Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tartu Ringkon konnakohtule Ring konnakohtule sama maakohtu kaudu. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankrotimenetluse pankrotimenetluse raugemise kohta.

Ärakiri määrusest saata avaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile, jõustumisel - Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotiavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud: asjaolud: 29.08.2012 võttis Viru Maakohus menetlusse I V (surn. xxxx) pärija R V avalduse I V pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus määras pankrotiavalduse menetlemisel ajutiseks pankrotihalduriks Reet Relviku.

Avalduse asjaolud I V jäi kadunuks 2011 augustis. 2011.oktoobris viidi läbi kohtumeditsiiniline ekspertiis leitud isiku surnukeha tuvastamiseks ning 02.01.2012 sai avaldaja teada, et surnud isiku puhul tegemist tema isa I V`ga. 16.04.2012 esitas avaldaja Paide notarile Anu Noolele avalduse pärimismenetluse algatamiseks. I Vl rohkem elusolevaid lapsi peale avaldaja, samuti surnud laste lapsi ei ole, ta on lahutatud 13.11.1986.aastal. Kohtutäitur Virge Välb` poolt on läbi viidud pärandvara inventuur 19.06.2012, mille nimekirjast ilmneb, et pärandajal on kohustused erinevate krediidiasutuste ees (SEB Pank, Bigbank ja Sampo Pank) kokku summas 7072,28 eurot, kuid ainsaks teadaolevaks varaks on pensionifondi osakud ja suhteliselt väärtusetu toasisustus. Kuna pärandvaral lasuvate kohustuste katteks vara puudub, siis esitas avaldaja kohtule avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.

Kohtumenetluse käik 26.09.2012 pankrotiavalduse läbivaatamisel toimunud kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodud taotluse juurde. Avaldaja selgitas ka, et pärandi avanemisest pärimisseaduses sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul ta pärandist loobumiseks avaldust ei esitanud. Ainsa seadusjärgse pärijana esitas ta pärimismenetluses taotluse I V pärandvara suhtes inventuuri läbiviimiseks. Selgus, et põhiliselt jäid I Vst maha ainult varalised kohustused, realiseerimiseks kõlbulik vara aga puudub.

Ajutise halduri ettekanne I V (ik xxxx) suri xxxx, tema ainsaks pärijaks on avaldaja. Pärandaja abielu oli lahutatud 1986.a, abieluvararegistris kaarti ei ole avatud. Notar Anu Nool määras pärandi inventuuri läbiviijaks Paide kohtutäituri Virge Välb`i, kes esitas inventuuri akti notarile 19.06.2012. Ajutine haldur tegi päringud pankadesse, väärtpaberite keskregistrisse ning tutvus ka liiklusregistri ja kinnistusraamatu andmetega. Kinnisasju I V nimele ei ole registreeritud. Liiklusregistris on tema nimele registreeritud sõiduk – xxxx, ehitusaasta 1989, reg.-märk xxxx. Sõiduki asukoht ei ole pärijale ega ka ajutisele haldurile teada, sõiduk võib olla võõrandatud. Arvelduskontodel raha puudub. Avatud on AS-is SEB Pank väärtpaberikonto (SEB Aktiivne Pensionifond, osak 0,64 eurot; saldo 17.09.2012 – 579,11 eurot. Märkus: pensionifondi osakut pankrotivara hulka ei arvata. Muuks varaks on inventuuri aktis võlgniku elukoha aadressil (xxxx) tema elukaaslase J K valduses olev kodune sisustus (külmik, sektsioon, 2 diivanit ja riidekapp, väärtusega kokku ca 280 eurot), mille müügist saadav tulu ei kata üldjuhul müügikulusid. Konservatiivsuse printsiibi alusel on varasid hinnaguliselt summas 50 eurot, kuid vara turu- ja realiseerimisväärtus võib olla hinnangulisest summast erinev.

