Võlaõigus › Võõrandamislepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE SISU

05.09.2011. a esitas Ida Prefektuur Kostja teenistusest vabastamise järel võlgnikule kirjaliku ettepaneku kulude hüvitamiseks ositi. Kostja keeldus ettepanekut allkirjastamast ja esitas keeldumise põhjendamiseks omapoolse seletuskirja, milles märkis, et seoses elumuutustega ei ole tal vabu rahalisi vahendeid nõutava summa tasumiseks. Ida Prefektuur saatis posti teel tähtkirjaga 18.10.2011. a teistkordselt võlgnikule ettepaneku maksegraafiku alusel võla tasumiseks. Ettepanek toimetati kätte 27.10.2011. a. Kostja K. ignoreeris makseettepanekut ja vastuseks telefonilisele järelepärimisele kinnitas tasumisest keeldumist. Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu esitas 16.01.2012. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. K. vastu kokku 1 449,21 euro saamiseks. 06.02.2012. a tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 10.02.2012. a. 21.02.2012. a esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 22.03.2012. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetluse jätkamiseks. Kostja esitas endisele tööandjale 07.09.2011. a seletuskirja, milles märkis, et tal seisab ees elumuutusega seotud elukoha vahetus. Talle ei sobivat senine töökoha asukoht ja tööaeg. Seletuskirjas põhjendatakse teenistusest lahkumise otsust, kuid nõude sisu kohta on märgitud vaid põhjendus, et võlgniku õppimaasumise ajal, samuti Ida Politseiprefektuuri teenistusse asumisel Politsei ja Piirivalveseadus veel ei kehtinud, mistõttu koolituskulude hüvitamise kohustus temale ei laiene. Kostja selline seisukoht on ekslik, kuivõrd PPvS § 69 lõike 3 alusel Siseministri 21.12.2009. a määrusega nr 85 kehtestatud koolituskulude arvestamise ja hüvitamise kord enne ühendasutuse loomist ja antud seaduse jõustumist tehtud koolituskulude hüvitamisest võlgnikku ei vabasta. Võlgniku koolituskulude tekkimise ajal reguleeris koolituskulude hüvitamise tingimusi ja ulatust politseiteenistuse seaduse § 35, mille lõike 1 punkt 4 sätestas, et politseiametnik, politseikadett ja Politseikolledži lõpetanu on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitamisele või välisriigis korraldatud täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta vabastati politseiteenistusest oma algatusel, ning mille lõike 2 punkti 1 kohaselt ei pea koolitus- ja täiendusõppe kulusid hüvitama politseiametnik, kes pärast õppeasutuse lõpetamist või täiendusõppe läbimist on töötanud politseis ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat. Eeldades, et teenistusest vabastamise ajal võis olla võlgnik eksimuses seaduse tõlgendamisel selgitati talle uuesti kõiki asjaolusid, sealhulgas endise tööandja õigust koolituskulude sissenõudmiseks, on isikule tehtud 18.10.2011. a võla tasumiseks kordusettepanek. Võlgnik aga on pahauskselt nõuet ignoreerinud. K. K. saab aru oma kohustusest hüvitist maksta, kuid hoidub pahauskselt selle kohustuse täitmisest kõrvale. SKA koolituskulude teatisega tutvus K. K. allkirja vastu 13.11.2009. a, s.o kooli lõpetamisel. Koolituskulude teatisega tutvumisel pidid ühtlasi K. K.le olema teada kulude hüvitamise tingimused ja kord. Asjaolu, et K. K. oli oma võlakohustusest teadlik, tõendab ka maksekäsu kiirmenetluse käigus esitatud vastulause, kus võlgnik püüab kohut veenda, et võla tasumisest keeldumise aluseks on kavatsus tulevikus jätkata tööd politseis. Kostja selline väide on põhjendamatu, ebaveenev ja silmakirjalik. Kui Kostja toob kohustuse täitmisest kõrvalehoidumiseks põhjuse, et ta on asunud päevasesse õppesse kõrgemasse meditsiinikooli, siis ei ole tema väited politseiteenistusse naasmise kohta usutavad. K. K. on teadlik sellest, et meditsiinilist eriharidust vajavaid politseiteenistuskohti Politsei- ja Piirivalveametil pakkuda ei ole. Võlgniku väidete tõsiseltvõetavuse seab kahtluse alla ka võrdlus võlgniku esialgsete

