kostja vahel 22.02.2012. Puudub vaidlus selle üle, et ka sellel ajal ei teadnud kostja midagi hageja allkirja võltsimisest. Vallasasja omandi üleandmise leping (asjaõigusleping) võib olla tingimuslik. Kuna raieõiguse võõrandamise lepinguga andis ühing kostjale õiguse mets raiuda ja ka omandada, siis tuleb raieõiguse võõrandamise lepingut käsitada metsamaterjali omandi üleandmise tingimusliku kokkuleppena – kostja omandab materjali, kui raiub puud. Heauskse omandamise takistusi polnud. Varasemalt on hageja olnud seisukohal, et Puhasmetsal oli nii eeltööde teostamise õigus, kui ka raiumise õigus, kui ka väljaveo õigus. Puhasmets oli huvitatud raieõiguse saamisest, mitte aga hagejale teenuse osutamisest. Puhasmets pidi hagejale raieõiguse eest tasuma ja osaliselt ka tasus. Kui hageja lubas Andres Puhasmetsa ühingul viimase huvides raielangil metsa raiuda ja välja vedada, siis seega andis ta valduse üle vabatahtlikult ning puudub alus väita, et tal puudus tahe valduse üleandmiseks. Kostja ei pidanud olema heauskne omandi tekkimise ajal. Kõik heauskse omandamise eeldused on täidetud ning ei esine ühtegi heauskse omandamise takistust, mistõttu sai kostja metsamaterjali omanikuks ning tal oli õigus materjali käsutada ja vallata, sh hageja kinnistult ära vedada ning hagejal ei olnud mingit õigust seda keelata. Piiramata kinnisasja osa ja sellel kasvavate puude valduse saamiseks piisab poolte kokkuleppest. Hageja ja Andres Puhasmets olid kokku leppinud, et Andres Puhasmetsal oli õigus raielanki vallata teatud aja jooksul (garantiikirjast tulenevalt vähemalt kuni 03.12.2010.), siis kuni selle ajani ei olnud lepingu kohustuslikkuse põhimõttest tulenevalt hagejal õigus keelata Andres Puhasmetsal raielanki vallata. Raielangi valduse andis ühing kostjale üle enne 03.12.2010, ehk ajal, mil Andres Puhasmets oli õigustatud lanki ja sellel kasvavaid puid valdama. Raieõiguse võõrandamisel ei toimu metsamaterjali valduse raielangi valdusest eraldi üleandmist, need antakse üle korraga. Andres Puhasmets asus langil töid teostama ning tema ühing sõlmis raieõiguse võõrandamise lepingu, sh metsamaterjali omandi üleandmise kokkuleppe 22.02.2010. Raieõiguse võõrandamise lepingu lisaks olnud aktiga andis ühing langi ja sellel kasvavate puude valduse kostjale üle samal päeval, so 22.02.2010. Kostja asus langil teostama raietöid ja raius metsa ning ladestas selle. Kostja oli omandanud heauskselt metsamaterjali ja tal oli selle käsutamiseks kõik omaniku õigused.

16.05.2012 esitas kostja täiendavad tõendid (I, lk 157157-163) ja selgitas, et tõepoolest 2010. aasta mais on pidanud kostja varumisjuht (üks kümnest varumisjuhist) R M hagejaga viimase initsiatiivil läbirääkimisi xxxx kinnistult eraldisel nr 4 kasvava metsa raieõiguse omandamiseks, kuid kokkuleppeni ei jõutud. Nimelt soovis omanik saada tasu nö mustalt, millega kostja arusaadavalt nõus ei olnud. Kostja ei olnud teadlik R M ja hageja läbirääkimistest. R M ei ole kostja juhatuse liige. Kostja kasutab tõepoolest R M pidevalt oma majandustegevuses ja siis loetakse üldjuhul töötaja teadmine tööandja teadmiseks. Kuivõrd raieõiguse omandamise lepingu sõlmimiseni ei jõutud, siis ei olnud R M mõtet ega vajadust läbirääkimistest oma otsesele ülemusele ega veel vähem juhatusele teada anda. Seda ei olnud tarvis teha ka kostja juhatuse poolt kehtestatud protseduurireeglite kohaselt. Nimetatud reeglite punkti 4.2.1, 4. ja 5. alternatiivi kohaselt kuulub kostja poolt raieõiguse omandamiseks kontaktide loomine potentsiaalsete võõrandajatega varumisjuhtide (ja mitte kellegi teise) pädevusse, kelleks oli ka R M. Punkti 4.2.3. 4.lause kohaselt langetab raieõiguse omandamise kohta otsuse kas varumisjuht või varumisdirektor. Seega võib raieõiguse omandamise või mitteomandamise otsustada varumisjuht üksi, ilma teiste töötajate või juhatuse liikmeteta. Raieõiguse omandamise läbirääkimistest, ei tulnud varumisjuhil kostja juhatusele ega ka kellelegi teisele teatada ka töölepingust, sh ametijuhendist tulenevalt Tulemuseta jäänud läbirääkimistest kostja juhatuse või kellegi teise teavitamise kohustust ei tulenud ka varumisjuhi ja kostja vahelisest praktikast. Kostjal ega teistel isikutel ei olnuks mõistlikku huvi saada teada nurjunud läbirääkimistest, siis ei saanud Roman Mihhailovilt mõistlikult ka eeldada, et ta oleks kostjale edastanud info tulemuseta jäänud läbirääkimistest. Kohtuistungil 13.06.2012 tuvastatud asjaolud. Kohus kuulas 13.06.2012 kohtuistungil vande all ära hageja (II, lk 22- 27), samuti kuulas kohus tunnistajatena üle kostja taotletud tunnistaja Andres Puhasmets`a (II, lk 30-34) ja kostja töötajad H U` ja R M`i (II, lk 41-42). Kohus jättis rahuldamata poolte taotluse nõude põhjendatuse osas vaheotsuse tegemiseks ning määras pooltele tähtaja kahjunõude aluseks oleva metsamaterjali väärtuse hindamisel tõendite esitamiseks (II, lk 45).

V KOSTJA TÄIENDAVAD TÕENDID JA TASAARVESTUSAVALDUS

24.juulil 2012 esitas kostja täiendavad tõendid, seisukohad ja ka tasaarvestusavalduse (II, lk 6262-67) Kostja on endiselt seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuid juhuks, kui kohus hagi siiski rahuldab, esitab kostja tõendid hageja esitatud nõude suuruse tõendamiseks. Samuti selgitab kostja, et juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama, on kostjal nõue hageja vastu, ta esitab ka vastavad tõendid ning tasaarvestusavalduse. tasaarvestusavalduse Kostja leiab, et tegelikult ei tulnud xxxx maaüksuse nimetatud eraldistelt kaugeltki mitte selline kogus materjali nagu OÜ Metsabüroo arvamuses on märgitud. Materjali koguse tõendamiseks on kostja seni esitanud raietraktori mõõtelehe, mille kohaselt raiuti sellelt maaüksuselt 810,8 tm puitu. Tegemist on automaatse mõõtesüsteemiga, mis mõõdab materjali koos koorega ning mis on mõeldud lõigatava materjali ligikaudseks mõõtmiseks. Lisaks sellele võib kokkuostjatel olla kasutusel materjali mahu arvutusel teistsugune mudel, mille tõttu tegelik materjali maht on raietraktori mõõteandmetest mõnevõrra erinev.

