OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi SEOÜ ja OR vastu võla saamiseks 1 791,04 eurot Hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring (registrikood 10925733, asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post [email protected]), seaduslik esindaja Maksim M Kostja I SEOÜ (registrikood XXX, auskoht XXX), seaduslik esindaja OR Kostja II OR (isikukood XXX elukoht XXX)
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Lihtmenetluses
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista SEOÜ ja OR(R ) solidaarselt võlgnevus 1 791,04 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend üks eurot ja 04 senti) eurot, seisuga 23.03.2012 viivis 956,99 (üheksasada viiskümmend kuus eurot ja 99 senti) eurot OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks.
3.Välja mõista SEOÜ ja OR(R ) solidaarselt viivis 0,15% päevas põhivõlgnevuselt alates 24.04.2012 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks.
4.Välja mõista solidaarselt SEOÜ ja OR(R ) menetluskulud 100% ulatuses OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada
2-12-12578 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud
1.04.07.2008 sõlmisid hageja ja kostja I liisingulepingu nr XXX, mille alusel hageja finantseeris kostjale I liisingueseme S model i2, Commuter metallik omandamist läbi sales and leas back liisingutehingu (tl 5). Liisingulepingule kohaldati üldtingimusi (tl 6).
2.04.07.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, millega kostja II võttis endale solidaarkohustuse liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kostjaga I maksimumsummas 142 499,18 krooni (tl 5). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 1 791,04 eurot, viivise seisuga 23.03.2012 summas 956,99 eurot, viivise 0,15% päevas põhivõlalt alates 24.04.2012 kuni põhivõla tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 145 lg 1, § 196 lg 1, § 367 lg 1, 2, 3.
4.Kostja I kohustus tasuma igakuised liisingumakseid vastavalt graafikule summas 2 212,54 krooni ehk 1 875,03 eurot + käibemaks 18% (7-8). Kostja I oma kohustusi ei täitnud, mistõttu nõudis hageja liisingueseme tagastamist. Kostjad tagastasid liisingueseme 03.11.2009 (tl 9). Vara väärtuseks hinnati 3 500 eurot (tl 10). Kuna kostja I võlgnevust ei tasunud ja teatas, et võlgnevus ei olegi võimalik tasuda vahendite puudumise tõttu, siis ütles hageja lepingu 17.11.2009 erakorraliselt üles (tl 11-13). 17.11.2009 seisuga oli võlgnevus 99 019,67 krooni ehk 6 328,51 eurot (70 120,67 krooni tasumata liisingu põhiosa jääk, 10 138,66 krooni tasumata liisingumaksed (1 816,67 krooni rendimaksed, 8 321,99 krooni osamaksed), 2527,41 krooni käibemaks, 481,86 krooni viivis ja 3 129,32 krooni leppetrahv). Kuna kostja I liisinguesete peale lepingu ülesütlemist omandada ei soovinud, siis kuulub võlg vähendamisele tasumata jäägile arvestatud käibemaksu võrra summas 12 621,72 krooni, seega võlgnevus kokku 86 397,95 krooni ehk 5 521,84 eurot.
5.Liisinguese müüdi 26.03.2010 välisiriiki SIA S LV hinnaga 3 500 eurot (tl 14), millist müügitehingut vahendas kostja II. Kostja I on 03.11.2009 kokkuleppes turuhinna määramiseks ja kohustuste täitmiseks (tl 10) avaldanud, et peale müüki, kui müügihinnaga on vähendatud jääki, kohustub kostja I tasuma hagejale kõik järelejäänud rahalised nõuded. Peale müüki jäi kostja I kohustusteks 30 232,44 krooni ehk 1 932,21 eurot (15 357,57 tasumata liisingujääk, 10 138,66 krooni tasumata liisingumaksed (1 816,67 krooni rendimaksed, 8 321,99 krooni osamaksed), 1125 krooni käibemaks, 481,86 krooni viivis, 3 129,32 krooni leppetrahv, millest hageja palub välja mõista 1 791,04 eurot (981,53 eurot liisingujääk, 647,98 eurot liisingumaksed ja 161,53 eurot käibemaks).
2-12-12578
6.Kostjad ei ole võlgnevust tasunud vaatamata meeldetuletusele (tl 15-18), mistõttu on hageja arvestanud perioodi 16.06.2010-26.03.2012 eest viivist summas 14 973,63 krooni ehk 956,99 eurot.
