Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
22. oktoober 2012.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-10-3294
Tsiviilasi
S. E. O. H. O. J. H. võlgnevuse summas 43 228,14 ja kõrvalnõuete 41 772,42 krooni solidaarses nõudes ning täiendava viivise solidaarses nõudes põhinõude summalt kuni nõude rahuldamiseni
Tsiviilasja hind
2826,69 eurot (43 228,14 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S. E. O. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja:
T. D. P. I. , postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: Kostjad: 1) H. O. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) J. H. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostjate lepinguline esindaja: advokaat S. M. , advokaadibüroo xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 22.10.2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid S. E. O. ) ja H. O. I) 16.06.2008.a. kliendikaardilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale I ajavahemikus 16.12.2008 kuni 18.05.2009 erinevaid kaupu: mitut liiki kütust ja autokeemiat. Müüdud kaupade eest väljastas hageja kostjale I alljärgnevad arved: 1) 31.12.2008 arve nr 12105 summas 867,61 krooni, maksetähtajaga 14.01.2009; 2) 16.01.2009 arve nr 299 summas 21 509,35 krooni, maksetähtajaga 30.01.2009; 3) 31.01.2009 arve nr M00314 summas 385 krooni, maksetähtajaga 14.02.2009; 4) 28.02.2009 arve nr M01901 summas 683,88 krooni, maksetähtajaga 14.03.2009; 5) 31.03.2009 arve nr M02919 summas 4845,71 krooni, maksetähtajaga 14.04.2009; 6) 16.04.2009 arve nr M03757 summas 256 krooni, maksetähtajaga 30.04.2009; 7) 30.04.2009 arve nr M04261 summas 14 042,13 krooni, maksetähtajaga 14.05.2009; 8) 18.05.2009 arve nr M05191 summas 639,34 krooni, maksetähtajaga 01.06.2009. Nimetatud arvete alusel võlgnes kostja I hagejale kokku 43 228,14 krooni. Hageja täitis oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt ja andis kostjale kaubad üle, kuid hoolimata meeldetuletustest kostja I võlgnevust ei tasunud. Hageja on arvestanud võlgnevuselt viivist. 01.07.2009 seisuga oli viivise suuruseks 10 994 krooni. Läbirääkimiste tulemusena sõlmis hageja kostjatega 10.08.2009 kokkuleppe kostja Jaanus Haki (kostja II) võlaga ühinemiseks solidaarvõlgnikuna ja võlgnevuse ajatamiseks, milles lepiti kokku maksegraafikus võlgnevuse tasumiseks igakuiselt 10 807 krooni kuni võla tasumiseni. Hageja lubas kostjatele, et juhul kui kostjad täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt ega hiline kokkulepitud maksetega, loobub hageja täielikult viivise nõudest. Kokkuleppes sätestati hageja õigus kokkulepe üles öelda, kui makseid ei tasuta nõuetekohaselt, lepiti kokku viivisemäär 0,5% ja leppetrahv summas 10 000 krooni, mida kostjad peavad tasuma hagejale kokkuleppe ülesütlemisel juhul, kui kostjad oma kokkuleppest tulenevaid kohustusi ei täida. Kostjad ei asunud kokkuleppe alusel võlgnevust likvideerima ning 18.09.2009 ütles hageja kostjatega sõlmitud kokkuleppe üles, teavitades kostjaid sellest tähitud kirjaga. Hagi esitamise seisuga ei olnud hagejale ühtegi kokkulepitud makset tasutud. Ülaltoodud asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 65 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 158 lg 1, 178 lg 1, 208 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 taotleb
2 (7)
hageja kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevuse summas 43 228,14 krooni , viivise seisuga 19.01.2010 summas 31 772,42 krooni ja leppetrahvi summas 10 000 krooni väljamõistmist. Kostjate vastuväited Kostjad vastuses hagile (tl.30-31) tunnistavad nende vastu suunatud põhinõuet summas 43228,14 krooni. Kostjad on seisukohal, et kõrvalnõuded – kokku 41 772,42 krooni on ebamõistlikult suured ja taotlevad nende vähendamist mõistliku suuruseni. Viivise määr 0,2% ja 0,5% on ilmselgelt ebamõistlik, hagejal ei saa olla nii kõrge viivise nõudemiseks ka majanduslikku huvi. Kostjate majanduslik olukord ei võimalda tasuda viivist sellises määras. Leppetrahvi nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjatele teadaolevalt ei ole hagejale tekkinud nende poolt lepingu rikkumisega kahju. Kostjad on pidanud võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Hageja arvamus kostjate vastuse kohta Kohus edastas kostjate vastuse hagejale ja palus esitada selle kohta vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 396 kirjaliku arvamuse. Hageja arvamusest (tl.34-36) nähtub, et esitatud leppetrahvi- ja viivisenõue on ka summeerituna põhinõudest väiksem, mistõttu pole põhjust lugeda seda ebamõistlikult suureks. Nõude vähendamisel tuleks arvesse võtta kostjate poolt oma kohustuste täitmise ulatust. Kostjad pole oma kohustusi isegi mitte osaliselt täitnud, vaatamata sellele, et nendega sõlmitud kokkulepe võimaldas tasuda võlgnevuse maksegraafiku alusel ilma intressita. Hagejal