Kõige täpsemad andmed xxxx maaüksuselt raiutud ja äraveetud metsamaterjali kohta annavad veoselehed, millelt nähtub, millal, millise veokiga ning millises koguses on materjali vahelaost ära veetud. xxxx maaüksuselt on äraveetud materjali kohta esitatud veoselehtede kohaselt vahelaost ära veetud kokku 700,52 tm materjali (arvutatud veoselehel metsamaterjali saaja poolt märgitud andmete alusel). Seda, et eraldistelt nr 4, 6 ja 7 tuli materjali 700 tm, tõendavad ka xxxx maaüksusel metsa ülestöötanud (raiunud ja välja vedanud) ettevõtte müügiarve, millel on materjali koguseks 700 tm. Sama asjaolu tõendavad veel kostjale metsamaterjali äraveoteenust osutanud äriühingu Viiktala OÜ transpordi aktid nr 8025037 ja 8025039 ning vastavalt arved nr 118 ja nr 125. Viidatud aktide kohaselt on Ottorahva kinnistult ära veetud 697,42 tm materjali. Seega nähtuvad esitatud tõendist sisuliselt samad andmed, et xxxx maaüksuse eraldistelt nr 4, 6 ja 7 tuli välja ja veeti ära 700,52 tm metsamaterjali. OÜ Metsabüroo poolt antud arvamus on hinnang, mis on antud tuginedes metsateatisele, mis omakorda tugineb metsakorralduskavas esitatud andmetele. Metsakorralduskavas märgitud esimese rinde tagavara viga võib olla keskealistes ja vanemates puistutes kuni 20% ning latimetsades 30%. Seda eksimuse võimalust ei ole OÜ Metsabüroo oma arvamuses arvesse võtnud. Kui ka raiejäätmete kogus (OÜ Metsabüroo hinnangul ca 17%) kõrvale jätta (see jäi omanikule), siis oleks võinud eraldistelt 4, 6 ja 7 tulla materjali majanduskavas märgitu asemel tegelikult ainult 665,99 tm (802,4 – 17%). Seega annab majanduskava andmetele tuginemine väga ebatäpse tulemuse langi tagavara (tegeliku materjali mahu) kohta, mistõttu on OÜ Metsabüroo hinnang mahu osas sisuliselt kasutu. Kostja seisukohta raiel tegelikult välja tulnud materjali mahu kohta toetavad muu hulgas ka omaniku poolt istungil antud ütlused ning Eesti Maaülikooli metsandusliku modelleerimise ja infosüsteemide vanemteadur Allan Sims ́i avaldatud asjatundlik ja põhjendatud selgitus artiklis “Kuhu tihumeetrid kaovad?”. Kostjale on vaevarikas, töömahukas ning kohati võimatu hakata välja selgitama xxxx maaüksuselt saadud materjali iga üksiku tehingu hindasid ja koguseid, kuivõrd materjal segunes kostja ülejäänud materjaliga ning ei ole võimalik täie kindlusega kindlaks teha, kellele, millal, millises mahus ja millise hinnaga müüdi just xxxx maaüksuselt saadud materjal. Kostja on nõus, et juhul kui kohus hagi rahuldama peaks, võib materjali hinna arvutamisel lähtuda hagiavalduse lisana esitatud OÜ Metsabüroo poolt koostatud ekspertarvamuses toodud vahelaohindadest. Samuti on sellisel juhul kostja nõus, et kohus lähtub OÜ Metsabüroo poolt samas esitatud sortimendi jaotusest. Seega, juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, tuleb hageja nõude väljaarvutamisel võtta aluseks kostja poolt tõendatud materjali kogus, so 700,52 tm ning hinnaks OÜ Metsabüroo arvamuse keskmine tihumeetri hind, so 38,96 EUR (32 450 / 833). Eeltoodust tulenevalt oleks hagi rahuldamise korral hageja nõude suuruseks 27 292,26 eurot (700,52 x 38,96). Kostja nõue hageja vastu. vastu. Kostja nõudeks hageja vastu on xxxx maaüksuse eraldistelt nr 4, 6 ja 7 metsamaterjali ülestöötamiseks ja äraveoks tehtud kulutused.. Kui kohus peaks hagi rahuldama, tekib olukord, kus hageja on rikastunud kostja arvelt. Nimelt on kostja teinud kõnealustel eraldistel kasvanud metsa ülestöötamiseks (kulud võsa raiele, tee lahtilükkamisele, metsa raiele, väljaveole ja äraveole) ja ostjateni transportimiseks terve rea kulutusi. Kui kohus leiab, et kostja ei omandanud metsamaterjali, vaid metsamaterjali omand jäi hagejale, osutuvad kostja poolt tehtud kulutused hagejale kasulikeks. Kostja on teinud xxxx maaüksusel metsa ülestöötamiseks vajaliku eeltöö, võsa raie, teostamiseks kulutusi 2880 krooni (1440 + 1440), so 184,07 eurot; lume lükkamiseks 154,8 krooni, so 9,89 eurot; raiumiseks ja väljaveoks kokku 134 400 krooni, so 8589,73 eurot;

transpordiks 45632,75 krooni, so 2916,46 eurot. Kokku on kostja teinud xxxx maaüksuse eraldistelt nr 4, 6 ja 7 metsamaterjali ülestöötamiseks ja äraveoks kulutusi 11 700,15 eurot. Kuivõrd hagejal oli kavatsus metsamaterjal müüa ning metsamaterjali müügi korral tuleb teha eelnimetatud kostja poolt tehtud kulutused, siis osutuvad hagi rahuldamise korral need kulutused hagejale kasulikeks ning tal tuleb need kostjale VÕS § 1042 lg 1 tulenevalt hüvitada. Juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, tekib olukord, kus hagejal ja kostjal on teineteise vastu samaliigilised sissenõutavaks muutunud nõuded, mida VÕS § 197 lg 1 ning väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt teeb kostja hagejale käesolevaga tasaarvestusavalduse, mille kohaselt kohaselt ta tasaarvestab oma nõude hageja vastu summas 11 700,15 eurot, eurot, hageja nõudega kostja vastus samas summas. Kuivõrd kostja on käesolevaga tasaarvestanud oma nõude hageja poolt hagis esitatud nõudega kattuvas ulatuses, tuleb nimetatud nõuded lugeda VÕS § 197 lg 2 kohaselt kattuvas, ehk 11 700,15 eurot ulatuses lõppenuks.