7.Tulenevalt kostja II vastusest märgib hageja, et kostja II seisukoht, et 03.11.2009 kokkuleppes on kohustuse endale võtnud üksnes kostja I, mitte kostja II, ei ole asjakohane. Kokkuleppega ei ole kostjat II vabastatud käenduslepinguga võetud liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, vaid selle kokkuleppega on fikseeritud seaduses nõutud toiming ja fikseeritud liisingueseme turuväärtus selle tagastamise hetkel. Vara tagastamine ja selle hindamine ei mõjuta mitte kuidagi käendaja vastutust. Peale liisingulepingu ülesütlemist, vara üleandmise aktide vormistamine ja varale turuväärtuse määramine, on toimingud, milles ei osale ega peagi osalema käendaja. Kuna käendaja ehk kostja II oli samas ka kostja I juhatuse liige, siis ei pidanud nendest aktidest käendajat isegi eraldi teavitama, vaid nende dokumentide sisu omistati käendajale nende sõlmimise päeval. Oleks mõeldamatu, et kostja II, olles juhatuse liikmena leppinud kokku turuhinna määramises liisinguesemetele, saaks seda toimingut ise hiljem vaidlustada käendaja rollis ja avaldada, et see toiming juhatuse liikme poolt kahjustas kostja II kui käendaja õigusi. Seisukoht, et 03.11.2009 kokkulepe on vastuolus seadusega ja kohtupraktikaga, on asjakohatu. Kokkuleppes on selgelt esitatud, et liisinguvõtja kohustub liisingulepingust tulenevad nõuded miinus turuhinnad, hagejale hüvitama, mitte müügihinnad. Hageja on ka reaalselt arvestanud liisingu jääkväärtuse vähendamisel turuväärtusega. Seega on hageja käitunud seaduslikult. Kokkuleppega ei ole mingilgi määral laiendatud ei liisingulepingu järgseid kohustusi ega ka kostja II kui käendaja kohustust.
8.Kostja II poolt esitatud seisukoht, et kostja I poolt määratud turuväärtus ei pruugi kajastada tegelikku turuväärtust, on asjakohatu, kuna liisingueseme turuväärtuse määrajaks oli kostja II ise. Kostja II oli siis ja on tänaseni kostja I seaduslik esindaja, kes toob tasakaaluliikureid Eestisse ja on ühtlasi ka S ametlik esindaja Eestis (tl 44-46). Lisaks on kostja II hagejale teadolevalt ka analoogse ettevõttega SIA S LV seotud isik Läti Vabariigis, kellele kostja II organiseerimisel ja vahendusel müüs hageja ka käesoleva vaidluse liisingueseme. Kostja II teab täpselt, milline oli liisinguesemete turuväärtus nende tagastamise hetkel ja oli kindlasti ka ainupädev isik antud varale turuhinda määrama. Võttes arvesse liisinguesemeid kui väga spetsiifilist vara, milliste maaletooja ja edasimüüja ongi Eestis kostja I ise, siis ei ole mitte mingit alust kahelda määratud turuväärtuse õigsuses. Kui kostja I määras tahtlikult liisinguesemetele madalama hinna, siis sellise tegevuse eest ei ole vastutav mitte hageja, vaid kostjad.
9.Kostja II seisukoht, et hageja nõue ei ole selge, on põhistamata. Kostja I SEOÜ
10.Kostja ei ole kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kostja II OR vastuväited
11.Kostja II ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
12.Eksitav on hageja väide, et kostja II on 03.11.2009 kokkuleppes avaldanud, et peale liisingueseme müüki, kui müügihinnaga on vähendatud jääki kohustub kostja II tasuma hagejale kõik järelejäänud rahalised nõuded. Kohustuse võtmist on avaldanud kostja I, mitte kostja II. Kostja II on seisukohal, et 03.11.2009 kokkulepe kahjustab kostja II õigusi. Lisaks on kostja II seisukohal, et juhindudes VÕS § 145 lg 4 ei ole 03.11.2009 kokkulepe kostjale II siduv. Kostja II märgib ka, et hageja esitatud nõude suurus ei ole selge, kuna arvestatud ei ole liisingueseme tegelikku väärtust liisingueseme tagastamise hetkel.
