Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. oktoober 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-40297
Tsiviilasi
Aiandusühistu Viljapea hagi Ivan Poljakovi vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
1041,26 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. märtsi 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ivan Poljakovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – Ivan Poljakov (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja) – Aiandusühistu Viljapea (rk: 80008731)
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt
Edasikaebamise kord
Tühistada Viru Maakohtu 6. märtsi 2012 otsus täielikult ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
päevas iga viivitatud kalendripäeva eest ühistu kulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Aiandusühistu 06.06.2010 üldkoosoleku otsusega määrati kaasomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutuste tasumise kord. Kuna hageja ei ole saavutanud kostjaga kokkulepet kaasomandi suhtes, siis kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 alusel kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. AÕS § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kuna kostja ei ole tasunud mingeid kaasomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi, siis tekitab kostja hagejale kahju.
Aiandusühistu üldkoosoleku otsus ongi kaasomanike enamuse otsus. Kostja ei ole aiandusühistu otsuseid vaidlustanud ning need on talle täitmiseks kohustuslikud. AÕS § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostja ei ole arveid tasunud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hageja nõutud summas 1041,26 eurot.
läbivaatamise käigus määrata kostjale teenindustasu 50 krooni iga sajandiku eest. Tähtsust ei oma, kas aiandusühistu ühiskasutuses oleva maa on reformimata riigimaa või Vaivara valla maa. Aiandusühistu omanikud on otsustanud, et omanike huvides tuleb antud maad teenindada ja hooldada. Hageja tegeleb nende maade vormistamisega, kuid probleemi lahendamine võtab aega. Samuti sõidab kostja oma kinnistule teedel, mis on aiandusühistu ühiskasutuses. Hageja hooldab antud teid omal kulul. Kostja tekitab ühistu liikmetele kahju, jättes tasumata maksed üldkasutatavate teede teenindamise ja hoolduse eest. Hageja tegeleb teede vormistamisega, kuid probleemi lahendamine võtab aega; 2) otsustasid aiandusühistu omanikud 06.06.2010, et omanike huvides tuleb kohustada kostjat omal kulul soetama ja paigaldama elektriarvesti elektrienergia tarbimise kontrolli eesmärgil, sealjuures tuleb kontrolli kergendamiseks arvesti paigaldada kostja kinnistu piirile. Kostja viibis üldkoosolekul, on otsusega tutvunud ning ei esitanud mingeid vastuväiteid. Kostja lihtsalt loobus üldkoosoleku otsuse täitmisest. 2011 juulis paigaldas hageja omal kulul elektriarvesti kostja kinnistu lähedale; 3) oli aiandusühistu 06.06.2010 üldkoosoleku päevakord järgmine: 1) juhatuse 2009. a aruanne; 2) kostja ühistust lahkumise avalduse läbivaatamine; 3) talveperioodil elektrienergia kasutamine; 4) 2010. a majandustegevuse plaani kinnitamine. 06.06.2010 üldkoosolek otsustas kostja ühistust lahkumise avalduse läbivaatamisel: 1) avaldus kinnitada; 2) sõlmida kostjaga teenindusleping; 3) määrata teenindustasu 50 krooni iga sajandiku eest; 4) viia kostja välja juhatuse koosseisust; 5) valida ühistu juhatuse liikmeks A. Lossev; 6) kohustada kostjat oma kulul soetama ja paigaldama elektriarvesti elektrienergia tarbimise kontrolli eesmärgil. Kohus on õigesti kohaldanud MTÜS § 24 lg 1. Kostjal oli õigus aiandusühistu 06.06.2010 üldkoosoleku otsus vaidlustada, esitades hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kostja ei ole hagi esitanud. Apellandi viide TsÜS § 38 lg-le 1 ei ole asjakohane. Väide, et aiandusühistu 06.06.2010 ja 22.08.2009 otsustest sai kostja teada pärast nende kättesaamist hagiavalduse lisadena, on väheveenev. Pärast iga üldkoosolekut avaldatakse üldkoosoleku otsus muu hulgas teadetetahvlil, mis asub avalikus kohas. Otsuse teabeleht esitatakse selges ja arusaadavas vormis (paberikandjal, A4 formaadis, trükitud suurte tähtedega, vene keeles) ning on kättesaadav igale omanikule. Teadetetahvlil üldkoosoleku otsuste avaldamise viis on mittetulundusühingutes üldlevinud.
teine lause). Riigikohus on mitmetes lahendites rõhutanud (nt 28.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-12), et eelkõige nendel juhtudel, kui maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust, on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja läbivaatamisel on maakohus rikkunud oluliselt kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust, mistõttu on pooltevaheline vaidlus jäänud sisuliselt lahendamata ning see on aluseks asja saatmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Nõude tõendamiseks on hageja esitanud lisaks arvele OÜ DEV Narva arve nr 29A 20.07.2011 (t.l 9), millest nähtuvalt on ühistule tehtud elektrimontaažitöid summas 402,26 eurot. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud arve ei tõenda, et kostja kinnistule oleks paigaldatud elektriarvesti. Seega on hageja nõue tõendamata. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks ning seejärel on kostjal võimalus esitada tõendeid omapoolsete vastuväidete tõendamiseks. Hageja esitatud seisukohtadest nähtuvalt paigaldas ta ise oma kinnistule elektriarvesti, milline on hageja poolt plommitud ning ta on tasunud hagejale tarbitud elektrienergia eest. Elektrienergia tasumise tõendamiseks on kostja esitanud konto väljavõtte (t.l 31), millest nähtuvalt on ta tasunud hagejale 15.01.2011-30.08.2011 elektrienergia eest elektriarvesti näitude järgi. Maakohus ei ole nimetatud tõendi osas seisukohta võtnud. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kindlaks tegema, kelle paigaldatud elektriarvesti järgi kostja hagejale elektri eest maksab. Juhul, kui maksmine toimub hageja paigaldatud elektriarvesti näitude alusel, tuleb maakohtul selgitada, millisel õiguslikul alusel tuleb hageja nõuet kvalifitseerida (nt käsundita asjaajamine) ning kas nõude rahuldamise eeldused on sel juhul täidetud (VÕS § 1018 lg 1).
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.