VI HAGEJA

HAGEJA VASTUVÄITED

VASTUVÄITED KOSTJA TÕENDITELE JA TASAARVESTUSAVALDUSELE

TASAARVESTUSAVALDUSELE

10.08.2012 esitatud vastuses (II, lk 105105-109) vaidleb hageja vastu nii tasaarvestusele, kostja esitatud tõenditele kui ka nendega tõendatavatele asjaoludele. Hageja ei nõustu xxxx maaüksuselt raiutud ja äraveetud metsamaterjali koguse osas kostja märgitud andmetega – 700,52 tm. Kostja võib olla veoselehti tagantjärele muutnud, samuti ei ole teada, kas kostja on kohtule esitanud kõik asjaomased veoselehed. Kostja esitatud JooLog OÜ arve ei tõenda xxxx kinnistu eraldistelt nr 4, 6 ja 7 saadud metsamaterjali kogust, kuivõrd kostja võis osta metsamaterjali raie- ning väljaveo teenust nimetatud äriühingult üksnes osaliselt ning teostada ülejäänud metsamaterjali raie ning väljaveo ise. Ka transpordi aktide nr 8025037 ja 8025039 puhul on tegemist kostja koostatud aktidega, milliste usaldusväärsuses on hagejal alus kahelda, lisaks on kõnealused aktid allkirjastamata. Viiktala OÜ arvetel aga metsamaterjali koguseid ei ole märgitud. Kostja esitatud Allan Sims`i artikkel ei ole asjakohane, kuivõrd ei võimalda tuvastada xxxx kinnistu eraldistelt nr 4, 6 ja 7 tegelikkuses välja raiutud metsamaterjali kogust. Samas nähtub artiklist, et materjali väljatuleku peamisteks vähenemise põhjusteks on muuhulgas saemehe oskused, langile jääv puit ning virna mõõtmise erinevused.. Metsamaterjali koguse osas tuleb aluseks võtta OÜ Metsabüroo ekspertarvamuses märgitud metsamaterjali kogus, s.o. 833 tm (lisanduvad raiejäätmed). Hageja märgib, et juhul, kui kohus peaks leidma, et Ottorahva kinnistu eraldistelt nr 4, 6 ja 7 tegelikkuses välja tulnud metsamaterjali kogus on väiksem, kui OÜ Metsabüroo ekspertarvamuses märgitud, nõustub hageja, et nõude väljaarvutamisel tuleb aluseks võtta OÜ Metsabüroo arvamuse keskmine tm hind,, s.o. 38,96 eurot. eurot. Kostjal puudub nõue hageja vastu. vastu. Hageja on seisukohal, et kostja poolt metsa ülestöötamiseks tehtud kulutused ei olnud hagejale kasulikud ega kuulu seega kostjale hüvitamisele. Andres Puhasmetsa poolt 26.11.2010 E V`le antud garantiikirjast nähtuvalt, „Kui mina

Andres Puhasmets ei ole tasunud hiljemalt 03.12.2010 ostuhinda, jääb lageraidelt saadud materjal kinnistu omanikule E V. Kinnistu omanik E V ei ole kohustatud metsa ülestöötamise eest tasuma mitte kellelegi, kui Andres Puhasmets ei ole õigeaegselt maksnud ostuhinda“.

Puudub vaidlus, et Andres Puhasmets 3.12.2010 raieõiguse ostuhinda ei tasunud. Seega pidi metsamaterjal jääma hagejale, ilma et hageja oleks pidanud metsa ülestöötamise eest tasuma. Hagejale ei ole kostja poolt raielangil tehtud töö mitte mingil viisil kasulik ning hageja ei ole vastavas ulatuses rikastunud, kuivõrd Andres Puhasmetsa kinnituse kohaselt hageja vastava töö eest tasuma ei pea. Asjaolu eest, et kostja Andres Puhasmetsaga sõlmitud lepingu alusel raielangil mingisuguseid töid teostas, ei saa olla vastutav hageja. VÕS § 1042 lg 1 eeldab, et kulutused oleksid tehtud ilma õigusli õigusliku ku aluseta. Õigustus või kohustus teise isiku eseme suhtes kulutuste tegemiseks võib tuleneda kohustuse täitnud isiku ning kohustatud isiku vahelisest lepingust (vt RKTKo nr 3-2-1-107-07 p 15) või muust, seaduse alusel tekkivast võlasuhtest. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on § 1042 lg 1 seonduvalt selgitatud, et „Erandlikel juhtudel võib õiguslik alus teisele isikule kuuluva eseme suhtes kulutuste

tegemiseks tuleneda ka kulutusi teinud isiku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, sellisel juhul on välistatud §-st 1042 tuleneva alusetu rikastumise nõude esitamine isiku vastu, kellele ese kuulub (nt üürilepingu puhul: üürniku ja allüürniku vaheline kokkulepe üüritud asjale parenduste tegemiseks allüürniku poolt, allüürniku alusetu rikastumise nõuded üürileandjast omaniku suhtes on välistatud“. Käesoleval juhul tegi kostja hageja esemele kulutusi kostja ning kolmanda isiku vahelise lepingu alusel. Kostja alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamine hageja vastu on välistatud, kuivõrd hageja ja kostja vahel puudub võlasuhe vastavate tööde tegemiseks, mis osutuks kehtetuks vms. Kuivõrd kostjal puudub hageja vastu nõue, siis ei ole ka tasaarvestus võimalik. Kostja esitatud raieõiguse võõrandamise lepingu ja raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti puhul on olulised erinevused. Lepingus ning aktis on märgitud erinevad tihumeetrid (1003 vs 754 tm) ning need on koostatud erinevas vormingus. Kui raieõiguse üleandmise-vastuvõtmise akt on raieõiguse võõrandamise lepingu lisa, milline allkirjastati lepinguga samaaegselt, peaksid aktis märgitud tihumeetrid kattuma lepingus märgitud tihumeetritega ega esineks vorminduslikke erinevusi. Nagu 13.06.2012 istungil tunnistaja Andres Puhasmetsa antud ütlustest selgus, allkirjastasid pooled raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti alles 17.12.2010, kui kostja esindaja U läks Andres Puhasmetsa juurde ning küsis aktile allkirja. Kostja poolt kasutatavates tüüptingimustes märgitud valduse ülemineku hetk ei oma asjas tähtsust. Andres Puhasmets`l ei olnud õigust puid maha raiuda ning neid enda tahte järgi ümber paigutada, kinnistult ära viia, mistõttu ei saanud Andres Puhasmets teostada puude üle tegelikku võimu. Ka juhul, kui puude valdus oleks hagejalt Andres Puhasmets`le üle läinud, on puude heauskne omandamine kostja poolt igal juhul välistatud, kuivõrd kostja sai juba 2010.a mais enda töötaja R M vahendusel teadlikuks, et hageja ei ole xxxx kinnistu eraldiste 4, 6 ja 7 raieõigust kellelegi võõrandanud. Kostja pahatahtlikust hageja suhtes näitab ilmekalt asjaolu, et raieõiguse võõrandamise lepingu võltsimisest teada saades, ei asunud kostja olukorda lahendama, vaid dokumente (raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti) tagantjärgi fabritseerima.

Kostja jäi 13.09.2012 esitatud vastuses (II, lk 112112-116) 116) oma seisukohtade juurde. juurde. Hageja käsitusega nõustumisel tekiks äärmiselt ebaõiglane olukord, sest hageja ei peaks tegema metsa ülestöötamisel ja realiseerimisel üldjuhul teha tulevaid kulutusi. VÕS § 1042 mõtteks on see, et kui üks isik on teinud teise isiku asjale kulutusi ilma, et ta ise sellest mingit kasu saaks, tuleb kulutused asja omanikul hüvitada. Isegi juhul, kui kostjal ei oleks nõuet hageja vastu VÕS § 1042 alusel, oleks tal see nõue AÕS § 88 lg 1 alusel.

