Tühistada Viru Maakohtu 6. märtsi 2012 otsus täielikult ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Aiandusühistu Viljapea esitas 29.08.2011 maakohtule Ivan Poljakovi vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks 1041,26 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja kinnistu aadressil AÜ Viljapea nr XXX omanik. Alates 01.10.2009 ei ole kostja AÜ Viljapea liige. Aiandusühistu territooriumil paiknevad tehnovõrgud, teed ja maa on aiandusühistu omanike kaasomandis. Perioodil 2009-2011 ei ole kostja tasunud hagejale järgmisi kulutusi: 1) aiandusühistu üldkasutatava maa kasutamine; 2) aiandusühistu üldkasutatavate teede kasutamine; 3) aiandusühistu üldkasutatavate tehnovõrkude kasutamine; 4) olmeprügi äravedu; 5) heakorratööd; 6) halduskulud; 7) kinnistul nr 27 elektriarvesti paigaldus. Hageja esitas 14.07.2011 kostjale nende teenuste eest korduvalt arve nr 1407/11-27 summas 639 eurot. 12.08.2011 esitas hageja kostjale arve elektriarvesti paigaldamise eest summas 402,26 eurot. Võlgnevuse tekkimise aluseks on aiandusühistu põhikiri ning 22.08.2009 ja 06.06.2010 üldkoosolekute otsused: - aiandusühistu üldkasutatava maa kasutamine – aiandusühistu 06.06.2010 üldkoosolek otsustas määrata kostjale teenindustasu 50 krooni iga sajandiku maa eest. Kostja kasutuses on aiandusühistu ühiskasutuses olevast maast maatükk pindalaga 121 m2. Kostja võlgnevus üldkasutatava maa kasutamise eest perioodil 06.06.2010 – 14.07.2011 on 46,40 eurot. Kostja omandis on maatükk pindalaga 3413 m2. Kostja võlgnevus teenindustasu osas on 1309,33 eurot; - aiandusühistu üldkasutatavate teede kasutamine – kostja elab aadressil AÜ Viljapea nr XXX vald, aastaringselt. Kostjal on isiklik sõiduauto, ta sõidab oma kinnistule teedel, mis on aiandusühistu ühiskasutuses. Aiandusühistu hooldab antud teid oma kulul; - aiandusühistu üldkasutatavate tehnovõrkude kasutamine – aiandusühistu omandis on elektrivõrk, mis on aiandusühistu liikmete kaasomandis. Aiandusühistul on VK Grupp OÜ-ga liitumisleping ja piiritlusakt. 06.06.2010 üldkoosoleku otsusega lahkus kostja ühistu liikmete hulgast. Sellest hetkest lõppes ka kostja kaasomand elektrivõrgu osas; - olmeprügi äravedu – kostjal puudub prügi äraveo leping, kuid kostjal tekivad olmejäätmed jäätmeseaduse § 7 mõistes; - heakorratööd ja halduskulud – aiandusühistu territooriumil asuvad maad, piirded, välisvalgustus jm üldotstarbelised objektid vajavad hooldust ja haldamist; - kostjale kuuluval kinnistul elektriarvesti paigaldus – 06.06.2010 üldkoosoleku otsusega kohustati kostjat paigaldama elektriarvesti. Kostja otsust ei täitnud. 2001 juulis paigaldas aiandusühistu omal kulul arvesti, mida kinnitab 20.07.2011 arve nr 29. Aiandusühistu 22.08.2009 üldkoosoleku otsuse kohaselt võib ühistu juhatus ühistu kulude maksmisega viivitamisel nõuda kinnistu omanikult viivist kuni 0,05% maksmata summalt
päevas iga viivitatud kalendripäeva eest ühistu kulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Aiandusühistu 06.06.2010 üldkoosoleku otsusega määrati kaasomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutuste tasumise kord. Kuna hageja ei ole saavutanud kostjaga kokkulepet kaasomandi suhtes, siis kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 alusel kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. AÕS § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kuna kostja ei ole tasunud mingeid kaasomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi, siis tekitab kostja hagejale kahju.