on õigustatud huvi leppetrahvi ja viivise saamiseks. Kostja J. H. H. O. liige ja osanik, seega Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.11.2008 otsusest 32-1-89-08 punktist 11 tulenevalt on kostjad sõlminud kokkuleppe oma majandus- ja kutsetegevuses. Vabatahtlikult majandus- ja kutsetegevuses lepingu sõlminud võrdsed pooled ei vaja erinevalt füüsilisest isikust tarbijast kohtult mitte mingit erilist kaitset, mistõttu puuduvad antud juhul ka erandlikud asjaolud lepinguvabaduse ja VÕS § 8 lg 2 sätestatud lepingu täitmise kohustuslikkuse põhimõtetest kõrvale kaldumiseks. Hageja ja kostjate vahel oli sõlmitud mõistlikel tingimustel tavapärane kokkulepe varasema võlgnevuse tasumiseks, mistõttu pidid kostjad ka ette nägema, et juhul kui nad nimetatud kokkulepet ei täida ning võlgnevust endiselt ei tasu, on hagejal õigus nõuda kokkulepitud leppetrahvi ja viivist. Sõlmitud kokkuleppe täitmise korral oli kostjatel võimalus tasuda kogu põhivõlgnevus hagejale maksegraafiku alusel ilma täiendavate sanktsioonideta. Kostjad ei kasutanud neile hageja poolt antud võimalust võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks ning isegi ei üritanud sõlmitud kokkulepet täita, mistõttu on alus eeldada, et kostjate käitumine kokkuleppe sõlmimisel oli vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd nad kokkulepet sõlmides ilmselt teadsid (või pidid teadma), et nad ei hakkagi seda täitma. Viivise- ja leppetrahvinõuet esitades on hageja teostanud oma seadusest ja kokkuleppest tulenevaid õigusi ega ole neid kuritarvitanud.
Kompromissiettepanek
3 (7)
Hageja on teinud kostjatele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kui kostjad tasuvad kogu ülejäänud võlgnevuse hagejale võrdsete osamaksetena maksegraafiku alusel, mille pikkus ei ületa kuut kuud, on hageja nõus vähendama kõrvalnõudeid 20% võrra. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul hageja kompromissettepanekule vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
kohustas kostjat I tasuma ostetud kaupade eest neljateistkümne kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest. Kliendikaardi alusel oli hageja poolt tagatud kostjale I soodustingimustel mootorkütuse ostmine, kostja I ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ning hagejale saadud kauba eest tasunud. Kostja II kohustus on tekkinud 10.08.2009.a. võlaga ühinemisest, mida võib käsitleda VÕS § 30 sätestatud võlatunnistusena. Hageja on selle lepingu küll üles öelnud, kuid vastavalt VÕS § 195 lg 2 teisele lausele jäävad lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused kehtima. 10.08.2009.a. kokkuleppe p.4.2. on sätestatud, et solidaarvõlgnik on kohustatud nõude täitma kahe päeva jooksul pärast võlausaldajalt lepingu ülesütlemise teate saamist.
5 (7)
Hageja ja kostjate vahel sõlmitud kokkulepe võlgnevuse ajatamise kohta võimaldas kostjatel tasuda võla summas 43 228,14 krooni osamaksetena, makse suurusega 10 807 krooni, kuid kostjad ei asunud seda võimalust kasutama ega teinud mitte ühtegi makset. Osamaksetena tasutav võlgnevus ei hõlmanud seni arvestatud viiviseid. Seega oli kostjatel võimalus vältida viiviste ja leppetrahvi nõuet, asudes kokkulepet täitma. Kohtu hinnangul on väheusutav, et kostjatel ei ole alates 2009. aastast olnud mitte mingeid vahendeid, mis oleks neil võimaldanud oma kohustusi kasvõi osaliselt täita. Kostjad pidid ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist ja leppetrahvi. Kostjad ei ole tõendanud, kuidas kokkulepitud viivise määr ning leppetrahv on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on kohtu hinnangul käitunud heas usus, andes kostjatele võimaluse võlgnevuse tasumiseks ainult põhivõla ulatuses. Kohtumenetluses on hageja teinud kompromissiettepaneku, mille kohaselt ta oleks kõrvalnõudeid vähendanud 20% ulatuses, kuid kostjad ei ole kohtule teadaolevalt näidanud üles huvi kompromissi sõlmimiseks. Kostjad ei ole tõendanud ka selliste erandlike asjaolude esinemist, mis annaks kohtule aluse viivisemäära ja leppetrahvi vähendamiseks. Viivise näol on tegemist õiguskaitsevahendiga kohustuse rikkumise puhuks ning leppetrahv on poolte vahel kohustuse rikkumise puhuks kokkulepitud kõrvalkohustus. Viivise ja leppetrahvi eesmärk on sundida lepingupooli oma kohustusi korrektselt täitma. Ka hagejal oli majanduslik huvi kostjatelt võlgnevuse kättesaamiseks – hageja näol on tegemist jae- ja hulgimüügiga tegeleva äriühinguga, kellel on omakorda kohustused teiste lepingupartnerite ees. Jättes oma kohustused hageja ees täitmata, on kostjad kasutanud hageja raha ja kohtu hinnangul ei saa teise isiku vahendite kasutamine toimuda tasuta.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab , tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täielikult kostjate kanda.
6 (7)
Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.