I V võlad kokku moodustavad summas 5098,98 eurot: eurot: AS-i SEB Pank ees laenujääk 1083,22 eurot, krediitkaardi võlgnevus 1 122,39 eurot, konto hooldustasu 8,96 eurot, võlg teatiste eest 7,67 eurot, arvelduspaketi võlgnevus 7,68 eurot, s.o. kokku summas 2229,92 eurot; AS-ile Bigbank (krediidileping nr 0900266/45) – 1079,10 eurot, Danske Bank AS Eesti filiaal, liisinglepingust tulenev nõue - 1668,57 eurot); samuti esineb tasumata maksuvõlg - 121,10 eurot. Kohtutäiturite menetluses täiteasju ei ole. Tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid ei ole seni leitud. Maksejõuetus tekkis võlgniku surma tagajärjel, millest tingituna jäid täitmata kohustused võlausaldajate ees ning kohustuste täitmine võlgniku vara arvelt ei osutunud võimalikuks. Seoses võlgniku surmaga ei ole maksejõuetust soodustanud põhjuseid võimalik välja selgitada. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus on täielikult välja kujunenud, kuid pärandvara hulgas puudub vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid. Esinevad alused pankrotiavalduses toimuva menetluse lõpetamiseks raugemisega (PankrS § 29). Kohtu otsustus ja selle põhjendid: Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek I V pärandvara pankrotiavalduses menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Pankrotiseaduse (PankrS) §-idest 1 ja 13 tulenevalt on võlgniku poolt kohtule pankrotiavalduse esitamine põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel võlgniku maksejõuetust. Kohtule esitatud pankrotiavalduse ja sellele lisatud dokumentide, samuti võlgniku pärija poolt kohtus antud seletuse ja ajutise halduri esitatud aruande alusel on tuvastatud, et pärandvara hulgas puudub vara võlgade katteks, samuti puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise võimalusi ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud. Maksejõuetus tekkis seoses võlgniku surmaga, millest tingituna jäid varalised kohustused täitmata. Maksejõuetus ei ole põhjustatud kuriteo tunnustega teoga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue ühingu juhtorgani liikmete vastu. PankrS § 30 lg 1 tulenevalt ei lõpeta kohus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 01.10.2012 kohtumäärusega määras kohus PankrS § 30 lg 1 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasumisele kuuluvaks summaks 1000 eurot ja selle summa tasumise tähtpäevaks 22.10.2012 ning avaldas 01.10.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastavasisulise teadaande. Võlgniku pärija on teatanud temal menetluskulude kandmiseks vahendite puudumisest. Kohtu määratud tähtpäevaks ei ole menetluskulude kandmisega nõustumusest teatanud ka ükski võlausaldaja ega keegi kolmas isik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1, 13, 29 lg 1, 3, 5, leiab kohus, et vaatamata I V pärandvara maksejõuetusele, kuulub pankrotiavalduse alusel toimuv -

menetlus lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub vara pankrotikulude katteks. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Kohus leiab, et ajutine haldur on täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesandeid, ta on selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused ning andnud hinnangu võlgniku maksejõulisusele, samuti pankrotimenetluse jätkamise võimalustele. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 määrab ajutise halduri tasu kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur on esitanud kohtule oma tööaja arvestuse andmed ja palub välja mõista tema tasuna kokku summas 447,37 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Oma ülesannete täitmiseks on haldur kulutanud ajaliselt 7 tundi: erinevatesse registritesse ja pankadesse tehtud järelepärimistele 2 tundi, kogutud dokumentide analüüsimisele 2 tundi ja arvamuse koostamisele koos kohtuistungil osalemisega - 3 tundi. Tunnitasuks on ajutine haldur arvestanud 63,91 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotluses märgitud tasu suurus vastab antud menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti halduri tasu ja kulutuste piirmääradele, milleks on alates 01.01.2011 - 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Seoses pankrotimenetluse raugemisega tuleb ajutise halduri tasu, mille katmiseks võlgnikul vahendid puuduvad, välja mõista riigi vahenditest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 14.

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.