Hageja soovis metsa raiuda ja müüa. Kuna kõnealustel eraldistel oli mets juba nii vana, et see tuli kiires korras raiuda, siis oli metsa ülestöötamine vajalik selle hävimise ärahoidmiseks.. Seega olid kostja poolt materjali ülestöötamiseks ja transportimiseks tehtud kulutused TsÜS § 63 p 1 ja AÕS § 88 lg 1 kohaselt vajalikud, ning kostjal oli hageja vastu ka AÕS § 88 lõikest 1 tulenev nõue. Hageja on väitnud, et akt ja leping allkirjastati erinevatel aegadel ja tugineb seejuures Andres Puhasmetsa ütlustele, kelle ütlused asjas on äärmiselt vastuolulised ja ebaloogilised. Kõnealuse akti allkirjastamise kohta on Andres Puhasmets samuti andnud diametraalselt vastuolulisi ütlusi. Alles peale seda, kui hageja esindaja on palunud tunnistajale tutvustada nimetatud akti, on ta väitnud, et akt allkirjastati hoopis sama aasta lõpus, st esialgu väidetust märkimisväärselt hiljem ja lepingust eraldi.

VI POOLTE LÕPLIKUD SEISUKOHAD 18.09.2012 KOHTUIS

KOHTUISTUNGIL

Hageja esindaja jäi esitatud nõuete ja õiguslike põhjendite juurde. juurde.

„Enne ei toimu mitte mingisugust materjali realiseerimist lageraidelt, kui on tasutud terviklikult kõik ostuhind / . . . / Kui mina, Andres Puhasmets, ei ole tasunud hiljemalt 3.12.2010 ostuhinda, jääb lageraidelt saadud materjal kinnistu omanikule E V". Seega keelas hageja xxxx kinnistult langetatava metsamaterjali mistahes viisil mistahes isikute poolt kasutamise (v.a. kinnistul ladustamine) enne, kui hagejale on metsamaterjali eest tasutud. Kostja ei saanud langetatava materjali üle tegelikku võimu teostada, mistõttu on ilmne, et langetatud puud ei olnud kostja valduses. Isegi juhul, kui puud oleksid langetamisel läinud kostja valdusesse, on kostja poolt nende heauskne omandamine siiski välistatud, sest AÕS § 95 lg 3 kohaselt ei toimu heauskset omandamist, kui asi on omaniku valdusest välja läinud omaniku tahte vastaselt. Hagejal ei ole kunagi esinenud tahet anda metsamaterjal Andres Puhasmetsa või kostja valdusesse. Samuti ei seisne hageja tahteavaldus valduse üleandmiseks ka n-ö sundolukorras antud nõusolekus puude langetamiseks, kuid nende ladustamiseks hageja kinnistul. Hageja on nõusoleku puude langetamiseks andnud Andres Puhasmetsale, kes aga nimetatud töödes mitte mingil viisil ei osalenud ega saanud ka langetatava metsamaterjali valdust omakorda kostjale üle anda. Kostja ei saanud raielangi valdust 22.02.2010. Valdus kasvavatele puudele kui kinnisasja olulistele osadele ei saa tekkida enne puude kui vallasasjade teket. Hageja leiab, et kostja sai juba tema töötaja R M ja hageja vahel 2010.a mais raieõiguse kostjale võõrandamiseks peetud läbirääkimistega teadlikuks, et Andres Puhasmetsaga sõlmitud leping on kehtetu. TsÜS § 133 lg 1 alusel omistatakse kostja töötajate teadmine kostjale. Hageja on seisukohal, et kostja varumisjuhtidel on täpne ülevaade vastavas piirkonnas omandatud kinnistutest ja raieõigustest ning varumisjuht R M oli teadlik, et H Ut oli xxxx kinnistu raieõiguse kostja nimel juba omandanud.

või kolmanda isiku spekulatsioonidel, mis ei tõenda xxxx kinnistult tegelikkuses välja tulnud metsamaterjali kogust. Kostja võib olla veoselehti tagantjärele muutnud. Samuti ei ole teada, kas kostja on kohtule esitanud kõik asjaomased veoselehed. JooLog OÜ ja Viiktala OÜ arved ei tõenda xxxx kinnistu eraldistelt nr 4, 6 ja 7 saadud metsamaterjali kogust, kuivõrd kostja võis osta metsamaterjali raie- ning väljaveo teenust nimetatud äriühingult sisse üksnes osaliselt. Ka transpordi aktide nr 8025037 ja 8025039 puhul võib olla tegemist üksnes Viiktala OÜ poolt välja veetud metsamaterjali kogustega. Hageja ei tunnista kostja esitatud tasaarvestamisavalduses esitatud nõuet summas 11 700,15 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja poolt metsa ülestöötamiseks tehtud kulutused ei olnud hagejale kasulikud ega kuulu seega kostjale hüvitamisele. Andres Puhasmets 3.12.2010 raieõiguse ostuhinda ei tasunud ning seega pidi metsamaterjal jääma hagejale, ilma et hageja oleks pidanud metsa ülestöötamise eest tasuma. Hageja ei ole vastutav kostja poolt Andres Puhasmetsga sõlmitud lepingu alusel raielangil mingisuguseid tööde teostamise eest. Vastasel juhul kaotaksid kõikvõimalikud kinnitused (näiteks nõudest loobumise kohta) enda mõtte, kuivõrd näiteks alltöövõtjate kasutamisel saaksid viimased nõuda töö eest tasu alusetu rikastumise õiguse alusel, kuigi peatöövõtja on nõudest tellija vastu loobunud. VÕS § 1042 lg 1 eeldab, et kulutused oleksid tehtud ilma õigusliku aluseta. Õigustus või kohustus teise isiku eseme suhtes kulutuste tegemiseks võib tuleneda kohustuse täitnud isiku ning kohustatud isiku vahelisest lepingust või muust, seaduse alusel tekkivast võlasuhtest. Käesoleval juhul tegi kostja hageja esemele kulutusi kostja ning kolmanda isiku vahelise lepingu alusel. Kostja alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamine hageja vastu on välistatud, kuivõrd hageja ja kostja vahel puudub võlasuhe vastavate tööde tegemiseks, mis osutuks kehtetuks vms.. Kostja väide, et tema poolt asja omaniku vastu kulutuste hüvitamise nõude välistamine ei ole VÕS § 1042 lg 1 mõte, ei põhine mitte millelgi. Kuivõrd Kostja õigustus VÕS § 1042 lg 1 mõistes kulutuste tegemiseks tuleneb tema ning kolmanda isiku vahelisest lepingust, tuleb kostjal enda nõudega pöörduda kolmanda isiku, mitte asja omaniku vastu, kellel puudub kostjaga igasugune puutumus. Kuivõrd kostjal puudub hageja vastu nõue, ei ole tasaarvestus võimalik. E V palub Metsa Forest Eesti AS`lt tema kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 32 450 eurot ja viivised (hagiavalduse esitamise seisuga summas 2 397,95 eurot ja edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras). Kostja jäi varasemate vastuväidete vastuväidete juurde. juurde. Kostja leiab, et isegi juhul, kui kostja ei omandanud metsamaterjali heauskselt, ei ole hageja nõue põhjendatud mitte kogu ulatuses, samuti tuleb hageja nõudest maha arvestada kostja poolt tasaarvestatud summa. Kostja leiab, et esinesid kõik heauskse omandamise eeldused: heausksus kokkuleppe sõlmimise ajal, heausksus valduse saamisel ning asi oli omaniku valdusest välja läinud omaniku tahte kohaselt. Raieõiguse omandamise lepingu sõlmimise ajal 22.02.2010 oli kostja heauskne ning materjalile anti omand üle raieõiguse omandamise lepinguga. Vastav asjaolu nähtub ka lepingu tingimustest. Kostja sai valduse raielangile mitte hiljem kui 26.11.2010 ja seega sai ka valduse kasvavatele puudele. Hageja esitatud garantiikirja kohaselt oli Andres Puhasmetsal õigus teostada xxxx maaüksusel raietöid. Seega sai Andres Puhasmets või Jussi Mets OÜ omanikult langi valduse ja kokkuleppel kostjaga andis selle omakorda üle kostjale. Kostja viis tellitud raietehnika langile, asus puid lõikama ja välja vedama. Ka hageja ise on oma hagiavalduses väitnud, et