13.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja II, et kostja I ja kostja II on erinevad isikud ning neid ei saa samastada isegi seetõttu mitte, et kostja II on kostja I juhatuse liige.
2-12-12578 Kohtu põhjendused
14.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 04.07.2008 sõlmisid hageja ja kostja I liisingulepingu XXX, mille esemeks oli S model i2 (commuter, metallik). Liisingulepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (tl 6). 03.11.2009 sõlmisid hageja ja kostja I kokkuleppe turuhinna määramiseks ja kohustuste täitmiseks, millega määratu liisingueseme turuhinnaks 3 500 eurot ning lepiti kokku, et liisinguvõtja kohustub loetud liisingulepingutest tulenevad nõuded miinus turuhinnad liisinguandjale hüvitama peale liisinguesemete müüki, kui on selgunud täpsed nõuded ja tehtud kõik mahaarvestused (tl 10).
18.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 04.07.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu (tl 5), millega kostja II võttis endale solidaarkohustuse liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kostjaga I maksimumsummas 142 499,18 krooni ehk 9 107,36 eurot. Käenduslepingu punkti 8.5.1.1 lepinguliste kohustuste rikkumise korral kannavad käendaja ja liisinguvõtja solidaarselt vastutust. Käendaja kannab vastutust lepinguliste kohustuste täitmise eest liisinguvõtja poolt täies ulatuses, kaasa arvatud lepinguga seotud tingimuslike ja tulevaste kohustuste täieliku täitmise eest (sealhulgas intresside, leppetrahvide, kahju hüvitamise, lepingu lõpetamise ja sellest taganemise ning võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud). Kostja II on seisukohal, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud 03.11.2009 kokkulepe ei laiene kostjale II juhindudes VÕS § 145 lg 4, mistõttu ei vastuta kostja II võlgnevuse eest. Lisaks kahjustab
2-12-12578 võlgnevus kostjat II. Kohus ei nõustu kostja II seisukohaga. Tulenevalt VÕS § 367 lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega ning tulenevalt VÕS § 367 lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 03.11.2009 kokkuleppega on järgitud seadust ning määratud kindlaks turuhind ja märgitud selgelt, millised nõuded kuuluvad liisinguvõtja poolt hüvitamisele, mitte eraldiseisva tehinguga. Lisaks tulevad vastavad kohustused ka liisingulepingu üldtingimuste punktist 11.4 (tl 6), seega olid kostjatele nende kohustused liisingulepingu lõppemisel teada ning 03.11.2009 kokkuleppega on kohustused ja turuhind fikseeritud tulenevalt seadusest ja üldtingimustest. Tegemist ei ole uue tehinguga peale käenduslepingu sõlmimist, vaid tegemist on liisingulepingust ja seadusest tulenevate kohustustega. Kuna kohustused on ka fikseeritud liisingulepingu üldtingimustes, siis on kostja II väited, et 03.11.2009 kokkuleppes kokkulepitu on kostjat II kahjustav asjakohatu ja tõendamata. Samuti on kostja II kostja I juhatuse liige ja on isiklikult allkirjastanud 03.11.2009 kokkuleppe, siis olid kostjale II kõik kohustused teada, mistõttu on ka seetõttu kostja II väited alusetud ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja II vastutab tekkinud võlgnevuse eest kostjaga I solidaarselt.
19.VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt liisingulepingu üldtingimuste punktile 11.2 liisinguandjal on õigus leping üles öelda enne liisinguperioodi lõppemist saates liisinguvõtjale vastava kirjaliku teate, kui liisinguvõtja on viivitanud makse tasumiseha liisinguandjale enam kui 14 päeva. Kostja I ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad liisingumaksed, mistõttu nõudis kostja liisingueseme tagastamist. Liisinguese tagastati 03.11.2009 (tl 9) ning, kuna kostja I võlgnevust ei tasunud ja teavitas, et puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks, siis ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 17.11.2009 (tl 14). Seega oli hageja õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetama, mille osas vaidlus puudub.
