2-12-32008
Kohtuasja number
2-12-32008
Määruse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2012, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
Olga Koršakova pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine
Kohtuistungi toimumise aeg
04. oktoober 2012
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja (võlgnik):
Olga Koršakova (IK 48202013720)
Ajutine pankrotihaldur:
Tarmo Villman
Koršakova
raugemise
tõttu
lõpetamisest
väljaandes
1(8)
2-12-32008 Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohus 10. septembri 2012 kohtumäärusega võttis võlgniku pankrotiavaldus menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villmani. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Võlgniku üldiseloomustus Võlgnik Isikukood Ajutise haldur nimetamine Pankrotiavalduse esitaja
Olga Koršakova 48202013720
Võlgniku üldandmed ja seisund ajutise pankrotihalduri nimetamise momendil Võlgnik, Olga Koršakova, on alates 21. maist 2012 lapsehoolduspuhkusel. Tema igakuiseks sissetulekuks on peretoetus kahele lapsele summas 38,36 eurot ja vanemahüvitis summas 259,34 eurot. Muud sissetulekud puuduvad. Alates 10. septembrist 2010 on abielus Aleksei Koršakoviga. Võlgniku ülalpidamisel on 2 alaealist last: Aleksandr Koršakov ja Roman Vassiljev. Võlgnik on eelnevalt abielus olnud Artjom Vassiljeviga. Artjom Vassiljev (laenusaaja) ja AS Sampo Pank vahel (laenuandja) ning Olga Makarova (kaastaotleja) vahel sõlmitud 21. veebruaril 2007 laenuleping laenusummale 28 185,04 eurot (laenulepi XXX ng nr ENL-210207AV). Laenulepingu eesmärgiks korteriomandi asukohaga XXX, Narva ostuhinna osaline tasumine. 21.veebruaril 2007 on Narva notar Sergei Nikonov poolt koostatud ja tõestatud korteriomandi müügileping, hüpoteegi seadmise leping, hüpoteegi kustutamise avaldus ja asjaõigusleping, millega võlgnik ja Artjom Vassiljev omandasid korteriomandi asukohaga XXX Narva. 23. jaanuaril 2012 Narva notar Sergei Nikonov poolt koostatud ja tõestatud korteriomandi müügileping, hüpoteegi kustutamise avaldus ja asjaõigusleping korteriomandi asukohaga XXX, Narva kohta. Nimetatud korteriomandi müügist saadud rahaliste vahendite arvelt tasutud osaliselt võlgnevus tulenevalt laenulepingust nt ENL210207AV summas 12504,49 eurot. Võlgniku ning tema endise abikaasa võlgnevuse jäägiks AS Danske Bank ees 15074,33 eurot. 23. jaanuaril 2012 on Narva notar Sergei Nikonov poolt koostatud ja tõestatud kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Nimetatud kokkuleppe kohaselt kohustuvad võlgnik ning tema endine abikaasa Artjom Vassiljev alluma kohesele 2(8)
2-12-32008 sundtäitmisele ning on andnud selleks oma nõusoleku. Võlakohustuseks võlgnevus AS Danske Bank ees summas 15074,33 eurot, mis tuleneb 21. veebruaril 2007 sõlmitud laenulepingust nr ENL-210207AV. Võlgniku töökoht alates 22. märtsist 2011 kuni 22. märtsini 2012 FIE Anatoly Plyushko palgatoetuse halduslepingu nr 7-6.1/11000965 alusel. Võlgniku konto väljavõttest nähtub, et enne teise lapse sündi oli tema igakuiseks netosissetulekuks töötasu summas 241,53 eurot ja peretoetus summas 19,18 eurot ühe lapse eest ning peale teise lapse sündi oli tema sissetulekuteks vanemahüvitis summas 259,34 eurot ning peretoetus kahele lapsele summas 38,36 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et ajutise halduri nimetamise momendil oli võlgnik püsivalt maksejõuetu. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutine haldur on kogunud informatsiooni võlgniku kohta kolmandatelt isikutelt ja erinevatest registritest. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et:
1) võlgnik omab AS-is SEB Pank alljärgnevaid kontosid: - konto nr XXX (arvelduskonto), rahaliste vahendite jääk 44,46 eurot; - konto nr XXX (kasutushoius), rahaliste vahendite jääk 0 eurot. Arvelduskonto arestitud ajutise haldur nimetamise määruse ja ajutise pankrotihalduri teatise alusel 10. septembril 2012. Kohustused AS SEB Pank ja AS SEB Liising ees puuduvad. 2) arvelduskonto AS Swedbank nr XXX (avati 25. jaanuaril 2011), mille saldo 12. septembri 2012 seisuga on null. Kohustused panga ees puuduvad. Varasemalt areste kontole ei ole seatud. Konto arestitud ajutise haldur nimetamise määruse ja ajutise pankrotihalduri teatise alusel 11. septembri 2012 seisuga. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole Olga Koršakova nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Samuti puuduvad võlgnikul lepingulised suhted alljärgnevate krediidiasutustega: Versobank AS; Nordea Finance Estonia AS; AS UniCredit Bank Estonian Branch; Krediidipanga Liising AS; Tallinna Äripank AS; AS Swedbank Liising; Siemens Financial Services AB Eesti filiaal; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal; LHV Pank; Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal; DNB Pank ja DNB Pank Liisingu osakond; BIGBANK AS; AS Citadele banka Eesti filiaal ja AS Eesti Krediidipank. Maanteeameti andmetel kuulus Olga Koršakovale sõiduk registrimärgiga XXX, mis on registrist kustutatud seoses lammutamisega. Muu vara, mis kantud registritesse või mille olemasolu kohta on andmed – puudub. Narva kohtutäitur Andrei Krek büroos on täitmisel Olga Koršakova elatise nõue Artjom Vassiljevi vastu täiteasi nr 066/2010/2531, mille kohaselt on elatise võlgnevus seisuga 01. juuli 2012 summas 5216,85 eurot.
3(8)
2-12-32008
Võlgnik oli Danske Bank A/S Eesti filiaalis laenu kaastaotlejaks Artjom Vassiljevi laenulepingul nr ENL-210207AV, millest on seisuga 20. august 2012 kohustus Danske Bank A/S Eesti filiaali ees on 10 266,89 eurot. Võlgnik on märkinud pankrotiavalduses ära ka oma praeguse abikaasa kohustused, kuid ajutine haldur leiab, et nimetatud kohustused ei ole abikaasade ühiskohustused, vaid Aleksei Koršakovi isiklikud kohustused. Narva kohtutäitur Andrei Krek poolt väljastatud tõendist nähtub, et tegemist on elatise võlgnevusega, mis on Aleksei Koršakovi isiklik kohustus. Täiteasi nr 066/2008/1929 AS Inges Kindlustuse nõue – tegemist on enne abielu tekkinud nõudega. Täiteasi nr 066/2012/469 AS Salva Kindlustuse nõude puhul võib olla tegemist poolt ühiskohustusega, kuid eeldada võlgniku poolt esitatud andmete õigsust, ei ole tegemist abikaasade ühise kohustusega, vaid Aleksei Koršakovi isikliku kohustusega. Ajutisel halduril puuduvad andmed võlgniku vastu kohtutäituritel täitmisel olevate nõuete kohta. Kohtus pooleliolevate menetluste kohta andmed puuduvad. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt võlgnikul on kohustusi käesoleva ettekande koostamise seisuga kokku summas 10 266,89 eurot. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku varasid ning üheselt on selge, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja 3 alusel. Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Kuna tegemist on füüsilise isiku pankrotimenetlusega ja isikuga, kes on ka hetkel lapsehoolduspuhkusel ning kelle ülalpidamisel on 2 alaealist last, siis ei saa eeldada, et lähiajal oleks võimalik võlgniku varalise olukorra paranemine. Pole ka kindel, et isik asub tööle peale lapsehoolduspuhkuse lõppemist, kuna tema tööleping on lõppenud seoses tähtaja möödumisega. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg 4. Kuna võlgnik esitas kohtule ise pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. 4(8)
2-12-32008 PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks keerulises majanduslikus olukorras üle oma võimete elamine ning pikaajalise laenu võtmine (summas 28185,04 eurot) prognoosimata ette oma võimalusi seda tagasi maksta. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et 2007 aastal oli tema igakuiseks sissetulekuks 1000-1500 krooni (sai töötasu OÜ-lt Anina). Ajutine haldur leiab, et sellises olukorras võtta laenu 30 aastaks igakuise maksega 152,54 eurot, on läbimõtlematu otsus. Selle kinnituseks ka asjaolu, et maksegraafiku järgi suutsid võlgnik ning tema abikaasa laenu koos intressidega tasuda ainult 706,22 eurot enne makseraskuste tekkimist (28285,04 eurot laenusumma - 12504,49 eurot korteri müügist saadud raha - võlgnevuse jääk seisuga 23. jaanuar 2012 15 074,33 eurot). Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuks muutmisel omas aga nimetatud laen suurt osatähtsust, kuna suutmatusest seda tagasi maksta tekkisidki võlgnikul makseraskused ning makseraskuse olukorrast vabanemiseks võõrandas võlgnik enda nimel viimase olemasoleva vara. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega PankrS § 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise nõuete või tagasinõuete esitamise võimalust. Kokkuvõte Ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mis võimaldaks pankrotimenetlust läbi viia. Ajutine haldur avaldab: 1. võlgnik on püsivalt maksejõuetu; 2. puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu pankrotiavalduse rahuldamisel võlgniku pankrotiavalduse menetlus kuuluks lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata. 3. kui keegi võlausaldaja soovib pankroti välja kuulutamist, siis menetluse läbiviimise finantseerimiseks vajalik deposiidi tasumine. Käesolevaks menetluses minimaalseks deponeeritavaks summaks oleks 2000 eurot, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Ajutine haldur kinnitab, et on deposiidi tasumisel valmis asuma täitma halduri kohustusi. 4. Ajutine pankrotihaldur taotleb: mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, millega seonduvad täpsemad asjaolud ja summad on toodud lisatud ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruandes. Ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruanne Olga Koršakova pankrotiavalduse menetluses Ajutine pankrotihaldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Menetluse töö ja kulude arvestus: Ajutise halduri tööaja arvestus
2-12-32008 Ajutine haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 70 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks (vastavalt PankrS § 23 lg 3 tunnitasu ülemmäär 96 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks). Kokku ajutise halduri tasu 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks summas 138,60 eurot. Kokku 558,60 eurot. Ajutine haldur on teinud kulutusi seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega (transport, paljundus, bürookulud jms) kokku summas: Nr Kogus Ühik Hind, eur Kauba/teenuse nimetus Summa, EUR
1,0 kogum 6,40 telefonikulud 6,40
tk 0,31 paljundus, tükikulud 9,30
200 km 0,25 transport
1,0 tk 2,30 päring elektroonilisse kinnistusraamusse 2,30
6,0 tund 5,00 töökoha, arvuti, internet kasutus 30,00 Kokku kulutused seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega summas 98 eurot (sisaldab kõiki makse). Ajutine haldur on oma arvamuses avaldanud seisukoha, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul puudub igasugune vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur palub: mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu summas 420 eurot (koos sotsiaalmaksuga 558,60 eurot) ja kulutuste hüvitis 98 eurot; juhul, kui tasutakse menetluskulude katteks deposiit ja kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis määrata, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuulub välja maksmisele deponeeritud rahalistest vahendites; juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 eurot (koos sotsiaalmaksuga 528,01 eurot), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr XXX Swedbank. Kohtuistung Kohtuistungil 04. oktoobril 2012 kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti. Võlgadest vabastamise avaldust ei ole võlgnik esitanud. Seega on olemas alused lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik nõustus ajutise halduri seisukohaga. Kohus avaldas 05. oktoobril 2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku Olga Koršakova pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 11. oktoobriks 2012. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Võlgnik on hetkel lapsehoolduspuhkusel, tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. Võlgniku tööleping on lõppenud, seega ei saa väita, et isik asub tööle peale lapsehoolduspuhkuse lõppemist. Ajutine 6(8)
2-12-32008 haldur on tuvastanud võlgniku kohustusi 10 266,89 euro ulatuses Danske Bank AS ees. Tegemist on laenulepingust tuleneva võlgnevusega. Võlgnikul on vara kokku summas 44,46 eurot. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku varasid. Kohus leiab, et võlgniku püsiva maksejõuetus on kindlaks tehtud. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 2 sätestatu kohaselt. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 420 eurot, lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 98 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 420 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 98 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 98 eurot. 7(8)
2-12-32008 Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Et pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused määras 397 eurot ja sotsiaalmaks samalt summalt ning Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot ajutise halduri pangakontole. Riigi vahenditest makstava hüvitise ja ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste vahe tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.