Jussi Mets OÜ-l oli lubatud teha metsa ettevalmistamise ja raietöid suulise kokkuleppe alusel. Hageja andis Andres Puhasmetsale langi valduse. Hageja väite kohaselt oli Andres Puhasmets valduse teenija. AÕS § 33 lg 3 näeb ette, et valduse teenijaks on isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt. Kostja leiab, et asja materjalidest nähtuvalt teostas Andres Puhasmets asja üle tegelikku võimu enda ja mitte hageja huvides, sest tema huvi tulenes raieõiguse omandamise n-ö eelkokkuleppest hagejaga. Hageja poolt oli Andres Puhasmetsale valdus üle antud ja seeläbi sai Andres Puhasmets, kas ise või siis oma ühingu vahendusel, anda lankide valduse üle kostjale. Kostja hakkas seda valdust omakorda teostama mitte hiljem kui 26.11.2010. Seega oli kostja ka valduse saamisel ajal heauskne. Metsamaterjalile sai kostja valduse, kui mitte varem, siis nende lõikamisel. Kostja on ka seisukohal, et lank ja metsamaterjal läksid hageja valdusest välja tema enda tahte kohaselt, kuna ta andis langi Andres Puhasmetsa valdusesse. Selline valduse üleandmise kokkulepe nähtub selgelt garantiikirjast ja Andres Puhasmetsa ütlustest. Andres Puhasmetsa ütluste kohaselt oli hageja teadlik, et kostja masinad teostavad metsas raiet, kuid hageja ei teinud selles suhtes mingeid takistusi. Kostja on ka seisukohal, et tema töötaja R M teadmist ei saa omistada kostjale, kuna R M ei pidanud teavitama kostjat ebaõnnestunud läbirääkimistest. Puudub vaidlus selle üle, et kirjalikku lepingut ei sõlmitud, samuti ei olnud mingeid suulisi siduvaid kokkuleppeid. Seetõttu ei teadnud kostja enne 20.12.2010, et hageja pole raieõigust võõrandanud. Kostja omandas metsamaterjali heauskselt ja seetõttu puudub hagejal kostja vastu nõue. Kostja esitatud tasaarvestuse avaldus põhineb kostja nõudel hageja vastu ja see nõue tuleneb kostja poolt metsa ülestöötamise ja äravedamise kuludest kokku summa 11 700,15 euro ulatuses. Need kulutused olid vajalikud, kuivõrd aitasid asja, s.t. metsamaterjali säilitada. Kulutuste mittetegemise korral oleks küps metsamaterjal mõne aja pärast hävinud. Nimetatud kulud tulnuks hagejal hüvitada AÕS § 88 lg 1 alusel või siis VÕS 1042 alusel.

VII KOHTU OTSUSTUS, SELLE PÕHJENDUSED JA ÕIGUSLIK PÕHISTUS

Kohus, olles ära kuulanud poolte selgitused, hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, vande all antud hageja ütlusi ja tunnistajate ütlusi, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

8) 26.11.2010 andis Andres Puhasmets hagejale garantiikirja, kinnitades, et metsamaterjali realiseerimist enne ei toimu, kui on tasutud kogu ostuhind hiljemalt 03.12.2010 (I, lk 12); 9) kostja teostas raie 26.11.2010 - detsembri algus 2010 OÜ-ga Jussi Mets 22.02.2010 sõlmitud lepingu alusel ja ladustas raiutud materjali hageja kinnistul oleval laoplatsil; 10) 20.12.2010 teatas hageja kostjale, et ta ei ole kellelegi raieõigust võõrandanud ning keelas materjali kinnistult äraveo; 11) 20.12.2010 esitas hageja politseile kuriteoteate Andres Puhasmets` poolt vastavaid volitusi omamata hageja kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimisest kostjaga (I, lk 13), märkides materjali koguseks 800 tm ja maksumuseks ca 300 000 krooni); 12) kostja jätkas detsembris 2010 hageja kinnistult metsamaterjali äravedu ning võõrandas metsamaterjali; 13) 29.12.2010 saatis hageja kostjale kirja „Päring ja taotlus dokumentide esitamiseks” (I, lk 14); 14) 13.09.2011 saatis hageja kostjale ettepaneku ebaseaduslikult omandatud metsamaterjali hüvitamiseks summas 20 231,92 eurot (põhisumma 19 173,49 eurot, viivis 1148,43 eurot) (I, lk 23); 15) 12.10.2011 mõisteti Andres Puhasmets ja tema juhitud firma OÜ Jussi Mets Viru Maakohtu otsusega süüdi KarS § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi ettenähtud kuritegudes (I, lk 100-102); 16) OÜ Metsabüroo ekspertiisiaktis 18.11.2011 admetest lähtudes on pooled pidanud võimalikuks arvestada hageja kinnistult ära veetud metsamaterjali keskmiseks maksumuseks (32 450,76 : 833) = 38,96 eurot/tm (I, lk 33).

TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 sätestatule, peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

”et kuna Puhasmetsa suhtes on algatatud uurimine, siis otstarbekam on metsamaterjal ära viia, et see ei rikneks ja ei kaoks sealt kuskile ära” (II, lk 35). Samas ei ole hageja väited kostja varasemast pahausksest käitumisest kohtus tõendamist leidnud. Kuigi kostja töötaja R M ostujuhina pidas mais 2010 hagejaga läbirääkimise samal kinnistul kasvava metsa raieõiguse omandamiseks, ei ole tõendatud, et vastavat R M teadmist saaks TsÜS § 133 lg 1 tulenevalt omistada ka tema tööandja (kostja) teadmiseks. R M ja hageja vahel peetud läbirääkimised vaidlusalustel eraldistel kasvava metsa raieõiguse omandamiseks ei jõudnud lepingu sõlmimiseni ning lepingu mittesõlmimise põhjuseid on nii hageja kui ka R M selgitanud sarnaselt: „Leping jäi sõlmimata põhjusel, et kõrvalolev