põhjendustega, kus koolituskulude hüvitamisest keeldumise aluseks toodi elukoha ja pereelu muutused. Hageja on seisukohal, et seadusega pandud koolituskulude hüvitamise kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav. Kui võlgnik leidis, et ta ei saa kahju hüvitada sellistes summades, nagu tööandja ettepanekus märgitud, ei olnud tal mingeid takistusi koolituskulusid väiksemate rahasummadena hüvitama asuda. Samuti ei kasutanud võlgnik võimalust vastuväites teha omapoolset ettepanekut ja märkida, milliste summadena ja millise graafiku alusel oleks ta valmis kulusid tagasi maksma. Lisaks eeltoodule ei ole arvestatav Kostja hüpoteetiline lubadus politseiteenistusse tulevikus naasmise kohta. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 1 ja tulenevalt PPvS § 69 lõike 1 punktist 4, saabus kohustuse täitmise tähtpäev ja kohustus muutus sissenõutavaks võlgniku teenistusest lahkumisel 31.08.2011. a. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on seisukohal, et Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu hagi Kostja vastu 1 449,21 euro võlgnevuse nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

KOSTJA VASTUS

MENETLUSE KÄIK

Hageja pidas vajalikuks selgitada, et Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg-, ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). Seega on põhjendamatu Kostja väide, et ta pidi politseiteenistusest lahkuma, kuna soovis omandada kõrgemat haridust, kuivõrd õpilase jaoks tasuta haridustee jätkamise võimalus oli olemas sisekaitseakadeemias. Sisekaitseakadeemia lõpetanud asuvad tööle Siseministeeriumi, Justiitsministeerium, Rahandusministeeriumi haldusalas ja mujal avalikus teenistuses. Kostja suunas sisekaitseakadeemiasse õppima tollane Politseiamet. Kostjale on teada, et kooli lõpetanud võetakse politseiteenistusse kohe (vahetult) pärast kooli lõpetamist. Sisekaitseakadeemia on õppeasutus, mis valmistab kadette ette tööks oma haldusala ametikohtadel. Koolis õppimine on üks osa tervikprotsessist, kus pärast erialase hariduse omandamist asutakse ametikohale õpitud erialal. Oluline on silmas pidada, et tegemist ei ole mitte lihtsalt õppemaksuvaba õppega vaid kadetile makstakse stipendiumi. Tasuta õpe ei tähenda hariduse kinkimist, vaid vastavalt seadusele võtab isik õppimaasumisel endale kohustuse temale kulutatud koolituskulud, s.h stipendium kui avanss „tagasi teenida“. Stipendiumi maksmisel on riigil õigustatud ootus, et isik asub kooli lõpetamisel tööle asutusse, kes teda on kooli suunanud. Eksmatrikuleerimisel saab iga õpilane koolilt tõendi õppeasutuse edukalt lõpetamise kohta. Muuhulgas kinnitab tõend, et politseiametnikule on väljastatud ametimärk. On naiivne arvata, et kool annab lõpetajale välja diplomi koos politseiametimärgiga ja riik asub ootama, millal kooli lõpetanu leiab aega teenistusse astuda. Sisekaitseakadeemia lõpetanu astub teenistusse lõpetamisega samaaegselt. Seega on asjakohatu tõstatada küsimust, millisel ajal pärast kooli lõppu tuleb tööle asuda. Seadustega ning selle alusel välja antud muude õigusaktidega (s.h õppeleping) on praktikas kooli lõpetamise ja teenistusse astumise vaheline järjepidevus ammendavalt reguleeritud. Politsei ja piirivalveseaduse (PPvS) § 69 lõige 1 sätestab kohustuse hüvitada koolituskulud. Kooli lõpetamisel väljastatakse koos tõendiga kooli lõpetamise kohta teatis, millest nähtub, millised kulutused on õpilasele tehtud. Kostja on allkirjastanud nimetatud teatise 13.11.2009. a, kinnitades seega, et ta on dokumendiga tutvunud ning nõustub esitatud andmetega. K. K. oli teadlik temal lasuvast koolituskulude hüvitamise kohustusest. Kostja on jätnud nimetatud kohustuse aga täitmata. Kui K. K. sai kooli lõpetamisel kätte kooli tõendi selle kohta, kui palju talle õppimine maksma läks, ei saanud ta kergemeelselt loota, et seda tagasi ei pea maksma. Tegemist ei ole tööandja nõudega, vaid see nõue tuleneb seadusest. Tähtaja ja tähtpäeva mõiste on reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS). Nimetatud seaduse § 134 lõike 1 kohaselt on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Järgmine paragrahv ütleb, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ning see lõpeb tähtpäeva saabumisel. Vastavalt PPvS § 69 lõike 2 punktile 1 ei pea koolituskulusid hüvitama politseiametnik, kes pärast õppeasutuse lõpetamist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat. Seega on konkreetne kindlaks määratud ajavahemik, millega on seotud õiguslik tagajärg: õppemaksu tasumise kohustusest vabanemine, isiku teenistusse võtmisest 17.11.2009. a kuni 17.11.2012. a, mil möödub kohustuslik 3 aastane teenistustähtaeg. Kostja vabastati teenistusest 31.08.2011. a, mistõttu ei ole tema puhul PPvS § 69 lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimus täidetud ning

