Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
23. oktoober 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-59140
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi I.N. vastu tervisekahjustuste tekitamisega kahju hüvitamise nõudes summas 2839.09 eurot
Tsiviilasja hind
2839.09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10, Tallinn, lepinguline esindaja Pille Tael Kostja I.N.
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada Eesti Haigekassa hagi I.N. vastu. Välja mõista I.N.lt (N., isikukood xxxxxxxxxxxx) tervisekahjustuste tekitamisega kahju hüvitis summas 2839 (kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa) eurot ja 9 (üheksa) senti Eesti Haigekassa (registrikood 74000091) kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja I.N. kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kaebuses märkida. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Tsiviilasi nr 2-11-59140 Sisulised asjaolud Eesti Haigekassa esitatud hagi (tl 1-4) kohaselt ja Pärnu Maakohtu 01.02.2011.a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-08-1838 (tl 6-36) nähtuvalt tunnistati kostja I.N. süüdi koos I.N., A.T. ja A.L.-ga karistusseadustiku (KarS) § 263 p 1,4 järgi seoses 04.08.2007.a tervisekahjustuste tekitamisega A.K.ele ja Ü.K.-le koos. Nimetatud teo tagajärjel pöördusid kannatanud arstiabi saamiseks SA Pärnu Haigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poole. Haigekassa on tasunud kannatanule A.K.ele osutatud tervishoiuteenuste eest SA Pärnu Haigla poolt esitatud arve seeria PH nr 474187 alusel 9.97 eurot (156 krooni) (tl 37), arve seeria PH nr 474320 alusel 20.20 eurot (316 krooni) (tl 38) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt esitatud arve seeria TY nr 1613575 alusel 939.92 eurot (14 706.50 krooni) (tl 39-40), arve seeria TY nr 1613577 alusel 331.10 eurot (5180.60 krooni) (tl 41-42), arve seeria TY nr 1613652 alusel 909.81 eurot (14 235.50 krooni) (tl 43-44), arve seeria TY nr 1954111 alusel 9.97 eurot (156 krooni) (tl 45), arve seeria TY nr 1613459 alusel 124.31 eurot (1945.00 krooni) (tl 46). Samast juhtumist tingituna on haigekassa kannatanu eest üle võtnud arsti poolt 11.09.2007.a välja kirjutatud retsepti nr Y2700304 alusel apteegist väljastatud ravimi soodustuse summas 2.97 eurot (46.50 krooni) (tl 47). Samuti on haigekassa määranud ja maksnud kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 0084365 kestusega 5.08.2007-15.08.2007 alusel summas 61.36 eurot (960.00 krooni) (tl 48), töövõimetuslehe nr 00002561 kestusega 16.08.2007-5.09.2007 alusel summas 128.85 eurot (2016.00 krooni) (tl 49), töövõimetuslehe nr 0084378 kestusega 6.09.2007-16.09.2007 alusel summas 67.49 eurot (1056.00 krooni) (tl 50) ja töövõimetuslehe nr 00002613 kestusega 17.09.2007-24.10.2007 alusel summas 233.15 eurot (3648.00 krooni) (tl 51). Seega on haigekassa kandnud kostjate poolt 4.08.2007.a kannatanute vastu toime pandud teo tagajärjel kahju kokku summas 2839.09 eurot. Haigekassa poolt kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest kantud kulutuste ning kostjate poolt toime pandud teo vahel valitseb otsene põhjuslik seos. Lähtudes ravikindlustuse seadusest ja ülalnimetatud kohtuotsusest vormistas Eesti Haigekassa Pärnu osakond kindlustusjuhtumi eest A.L.ile 16.09.2011.a nõudeavalduse nr 2-45/2872-3 summa 2839.09 eurot (44 422.10 krooni) hüvitamiseks (tl 52-53), A.T.ile 16.09.2011.a nõudeavalduse nr 245/2872-4 summa 2839.09 eurot (44 422.10 krooni) hüvitamiseks (tl 54-55), I.N.ile 16.09.2011.a nõudeavalduse nr 2-45/2872-5 summa 2839.09 eurot (44 422.10 krooni) hüvitamiseks (tl 56-57) ja kostjale I.N.le 16.09.2011.a nõudeavalduse nr 2-45/2872-6 summa 2839.09 eurot (44 422.10 krooni) hüvitamiseks (tl 58-59). Nimetatud summat hagejale hüvitatud ei ole ning seega palub hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitis summas 2839.09 eurot. Kostja I.N. esitas 21.12.2011.a kohtule kirjaliku vastuse (tl 71-73), milles kostja tunnistab hageja nõuet, kuid ei nõustu asjaoluga, et see on suunatud üksnes tema vastu. Kuna süüdi mõisteti kokku 4 isikut ning tegemist ei ole jagamatu kohustusega, siis palub kostja jagada Eesti Haigekassa kahju hüvitamise nõue proportsionaalselt kõigi süüdimõistetute vahel vastavalt Pärnu Maakohtu otsuses esitatud isikutele määratud karistuse proportsioonidele järgnevalt: I.N. - vangistus 11 kuud - mis on kokkuliidetud karistuste summast (42 kuust) 26.19%, 2 süüdimõistetu - vangistus 10 kuud - mis on kokkuliidetud karistuste summast (42 kuust) 23.81%, 3. süüdimõistetu - vangistus 10 kuud - mis on kokkuliidetud karistuste summast (42 kuust) 23.81% ja 4. süüdimõistetu - vangistus 11 kuud - mis on kokkuliidetud karistuste summast (42 kuust) 26.19%. Proportsiooni arvestusest lähtuvalt tunnistab kostja hagi 26.19 % ehk 743.56 euro ulatuses