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et ei ole hagiavalduses märgitud teenuseid kasutanud. Alates 01.10.2009 ei ole kostja aiandusühistu liige. Hagejal ja kostjal puuduvad kokkulepped nimetatud teenuste osutamise ning tasumise kohta. Vastavalt suulisele kokkuleppele tasub kostja hagejale elektrienergia tarbimise eest. Elektriarvesti on paigaldatud kostja kinnistule kostja kulul. Kostja on ise sõlminud jäätmekäitluslepingu Ragn-Sells AS-ga.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 6. märtsi 2012 otsusega hagi ning mõistis välja I. Poljakovilt AÜ Viljapea kasuks kahju summas 1041,26 eurot ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohus tuvastas, et kostja on kinnistu aadressil AÜ Viljapea nr XXX vald omanik. Aiandusühistu territooriumil paiknevad tehnovõrgud, teed ja maa on aiandusühistu omanike kaasomandis. Aiandusühistu omandis on elektrivõrk, mis on aiandusühistu liikmete kaasomandis. Aiandusühistul on VK Grupp OÜ-ga liitumisleping ja piiritlusakt. Aiandusühistu 06.06.2010 üldkoosolek otsustas määrata kostjale teenustasu 50 krooni iga sajandiku maa eest. Kostja kasutuses on maatükk pindalaga 121 m2, mis on aiandusühistu üldkasutuses. Kostja võlgnevus üldkasutatava maa eest perioodil 06.06.2010 – 14.07.2011 on 46,40 eurot. Kostja omandis on maatükk pindalaga 3413 m2. Kostja võlgnevus teenindustasu osas perioodil 06.06.2010 – 14.07.2011 on 1309,33 eurot. 06.06.2010 üldkoosoleku otsusega kohustati kostjat paigaldama elektriarvesti. 2001 juulis paigaldas aiandusühistu omal kulul arvesti, mida kinnitab 20.07.2011 arve nr 29. Hageja ei ole nõudnud kahju suuremas summas kui 1041,26 eurot. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 järgi on üldkoosoleku pädevuses ka muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kohus tuvastas, et aiandusühistu 06.06.2010 ja 22.08.2009 üldkoosolekud olid pädevad otsuseid vastu võtma. Kostja ei ole vaidlustanud ega täitnud 06.06.2010 üldkoosoleku otsust, samuti ei ole kostja vaidlustanud 22.08.2009 otsust. Hageja sõnul ei ole kostja tasunud mingeid kaasomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi ning on arvete tasumata jätmisega tekitanud hagejale kahju. Seega on aiandusühistu 06.06.2010 otsus seaduslik ning arved nr 1407/11-27 ja 1208/11-27 esitatud õigeaegselt ning seaduslikult. Arvestamisele ei kuulu kostja vastuväide, et talle ei ole teenuseid osutatud ning et ta on ise sõlminud jäätmekäitluslepingu. Kostja on kinnistu aadressil AÜ Viljapea nr XXX vald omanik ning tähtsust ei oma asjaolu, kas kostja on aiandusühistu liige, kuna aiandusühistu territooriumil paiknevad tehnovõrgud, teed ja maa on aiandusühistu omanike kaasomandis. AÕS § 72 lg 1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
Aiandusühistu üldkoosoleku otsus ongi kaasomanike enamuse otsus. Kostja ei ole aiandusühistu otsuseid vaidlustanud ning need on talle täitmiseks kohustuslikud. AÕS § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostja ei ole arveid tasunud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hageja nõutud summas 1041,26 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.I. Poljakov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 6. märtsi 2012 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja mõista välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, rikkudes TsMS § 232. AÜ Viljapea on