20.Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. On tuvastatud, et leping öeldi ennetähtaegselt üles. Seega oli kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani liisinguvõtja kohustuseks tasuda liisingulepingu alusel maksegraafiku järgi (tl 7-8) makseid täies ulatuses. Kostja I on jätnud hagejale tasumata liisingumaksed koos käibemaksuga summas 12 666,07 krooni ehk 809,51 eurot (tl 48). Kostjad ei ole liisingumaksete ja käibemaksu võlgnevusele vastuväiteid esitanud. Seega on kostjad kohustatud vastavalt VÕS § 361 lg-le 1 ja § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 tasuma hagejale liisingumaksed ja käibemaksu 809,51 eurot.
21.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vastavalt üldtingimuste punktile 11.4, kui pooled ei jõua kokkuleppele ja leping lõpeb lepingu üldtingimuste punktis 11.1 või 11.2 nimetatud alusel, siis on liisinguvõtja kohustatud täitma kõik oma lepingust tulenevad kohustused, samuti a) täitma kõik täitmata rahalised kohustused, mis tekkisid seoses liisinguobjektiga liisinguandja ja/või kolmandate isikute ees enne lepingu lõppemise kuupäeva, b) tasuma vahe liisinguobjekti jääkväärtuse ja turuhinna vahel (turuhind – summa koos käibemaksuga, millega on võimalik realiseerida (müüa) liisinguobjekti või analoogset asja Eesti Vabariigis kindlal
2-12-12578 ajavahemikul. Liisinguandjal on õigus määrata turuhind ilma kohtu vahenduseta, oksjonita, hoiatuseta või liisinguvõtjaga kooskõlastamata) ja c) kandma kõik kulud seoses liisinguobjekti tagastamise müügiks vajaliku seisukorda viimise, hoidmise, turuhinnaga müümise (kaasa arvatud liisingulepingu sõlmimine kolmanda isikuga), väärtuse vähenemisega ja muu materiaalse kahju, mis on tekkinud liisinguandjal seoses lepingu lõppemise, samuti liisinguandja poolt kantud vajalikud kulud. Vara soetusmaksumus jääk lepingu ülesütlemise seisuga, oli summas 4 481,53 eurot (tl 7). Vara valdus taastati 03.11.2009 (tl 9), millisel kuupäeval leppisid hageja ja kostja I kokku ka liisingueseme turuhinnas 3 500 eurot (tl 10). Vara müüdi 26.03.2010 summas 3 500 eurot SIA-le S LV (tl 14). Seega kuulub kostjate poolt hüvitamisele vahe summas 981,53 eurot. Kostja II väited, et 03.11.2009 määratud turuhind ei vasta tegelikkusele on põhjendamata ja tõendamata. Kostja I toob tasakaaluliikureid Eestis Vabariiki ja on ühtlasi ka S ametlik esindaja Eestis (tl 44-46), mistõttu puudub alus kahelda, et kostja I on turuhinna määramisel vara tagastamisel märkinud turuhinna alla selle väärtuse. Lisaks, kui kostja I on märkinud turuhinna alla selle tegeliku väärtuse on see kostja enda risk, mille eest tuleb kostjal vastutada. Asjakohatud on kostja II väited, et turuhinna määramisel ei ole arvestatud kostja II arvamusega. Esmalt ei tulene selline kohustus käenduslepingust ega üldtingimustest ja teiseks on kostja II kostja I seaduslik esindaja, kes on ka 03.11.2009 kokkuleppe allkirjastanud, seega on alusetud, et kostja II ei olnud teadlik liisingueseme väärtusest ja selle määramisest liisingueseme tagastamisel. Kohus nõustub, et kostja I ja kostja II on erinevad isikud, kuid see ei tähenda, et kostja I seaduslikku esindajat ehk kostjat II ja kostjat II ei saa samastada ja lugeda üheks isikuks. Asjaolu, et kostja II ei ole füüsilise isikuna allkirjastanud 03.11.2009 kokkulepet, ei tähenda, et kostja II ei ole käendajana sellest teadlik, lisaks oli kostjal II võimalus läbirääkimistel avaldada soovi kokkuleppe allkirjastamiseks ja selles osalemiseks kostjana II.
22.Eeltooduga on tõendatud, et hageja lepingust tulenev nõue kostjate vastu on 1 791,04 eurot, millne nõue on põhjendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.
23.Hageja nõuab ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 0,15% päevas seisuga 23.03.2012 summas 956,99 eurot ja alates 24.04.2012 viivise 0,15% päevas põhivõlgnevuselt kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Menetluskulud
24.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.