ning on nõus selle hüvitama. Hageja märgib oma vastuses kostja vastusele (tl 76-77), et kostja arusaam, et materiaalne vastutus peaks jagunema vastavalt kriminaalasjas mõistetud vabaduskaotuse suurusele, on meelevaldne. Kriminaalasjas karistusotsuse määramisel võetakse lisaks igaühe teo panusele 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-11-59140 arvesse ka muid otseselt kuriteoga mitteseotud asjaolusid (üld- ja eripreventsioon, ka kurjategija isikuga seotu). Hageja on seisukohal, et kostja näol on tegemist solidaarvõlgnikuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 mõttes. Antud paragrahvi esimesest lõikest tuleneb hageja õigus valida, kas ta esitab nõude kõigi solidaarvõlgnike või siis neist ainult ühe vastu. Käesoleval juhul on hageja esitanud hagi I.N. vastu kogu nõude ulatuses. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus Antud asjas puudub vaidlus hageja nõude suuruse ja selle põhjendatuse üle, mistõttu kohus nõutava summa aluseks olevaid tõendeid ei käsitle ja loeb need väited kostja poolt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel omaksvõetuks. Vaidlus on asjas küsimuses, kas kostja peab kogu tekkinud kahju eest vastutama – s.t kas tegemist on osa- või solidaarvastutusega. Kostja on palunud oma vastuse jagada Eesti Haigekassa kahju hüvitamise nõue proportsionaalselt kõigi süüdimõistetute vahel vastavalt Pärnu Maakohtu otsuses esitatud isikutele määratud karistuse proportsioonidele. Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul on süüdimõistetud solidaarvõlgnikud, sest tegemist on kahju tekitamisega mitme isiku poolt VÕS § 137 lg 1 mõttes. Nimetatud säte ütleb, et kui mitu isikut vastutavad samal või erineval alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Hageja esitatud kriminaalasja otsuse kohaselt osalesid kannatanu A. K.peksmises kõik süüdimõistetud ning kõigi suhtes leidis tõendamist KarS § 263 p 1, 4 (rahu või avaliku korra rikkumine vägivallaga ja grupi poolt) sätestatud tegude toimepanemine. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hageja õigustatud esitama hagi ka üksnes kostja I.N. vastu kogu nõude ulatuses ja seaduse kohaselt ei oma kohtu määratud karistuste erinevus hageja nõude seisukohalt tähtsust. Kohus selgitab muuhulgas, et solidaarvõlgnike omavahelise suhte puhul on tegemist sisesuhtega (hageja ja süüdimõistetute omavaheline suhe on välissuhe). Vastavalt VÕS § 69 ja § 137 lg 2 võivad solidaarvõlgnikud esitada üksteise vastu nõudeid, kuid sellise vaidluse pooleks ei ole hageja. Eelkõige võimaldab sisesuhte regulatsioon solidaarvõlgnikule, kes on välissuhtest võlausaldaja (hageja) nõude täitnud suuremas ulatuses kui temale sisesuhtes langev osa, regressnõuded teiste solidaarvõlgnike vastu, kusjuures sisesuhtes on juba oluline roll iga solidaarvõlgniku käitumise sisul, selle õigusvastasuse laadil jne – s.t siin võib iga solidaarvõlgniku vastutuse osa olla erinev. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja nõude aluseks on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1, mille kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. RaKS § 25 lg 1 järgi ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 29 lg 1 kohaselt haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Avalduse kohaselt oli kannatanu Eesti Haigekassa poolt ravikindlustatud ning haigekassa võtab seega kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-11-59140 mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Eesti Haigekassa on tasunud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest SA Pärnu Haigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum poolt esitatud arvete alusel 2345.28 eurot (36695.60 krooni), 11.09.2007.a välja kirjutatud retsepti nr Y2700304 alusel apteegist välja kirjutatud ravimi soodustuse summas 2.97 eurot (46.50 krooni) ning ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehtede alusel summas 490.84 eurot (7680 krooni). Seega on hagejal 04.08.2007.a kannatanute vastu toime pandud teo tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise väljamaksete eest süüdimõistetute ehk solidaarvõlgnike vastu tagasinõudeõigus kokku summas 2839.09 eurot. Kostja süü on tõendatud ja Pärnu Maakohtu 01.02.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-1838 on ta antud kuriteos süüdi tunnistatud ning seega valitseb kostja käitumise ja hageja tagasinõude aluse (kannatanutel kahju tekkimise) vahel põhjuslik seos, mis on kahju hüvitamise nõude eelduseks VÕS § 127 lg 4 kohaselt. Tasutud summade suuruse osas vaidlust asjas ei ole tõstatatud, nagu kohus juba eelnevalt märkis. Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esitatud kujul ning välja mõista I.N.lt tervisekahjustuste tekitamisega kahju hüvitis summas 2838.09 eurot Eesti Haigekassa kasuks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.