mittetulundusühing. Vastavalt põhikirja p-le 3 on aiandusühistu eesmärgiks võimalikult soodsate tingimuste tagamine oma liikmetele kuuluvate aiamaade ja neil asuvate hoonete, rajatiste ja ehitiste kasutamiseks, valdamiseks ja käsutamiseks. Kinnistute omanikud, kes on aiandusühistu liikmeteks, ei ole ühistu omanikeks, vaid liikmeteks. Teed ja ühiskasutatav maa, mis on territooriumil, millel asuvad aiandusühistu liikmete kinnistud, ei ole ühistu liikmete kaasomandis, vaid asub reformimata riigimaal. Antud asjaolu on tõendatud Vaivara Vallavalitsuse vastusega kostja avaldusele. Tõendit ei esitatud esimese astme kohtule, kuna hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tehnovõrgud, teed ja ühiskasutatav maa oleksid aiandusühistu omanike kaasomandis, ning kohus oleks antud asjaolu pidanud välja selgitama omal algatusel. Rikkudes TsMS § 436 lg 2, ei ole kohus kohtuotsuses märkinud, milliste hageja esitatud tõendite põhjal ta jõudis järeldusele, et tehnovõrgud, teed ja ühiskasutatav maa on aiandusühistu omanike kaasomandis, ning kuidas on kindlaks tehtud, et kostja kasutuses on maatükk pindalaga 121 m2, mis on aiandusühistu üldkasutuses; 2) on kohus ekslikult kohaldanud AÕS § 72 lg 1, kuna tehnovõrgud, teed ja maa, mis asuvad aiandusühistu territooriumil, ei ole kaasomandis. Kostja kinnistu on ühendatud aiandusühistu elektrivõrguga, kuid elektrienergia kasutamise eest tasub kostja regulaarselt hagejale. Tasumine toimub vastavalt kostja poolt paigaldatud ja hageja poolt plommitud elektriarvestile. Millise eesmärgiga paigaldas hageja uue elektriarvesti väljapoole kostja kinnistut kostja kasutatava elektrienergia veelkordseks arvestamiseks, on kostjale teadmata; 3) on kohus valesti kohaldanud MTÜS § 24 lg 1. TsÜS § 38 lg-st 1 tulenevalt on õigus nõuda juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes huvitatud isikul. Aiandusühistu otsuste suhtes on huvitatud isikuteks ühistu ja selle organite liikmed. Kostja ei ole aiandusühistu liige. Kostja sai teada aiandusühistu 06.06.2010 ja 22.08.2009 otsustest pärast nende kättesaamist hagiavalduse lisadena.
5.AÜ Viljapea vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kohtukulud palub vastustaja välja mõista apellandilt. Vastuväidete kohaselt: 1) asuvad mõned kostjale kuuluvad ehitised aiandusühistu ühiskasutuses oleval maal. Kostja kasutuses on aiaühistu ühiskasutuses olevast maast maatükk pindalaga 121 m2. Kohtule esitatud Vaivara Vallavalitsuse kirjas teatab vallavalitsus aiandusühistule, et kostjal on ettekirjutus ehitiste lammutamiseks kuni 01.09.2011. Kostja ettekirjutust ei täitnud ning tekitab ühistu liikmetele kahju, jättes tasumata maksed üldkasutatava maa teenindamise ja hoolduse eest. Aiandusühistu 06.06.2010 üldkoosolek otsustas kostja lahkumisavalduse
läbivaatamise käigus määrata kostjale teenindustasu 50 krooni iga sajandiku eest. Tähtsust ei oma, kas aiandusühistu ühiskasutuses oleva maa on reformimata riigimaa või Vaivara valla maa. Aiandusühistu omanikud on otsustanud, et omanike huvides tuleb antud maad teenindada ja hooldada. Hageja tegeleb nende maade vormistamisega, kuid probleemi lahendamine võtab aega. Samuti sõidab kostja oma kinnistule teedel, mis on aiandusühistu ühiskasutuses. Hageja hooldab antud teid omal kulul. Kostja tekitab ühistu liikmetele kahju, jättes tasumata maksed üldkasutatavate teede teenindamise ja hoolduse eest. Hageja tegeleb teede vormistamisega, kuid probleemi lahendamine võtab aega; 2) otsustasid aiandusühistu omanikud 06.06.2010, et omanike huvides tuleb kohustada kostjat omal kulul soetama ja paigaldama elektriarvesti elektrienergia tarbimise kontrolli eesmärgil, sealjuures tuleb kontrolli kergendamiseks arvesti paigaldada kostja kinnistu piirile. Kostja viibis üldkoosolekul, on otsusega tutvunud ning ei esitanud mingeid vastuväiteid. Kostja lihtsalt loobus üldkoosoleku otsuse täitmisest. 