maatükk, mille kaudu oleks võimalik olnud metsamaterjali välja vedada, künti selle rentniku poolt üles (II, lk 23). Ühestki kostja esitatud kirjalikust tõendist - „Puidu varumise protseduur“ (I, lk 169-171), R M sõlmitu tööleping nr 14/03 (I, lk 172-173), „Varumisjuhi ametijuhend” (I, lk 177) - ei nähtu, et kostja töötajal R M oleks olnud metsa raieõiguse omandamise osas peetavate läbirääkimiste üle kostja teavitamise kohustus. Tunnistaja R M enda ja ka teise kostja ostujuhi H U ütlustest ilmnes, et lepingu mittesõlmimisega lõppenud läbirääkimiste kohta sellise teabe vahendamist kostjale ei ole ka mõistlik oodata. Kuna TsÜS § 83 lg 1 tulenevalt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, siis ka juhul, kui hageja ja Andres Puhasmets oleks raieõiguse omandamises suuliselt kokku leppinud, oleks see tehing kirjaliku vormi järgimata jätmisest tulenevalt tühine. Kostja väited hageja poolt Andres Puhasmetsale raielangi ja sellel kasvavate puude valduse üleandmisest ei ole tõendamist leidnud. Esialgses hagiavalduses ja ka vastuses kostja vastusele on hageja küll märkinud, et lubas Andres Puhasmetsal metsas ka raiet teostada, kuid hilisemas menetluses on hageja vastavaid asjaolusid täpsustanud ning märkinud, et Andres Puhasmetsal oli lubatud teha harvendusraiet ja eeltöid lageraieks (võsast puhastamist). Asjas esitatud tõenditest, hageja vande all antud ütlustest ja ka Andres Puhasmetsa poolt tunnistajana antud ütlusest ilmneb, et kuigi Andres Puhasmets oli avaldanud soovi edaspidi raieõigus hagejalt omandada, siis raha puudumisel vastava lepingu sõlmimiseni ei jõutud. Hageja ütlustest ilmnes, et Andres Puhasmets tundis huvi hageja kinnistult raide teostamise osas, tegi talle ise ettepaneku tellida vananenud metsamajanduskava asemele uus kava, samuti soovis ta hageja esitatud metsateatise veebruaris 2010 üle vaadata. Andres Puhasmets oli ka avaldanud, et võib ise oma firmaga kõige suurema lageraie tüki (4.eraldis) üles töötada. Hageja ütluste kohaselt kinnitas Andres Puhasmets hagejale, et: „..enne metsa tööle ei lähe, kui raha on makstud” (II, lk 22). Ka 2010.a. suvel avaldas Andres Puhasmets hagejale, et tema pakub neljanda eraldise lageraie eest soodsamat hinda - 300 000 krooni, kuid ka siis pidi Andres Puhasmets töid alustama peale raha maksmist: „Jutt oli ikka sama, et enne metsa ei lähe, kui ta ise on raha ära maksnud” (II, lk 23). Hageja ütluste kohaselt märgistas ta kinnistul koos Andres Puhasmetsaga eraldiste 1, 2 ja 3 piirid, kuid: „Neljandal eraldisel oli kõrvalt juba mets maas ja seal ei olnud midagi vaja eraldada” (II, lk 23). Hageja selgituse kohaselt tegi Andres Puhasmets väiksematel eraldistel harvendusraiet ning neljandal eraldisel lubas ta talle lageraie ettevalmistuseks metsaaluse võsast puhastada, kuid ka see töö jäi lõpetamata. Metsamaterjali äravedamiseks aga luba ei olnud, ka 26.11.2010 antud garantiikirja järgi pidi kogu materjal raha tasumiseni jääma kinnistule. Hageja kinnistule uue metsamajanduskava tellimist ja seejärel hageja tellitud metsateatisega tutvumist kinnitas ka Andres Puhasmets tunnistajana ütlusi andes (II; lk 30 - 34). Tema ütluste kohaselt olid metsateatises erinevatel eraldistel lubatud nii harvendus- kui ka lageraied. Tunnistaja kinnitas, et ta võltsis hageja allkirja raieõiguse müügilepingul ja võltsitud lepingu alusel võõrandas hageja kinnistul kasvava metsa raieõiguse edasi kostjale.

Kostjaga tehtud tehingust ta hagejat ei teavitanud. Enne lepingu võltsimist tal hagejaga „mingit kokkulepet lageraideks ega ka raieõiguse omandamiseks ei olnud” (II, lk 34). Samuti ilmnes Andres Puhasmetsa ütlustest, et ta lubas hiljem hagejale ise teha raietöid eraldistelt 4, 6 ja 7, kuid vajalik raha puudus, raietööde tegemiseni ega ka hagejaga lepingu sõlmimiseni ei jõutud. Hageja poolt oli temal lubatud teha harvendusraiet ja raietööde ettevalmistamiseks võsalõikust neljandal eraldisel. Novembris 2010 olid kostja masinad tulnud hageja kinnistule metsa lõikama. Tunnistaja kinnitas, et hageja oli masinaid metsas nähes metsalõikusele vastu, sest lubatud raha oli maksmata. Tunnistaja veenis hagejat metsa lõikama: „Masinad olid juba metsa servas, omanik tuli mulle vastu ja mina ütlesin, et las masinad teevad lõpuni” (II, lk 34). Metsa lõikamise jätkamise tagamiseks andis tunnistaja hagejale garantiikirja, lubades raide eest hagejale tasuda. Kostjale tunnistaja seda garantiikirja ei esitanud ning hagejale võltsitud lepingust ei rääkinud (II, lk 32).

26.11.2010 Andres Puhasmetsa poolt hagejale antud garantiikirjast (I, lk 12) nähtub, et Andres Puhasmets kohustus tasuma hagejale teostatava lageraie eest osamaksetena hiljemalt 03.12.2010, kinnitades, et nimetatud tähtpäevaks ostuhinna mittetasumisel, „jääb lageraidelt saadud materjal kinnistu omanikule E Vele” (I, lk 12). AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kohus leiab, et kuigi Andres Puhasmets tegi hagejale kuuluval kinnistul harvendusraiet ja lageraiega seotud eeltöid, ei olnud hageja talle raielangi valdust üle andnud. Samuti ei andnud hageja Andres Puhasmetsale valdust metsamaterjalile garantiikirja saamisel, sest asjaoludest tulenevalt oli kohtu hinnangul tegemist hagejale nö sundolukorraga. Andres Puhasmetsa enda ega tema firma poolt ka alates 26.11.2010 raietöid ei tehtud, s.o. raielangi faktilist valdust tema poolt ei teostatud. Seega ei saa Andres Puhasmetsa poolt metsas tehtud töid – harvendusraiet ja raietöödeks eeltööde tegemist võrdsustada raietööde tegemisega ega raielangi üle tegeliku võimu teostamisega (hageja poolt valduse üleandmisega Andres Puhasmetsale). Andres Puhasmetsa kinnitusel toimus tema poolt kostjaga raielangi üleandmise kohta akti allkirjastamine alles detsembris 2010, s.o. samal päeval, kui hageja käis politseisse avaldust viimas (II, lk 33). Kohus leiab, et isegi juhul, kui Andres Puhasmetsa ja kostja vahel lepingu sõlmimisel oleks allkirjastatud ka akt raielangi üleandmise kohta, ei oleks sellega tegelikku valdust raielangile üle antud. Tegemist oli kasvava metsaga hagejale kuuluval kinnistul, mille valdust hageja poolt ei olnud kellelegi üle antud. Valdus on omandiõiguse oluline komponent ja valdamise õigus omanikule kuuluv õigus (AÕS § 68). Kuna hageja omanikuna ei olnud raieõigust kellelegi võõrandanud ja ka Andres Puhasmetsa poolt faktilist valdust raielangile ei teostatud, siis puudub ka alus väita, et asi raielank ja seal kasvav mets oli hageja tahte kohaselt hageja valdusest välja läinud. AÕS § 68 lg 1 tulenevalt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Asjas esitatud tõenditest tulenevalt on tuvastatud, et hageja oli kinnistu, samuti seal kasvava raieküpse metsa omanik, ta ei olnud raieõigust võõrandanud ega omanikuna kokkulepet ka valduse üleandmiseks kellegagi sõlminud. Kasvav mets oli kinnisasja lahutamatu osa, st ainult hagejal oli omanikuna õigus nõuda kõigilt teistelt isikutelt rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

