Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja;
Tsiviilasja number
2-11-1691
Tsiviilasi
aktsiaseltsi Hhagi AS-i L (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks AF(pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
hageja aktsiaselts H(registrikood XXX, asukoht XXX); hageja seaduslik esindaja juhatuse liige RN; hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maret Hallikmaa; kostja aktsiaselts L (pankrotis; registrikood XXX, asukoht
kostja lepinguline esindaja Allan V .
esindajad
I.
Kinnitada aktsiaseltsi Hja aktsiaseltsi L (pankrotis) vaheline kompromiss järgmiselt:
2-11-1691
Lõpetada menetlus aktsiaseltsi Hhagis AS-i L (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks AF(pankrotis) pankrotimenetluses.
Menetluskulud
Edasikaebamise kord
2-11-1691
Kohtumääruse peale ei või määruskaebust esitada.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on aktsiaseltsi Hhagi AS-i L (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks AF(pankrotis) pankrotimenetluses. Aktsiaselts Hja aktsiaselts L (pankrotis) on esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Aktsiaselts Hja aktsiaselts L (pankrotis) kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja §-s 432.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt kompromissilepingule on pooled kokku leppinud, et kostja aktsiaselts L (pankrotis) kohustub hüvitama hagejale aktsiaseltsile Hseoses tsiviilasjaga nr 2-11-1691 menetluskulud kokku summas 3 144.35 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, summas 1 917.35 eurot. Kõnealune summa tuleb kanda aktsiaseltsi Harveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis SEB Pank, selgitusena märkides: „poole RL tagastamine tsiviilasjas nr 2-11-1691“. Pooled on kohtule esitatud kokkuleppes loobunud määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele (TsMS § 661 lg 4).
2-11-1691
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.