2011 juulis paigaldas hageja omal kulul elektriarvesti kostja kinnistu lähedale; 3) oli aiandusühistu 06.06.2010 üldkoosoleku päevakord järgmine: 1) juhatuse 2009. a aruanne; 2) kostja ühistust lahkumise avalduse läbivaatamine; 3) talveperioodil elektrienergia kasutamine; 4) 2010. a majandustegevuse plaani kinnitamine. 06.06.2010 üldkoosolek otsustas kostja ühistust lahkumise avalduse läbivaatamisel: 1) avaldus kinnitada; 2) sõlmida kostjaga teenindusleping; 3) määrata teenindustasu 50 krooni iga sajandiku eest; 4) viia kostja välja juhatuse koosseisust; 5) valida ühistu juhatuse liikmeks A. Lossev; 6) kohustada kostjat oma kulul soetama ja paigaldama elektriarvesti elektrienergia tarbimise kontrolli eesmärgil. Kohus on õigesti kohaldanud MTÜS § 24 lg 1. Kostjal oli õigus aiandusühistu 06.06.2010 üldkoosoleku otsus vaidlustada, esitades hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kostja ei ole hagi esitanud. Apellandi viide TsÜS § 38 lg-le 1 ei ole asjakohane. Väide, et aiandusühistu 06.06.2010 ja 22.08.2009 otsustest sai kostja teada pärast nende kättesaamist hagiavalduse lisadena, on väheveenev. Pärast iga üldkoosolekut avaldatakse üldkoosoleku otsus muu hulgas teadetetahvlil, mis asub avalikus kohas. Otsuse teabeleht esitatakse selges ja arusaadavas vormis (paberikandjal, A4 formaadis, trükitud suurte tähtedega, vene keeles) ning on kättesaadav igale omanikule. Teadetetahvlil üldkoosoleku otsuste avaldamise viis on mittetulundusühingutes üldlevinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde Vaivara Vallavalitsuse 28.03.2012 kirja nr 17.4.3/436-1.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi täielikult tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning kohtule tuleb kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest. Seega on kohus õigusliku hinnangu andmisel poolte taotlustest sõltumatu. Kohtu antav õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1). Kohus peab eelnimetatud kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust täitma ja pooled peavad avaldama oma seisukohad üldjuhul eelmenetluses (vt TsMS § 329). Vajadusel teeb kohus selle kohustuse täitmiseks pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2
teine lause). Riigikohus on mitmetes lahendites rõhutanud (nt 28.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-12), et eelkõige nendel juhtudel, kui maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust, on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja läbivaatamisel on maakohus rikkunud oluliselt kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust, mistõttu on pooltevaheline vaidlus jäänud sisuliselt lahendamata ning see on aluseks asja saatmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Hageja nõue kostja vastu tuleneb kostjale saadetud arvest nr 1407/11-27 summas 639 eurot (võlgnevus 136 eurot ja viivis 503 eurot) ja arvest nr 1208/11-27 summas 402,26 eurot (t.l 7, 8) ning õigusliku alusena on hageja tuginenud AÕS §-dele 72 ja 75.