kostja on PPvS § 69 lõike 1 alusel kohustatud koolituskulud hüvitama osas, mille võtta oli tema teenistusaeg seaduses nõutavast lühem. Kostja nägemus vastuses loetletud võimaluste kohta võlakohustusest vabanemiseks ei ole seadusega kooskõlas, mistõttu K. K. pakutud viisil ei ole võimalik kokkulepet saavutada. Kostja väitel asub ta pärast meditsiinikooli lõpetamist „riigitööle“. Tegemist on Kostja hüpoteetilise väitega, mis ei ole kokkuleppe tingimusena tõsiseltvõetav. Hageja möönab, et meditsiinilised teadmised esmaabi osutamise oskuse tasandil on vajalikud, kuid selles ulatuses on omandatud antud teadmised juba sisekaitseakadeemias. Professionaalsel tasemel meditsiiniteenuse osutamine riigiametnike tööülesannete hulka ei kuulu. Samuti ei saa Hageja sõlmida kokkulepet võttes endale tulevikku suunatud seadusega vastuolus olevat tagasimaksekohustust. Tõenäoliselt on Kostja sellise ettepaneku tegemisel olnud eksimuses teenistussuhte peatumise ja lõppemise mõistete eristamisel. PPvS § 69 lõike 2 punkt 21 näeb ette, et koolituskulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kadett ega sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isik, kes on jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli muul sisejulgeolekuvaldkonna õppekaval või asunud pärast kooli lõpetamist teenistusse Siseministeeriumisse, Justiitsministeeriumisse või Kaitseministeeriumisse või nende valitsemisala asutusse ja on olnud teenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat. Teiste õppeasutuste lõpetanute suhtes antud regulatsioon soodustusi ette ei näe. Kostja peab silmas pidama, et 31.08.2011. a temaga politseiteenistussuhe lõpetati. Sellega lõppesid kõik tööandja ja töötaja vahelised teenistuslikud õigused ja kohustused ning Kostja suhtes muutus sissenõutavaks PPvS alusel esitatav koolituskulude hüvitamise kohustus. Kui K. K. soovib tulevikus naasta riigiteenistusse, on tegemist teenistusse astumisega, mitte peatunud teenistussuhte jätkamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

vabastamisel Kostja algatusel. Pärast kooli lõpetamist PPvS § 69 lg 2 ja lg 2` nimetatud ministeeriumisse või asutusse ei tähenda seda, et Kostjal oli valikuvõimalus otsutamaks millise aja möödudes ta teenistusse asub. Kostja oli suunatud õppima, talle väljastati eksmatrikuleerimisel politseiniku ametimärk ja identifitseerimisnumber (tl 18), kooli lõpetamisel tutvustati Kostjat koolituskulude tõendiga (tl 20), seega pidi Kostja arvestama, et juhul, kui ta lahkub politseiteenistusest enne kolme aastat enda algatusel, tekib tal õppekulude hüvitamiskohustus riigi ees.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

EDASIKAEBAMISE KORD

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.