Hageja tahte vastaselt asja tema valdusest väljaminekul ei saanud ka kostja poolt toimuda metsamaterjali heauskset omandamist. AÕS § 95 lõikele 3 vastavalt ei toimu omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12. lõike kohaselt, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kohus nõustub hagejaga selles, et metsamaterjal oleks hageja valdusest välja läinud selle kinnistult väljavedamisel. Kuna hageja teavitas kostjat enne metsamaterjali kinnistult äravedu, et ta ei ole raieõigust kellelegi võõrandanud, siis ei saanud ka kostja metsamaterjali heauskselt omandada. Seega, kostja ei olnud saanud raielangilt raiutud metsamaterjali omanikuks. Vastavalt VÕS § 1037 lg 1, õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Hageja on märkinud, et metsamaterjali kinnistult äravedamine pidi toimuma materjali koguse tuvastamiseks, materjali võõrandamiseks ta nõusolekut ei andnud, kuid kostja poolt äraveetud metsamaterjali võõrandamisest tulenevalt, on ta kostja tehtud käsutustehingu tagantjärele heaks kiitnud. TsÜS § 114 lg 2 kohaselt, kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema poolt eseme käsutamine kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks. VÕS § 1037 lg 2 sätestatule vastavalt, kui õigustatud isiku omandi või muu õiguse rikkumine seisneb selle käsutamises rikkuja poolt, võib õigustatud isik käsutustehingu kehtetuse korral nõuda rikkujalt saadu hariliku väärtuse hüvitamist juhul, kui ta kiidab käsutustehingu vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 114 lõikes 2 sätestatule heaks.

metsakorraldamise juhendile, ega selles märgitud takseertunnuste määramisel esinevatele võimalikele vigadele. Kohus leiab, et kuigi kostja esitatud artiklis “Kuhu tihumeetrid kaovad” ei ole selle autor Eesti Maaülikooli vanemteadur Allan Sims kajastanud antud vaidlusega seotud asjaolusid, on selles artiklis selgitatud metsamajanduskavas märgitud kasvava metsa tagavara ja raie teostamisel saadud materjali koguse erinevuse põhjuseid – kasvava metsa tagavarasse on arvestatud koore maht, kogu tüve maht juurekaelast ladvani. Mõõtmisel tekivad aga ülemõõdu kaod, erinev on saemehe täpsus lõikamisel, samuti jäetakse kahjustatud tüveosad ja ka ladvad üldjuhul metsa, vahed esinevad ka virnmaterjali mõõtmisel ning ka harvesteriga lõikamisel võib materjali väljatulek olla väiksem 3-5% kui saemehel. Nimetatud artikli autor on leidnud, et kui kõik üksikud protsendid kokku liita, siis lageraie korral võib keskmine kadu olla umbes 25% (II, lk 102). OÜ Metsabüroo ekspertarvamuses on kasvava metsa puidu jagunemisel sortimentide järgi märgitud, et arvutused on tehtud koosseisupuuliigi keskmisest rinnasdiameetrist, kirjeldatud või teoreetilistest kahjustustest jne, mistõttu on saadud ligilähedased tulemused. Vea protsenti ei ole välja toodud. Ka tunnistaja Andres Puhasmets on hagejale väitnud, et tegelikult saadi puitu metsamajandamiskavas ettenähtust vähem. Eelpool toodud asjaoludest ja põhjendustest tulenevalt leiab kohus, et OÜ Metsabüroo poolt ekspertiisiakti koostamisel aluseks võetud väljaraiutava metsamaterjali tagavara xxxx maaüksuse eraldistelt 4, 6 ja 7, s.o. 1003 tm (koos raiejäätmetega) ei vasta tegelikule väljaraiutud kogusele, mistõttu kohus peab põhjendatuks lähtuda kostja esitatud tõenditest (veoselehed, transpordi aktid, müügiarve) ja lugeda tõendatuks hageja kinnistult kostja poolt äraviidud metsamaterjali koguseks kokku 700,52 tm (raiejäätmeteta). Nimetatud kogus on arvutatud xxxx maaüksuselt äraveetud materjali kohta esitatud metsamaterjali veoselehtede alusel ning veoselehel olevad andmed on märgitud metsamaterjali saajate poolt (II, lk 74 – 92). Hageja ei ole veoselehtede alusel saadud materjali koguse (700,52 tm) arvutuse õigsust vaidlustanud. Samas suurusjärgus raiutud ja väljaveetud metsamaterjali kogust tõendavad ka nimetatud maaüksusel metsa ülestöötanud ettevõtte (OÜ JooLog) poolt esitatud müügiarve (700 tm; II, lk 93), samuti xxxx kinnistult kostjale metsamaterjali äraveoteenust osutanud äriühingu Viiktala OÜ transpordi aktid materjalide kogusest (kokku 697,42 tm) akt nr 8025037 - 80,98 tm (II, lk 95) ja akt nr 8025039 - 616,44 tm (II, lk 96-98) ja neile aktidele vastavalt kostjale tasumiseks esitatud arved nr 118, 21.12.2010 (II, lk 99) ja nr 125, 31.12.2010 (II, lk 100). Kostja antud selgituste kohaselt ei pea kohus võimalikuks tugineda ka xxxx kinnistul töötanud raietraktori mõõtelehel märgitud materjali kogusele (810, 98 tm), sest väidetavalt on tegemist automaatse mõõtesüsteemiga, mis mõõdab materjali koos koorega, mille mõõtmine on ligikaudne ning arvutile etteantud mahuarvutuse mudel võib olla erinev kokkuostjate poolt kasutatavast. Kuigi hageja arvates ei ole kostja arvestused usaldusväärsed, ei ole hageja ise tegeliku puidukoguse kindlakstegemiseks (puitmaterjali ülemõõtmise osas) muid tõendeid peale OÜ-lt Metsabüroo tellitud ekspertiisiakti esitanud. Seega, ülestöötatud ja kostja korraldamisel hageja kinnistult ära veetud metsamaterjali koguse osas nähtuvad kostja tõenditest sisuliselt samad andmed, et tegelikult tuli raie teostamisel välja ja veeti ära 700,52 tm metsamaterjali. VÕS § 1037 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Antud asjas on vastavaks rikkumise aja seisuks detsember 2010. Pooled on nõustunud OÜ Metsabüroo aktis samal perioodil vahelao hindade ja metsamaterjali sortimendi andmete alusel saadud arvestusliku keskmise metsamaterjali hinnaga 38,96 eurot/tm. Kuna kostjal puudus õigustatud isiku (hageja) nõusolek nimetatud koguses hageja omandi (metsamaterjali) käsutamiseks, on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning tulenevalt