9.1.Hageja on lähtunud eeldusest (arve nr 1407/11-27), et aiandusühistu territooriumil paiknevad teed ja maa on aiandusühistu liikmete kaasomandis. Maakohus on nimetatud faktiväitega nõustunud. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu eelnimetatud järeldus on ekslik. Ainuüksi asjaolust, et aiandusühistu liikmete ühiskasutuses on teed ja osaliselt maad, mis ei kuulu ühistu liikmete omandisse, ei saa järeldada, et nimetatud maa kuuluks aiandusühistu liikmete kaasomandisse. Vaivara Vallavalitsuse 28.03.2012 kiri tõendab, et kõnesolev maa on reformimata riigimaa. Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja nimetatud asjaolu omaks võtnud ja ühtlasi leidnud, et nimetatud asjaolul ei ole vaidluses tähtsust. Maakohus, rahuldades hageja nõude AÕS § 75 lg 1 järgi, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Arvel nr 1407/11-27 (t.l 7) on märgitud teenused 2009. a summas 27 eurot ja teenused 2010. a summas 109 eurot. Samas ei ole hageja esitanud mingeid muid tõendeid, millest nähtuks, milliseid teenuseid, millised ulatuses ja millal on kostjale väidetavalt osutatud. Kuivõrd kostja vaidles hagile vastu ja kinnitas, et talle ei ole teenuseid osutatud, siis oleks maakohus pidanud hagejale tegema ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (vt TsMS § 230 lg 2 teine lause). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-07 selgitanud, et juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja pole tõendeid esitanud. Kui hageja esitab tõendeid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada. Hageja esitatud seisukohtadest tulenevalt on ta teinud kulutusi aiandusühistu territooriumiga piirnevate teede hooldamiseks ja olmeprügi äravedamiseks. Juhul, kui hageja esitab asja uuel läbivaatamisel tõendeid nimetatud kulutuste kandmiseks, tuleb maakohtul võtta seisukoht, kas hageja nõuet on võimalik kvalifitseerida nt käsundita asjaajamise sätete järgi. Sellisel juhul peavad olema täidetud VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eeldused ning hageja peab kulutuste hüvitamise nõude esitamisel tõendama tehtud kulutusi kooskõlas VÕS §-s 1023 sätestatuga. Eelnimetatud asjaolusid peab maakohus asja uuel läbivaatamisel pooltega kooskõlas TsMS §-s 392 sätestatuga läbi arutama ning võimaldama pooltele avaldada oma arvamust.
9.2.Arve nr 1208/11-27 alusel nõudis hageja kostjalt 402,26 euro väljamõistmist seoses kostja kinnistule nr 27 elektriarvesti paigaldamisega. Maakohus leidis, et hageja nõue on tõendatud ja rahuldas nõude AÕS § 75 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas valesti materiaalõigust, samuti ei nähtu kohtuotsuse põhjendavast osast, milliste tõendite alusel maakohus nõude rahuldas. Esmalt märgib ringkonnakohus, et AÜ Viljapea 06.06.2010 üldkoosoleku otsuse p 1 alusel kinnitati I. Poljakovi ühistust lahkumine. Kuivõrd I. Poljakov ei olnud enam ühistu liige, siis ei ole õiguslikku tähendust sama üldkoosoleku otsuse p-l 6, millega kohustati I. Poljakovi paigaldama oma kinnistule elektriarvesti.
Nõude tõendamiseks on hageja esitanud lisaks arvele OÜ DEV Narva arve nr 29A 20.07.2011 (t.l 9), millest nähtuvalt on ühistule tehtud elektrimontaažitöid summas 402,26 eurot. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud arve ei tõenda, et kostja kinnistule oleks paigaldatud elektriarvesti. Seega on hageja nõue tõendamata. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks ning seejärel on kostjal võimalus esitada tõendeid omapoolsete vastuväidete tõendamiseks. Hageja esitatud seisukohtadest nähtuvalt paigaldas ta ise oma kinnistule elektriarvesti, milline on hageja poolt plommitud ning ta on tasunud hagejale tarbitud elektrienergia eest. Elektrienergia tasumise tõendamiseks on kostja esitanud konto väljavõtte (t.l 31), millest nähtuvalt on ta tasunud hagejale 15.01.2011-30.08.2011 elektrienergia eest elektriarvesti näitude järgi. Maakohus ei ole nimetatud tõendi osas seisukohta võtnud. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kindlaks tegema, kelle paigaldatud elektriarvesti järgi kostja hagejale elektri eest maksab. Juhul, kui maksmine toimub hageja paigaldatud elektriarvesti näitude alusel, tuleb maakohtul selgitada, millisel õiguslikul alusel tuleb hageja nõuet kvalifitseerida (nt käsundita asjaajamine) ning kas nõude rahuldamise eeldused on sel juhul täidetud (VÕS § 1018 lg 1).
10.Viru Maakohtu 14.02.2012 määrusest (t.l 72) nähtuvalt otsustas maakohus lahendada asja kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et üksnes poolte nõusolek ei saa olla eelduseks asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Oluline on, et vajalikud asjaolud asja sisuliseks ja õigeks lahendamiseks oleks eelnevalt välja selgitatud. Käesolevas asjas jättis maakohus eelmenetluse ülesanded täitmata ning seetõttu ei olnud asja lahendamise kirjalikus menetluses maakohtu poolt põhjendatud.
11.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.