VÕS § 1037 lg 1, 2 ja 3 sätestatust on ta kohustatud hagejale hüvitama saadu hariliku väärtuse rikkumise aja seisuga, s.o. kokku summas 27 292,26 eurot (38,96 eurot/tm x 700,52 tm).

tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Metsamajanduskavast nähtuvalt oli tegemist raieküpse ja lõikamist vajava metsaga. Vastavat asjaolu on ka hageja ise tunnistanud („eraldistel 4, 6 ja 7 on vana mets ja tuleb kiires korras raiuda ja uus peale istutada“ (II, lk 22). Samuti on tuvastatud, et hagejal oli soov raiet teostada ning raide teostamisel oleks ta ka ise pidanud vastavaid kulutusi tegema. Raiutud metsamaterjali väljavedamisel ja ladustatud materjali realiseerimisel hoiti ära ka puidu riknemine. Seega, kostja tehtud kulutused metsa lõikamisel ja metsamaterjali väljaveol ning realiseerimisel olid mitte üksnes vajalikud vaid ka hagejale kasulikud. Kostja on esitanud tasaarvestuseks nõude xxxx maaüksuse eraldistelt nr 4, 6 ja 7 metsamaterjali ülestöötamiseks ja äraveoks tehtud kulutuste hüvitamiseks kokku summas 11 700,15 eurot. Nimetatud summas kulutused koosnevad eeltöö (võsa raie) teostamiseks tehtud kuludest 2880 krooni (1440 + 1440), so 184,07 eurot (xxxx ja FIE J T esitaud arved; II, lk 69,70), lume lükkamisel tehtud kuludest 154,8 krooni, so 9,89 eurot (T K FIE xxxx arve; II, lk 71), raiumiseks ja väljaveoks kokku 134 400 krooni, so 8589,73 eurot (JooLoog OÜ arve; II, lk 93); transpordiks 45 632,75 krooni, so 2916,46 eurot (transpordiaktid; II, lk 94-98). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on vastavaid kulutusi ja nende suurust esitatud tõenditega ka piisavalt tõendanud ning hageja vastuväited kostjal esineva nõude suuruse (11 700,15 eurot) ja kulutuste põhjendamatuse osas on paljasõnalised ja tõendamata. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Vastavalt VÕS § 197 lg 2, lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja tehtud kulutused hageja kinnistult metsamaterjali väljaveoga seoses on tehtud enne hageja poolt kostjale materjali väärtuse hüvitamise nõude esitamist. Seega on VÕS § 197 lg 2 tulenevalt võimalik hageja esitatud ja kohtumenetluses tõendamist leidnud ulatuses metsamaterjali väärtuse hüvitamise nõue summas 27 292,26 eurot tasaarvestada kostja poolt sama metsamaterjali koguse ülestöötamisel ja väljaveol tekkinud kulutustega summas 11 700,15 eurot. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 kajastatakse kohtuotsuse resolutsioonis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluv, s.o. kostja tasaarvestusavalduses märgitud nõudega toimunud tasaarvestamise tulemusena jääv summa, milleks on (27 292,26 - 11 700,15 eurot) = 15 592,11 eurot.

puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Kostja poolt hageja esitatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on seega põhjendatud rahuldada ka hageja nõue ning seda kostja nõudega toimunud tasaarvestust arvesse võttes võlgnetavalt põhisummalt, s.o. 15 592,11 eurolt viivise väljamõistmiseks.. Kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduses nõutud viiviste arvestamine alates 29.12.2010 ei ole põhjendatud. Nimetatud kirjas “Päring ja taotlus dokumentide esitamiseks” ei ole hageja teatanud kostjale oma nõudest, vaid on soovinud saada nii toimunu asjaolude kui ka nõude olemasolu selgitamiseks vajalikku teavet oma lõpliku seisukoha kujundamiseks teostatud raide õiguspärasuse ja tekitatud võimalike kahjude osas (I, lk 14). Kohtu hinnangul on hageja kostjale selgelt ja arusaadavalt teatanud oma õigusest nõuda kostjalt metsamaterjali väärtuse hüvitamist ja selle nõude ka summas 20 231,92 eurot tasumiseks kostjale esitanud oma kirjas 13.09.2011. Seega, 13.09.2010 väljastatud kirjas esitatud nõudest tulenevalt muutus ka nõue sissenõutavaks ning viivist on põhjendatud arvestada sellele järgnevast päevast – 14.09.2010 alates. Hageja taotleb kostja vastus esitatud rahaliselt nõudelt viivise arvestamist seadusjärgses määras. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule, loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1.juulit 2011 - 1,25%, enne 01.01.2012 – 1,00% ja enne 01.07.2012 - 1,00%. Kostja – Metsä Forest Eesti AS - on olnud hageja esitatud nõude tasumisega viivituses alates 14.09.2011 - 31.12.2011 kokku 108 päeva (70 päeva kuni hagi esitamise 23.11.2011 + 38 päeva kuni 31.12.2011) ja alates 01.01.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.10.2012 kokku 300 päeva. Perioodil 14.09.2011 - 31.12.2011 on kostja kohustatud maksma viivist (1,25 + 7) = 8,25% aastas (0,02260% päevas) ja perioodil 01.01.2012 – 26.10.2012 ( 1 + 7)= 8,00% aastas (0,02191 % päevas). Tasaarvestuse tulemusena kostja poolt hüvitamisele kuuluvalt põhinõudelt 15 592,11 eurol eurolt arvestatav viivis seadusjärgses määras 8,25% aastas (0,0226 % päevas) moodustab perioodil 14.09.2011 kuni 31.12.2011 108 viivituses oldud päeva eest kokku (15 592,11 x 0,000226 = 3,5238) x 108 = 380,57 eurot, eurot ja perioodil 01.01.2012 kuni 26.10.2012 (kohtuotsuse tegemise päev) moodustab viivis seadusjärgses määras 8,00 % aastas (0,02191 % päevas) 300 viivituses oldud päeva eest (15 592,11 x 0,0002191 = 3,4126 eurot päevas) x 300 = 1024,86 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega, TsMS § 367 teises lauses sätestatust tulenevalt on kindlas summas väljamõistetavaks viiviseks nõude sissenõutavaks muutumisest (14.09.2011) kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.10.2012 kokku summas 380,57 + 1024,86 = 1405,43 eurot. eurot Alates 27.10.2012 kuulub tasaarvestamise tulemusena väljamõistetavalt põhinõude summalt (15 592,11 eurolt) välja-

mõistmisele viivis protsendina seadusjärgses määras (VÕS § 113 ja § 94 alusel) kuni põhinõude täitmiseni.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus jõustus 30.novembril 2012.a 2012.a Nooremreferent

Irma Külavee Kai Rosar

Kai Rosar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.