lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-22771/12

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 10.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-22771/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1472
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-22771

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2012. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Kiviõli linna avaldus väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja (pärija):

Kiviõli linn (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu, RK 75005162, Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli, e-post: [email protected] )

Avaldaja esindaja:

T. P., volikirja alusel

Võlgnik:

T. H. pärandvara

Ajutine haldur:

Tiia Kalaus, [email protected]

T.

H.

pärandvara

pankroti

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada T. H. (IKxxx, surnud xxx a) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisele haldurile maksta ajutise halduri tasu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot 80 senti ja kulutused 41 (nelikümmend üks) eurot 60 senti, kokku 378 (kolmsada seitsekümmend kaheksa) eurot 40 senti (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri tasu ja kulutused peab tasuma avaldaja – Kiviõli linn. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad ülekandmisele FIE-le Tiia Kalaus (arveldusarve 10010125367019 SEB Pank).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
3.
Teha kohtumääruse resolutsioon teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohtumäärus edastada avaldajale ning ajutisele haldurile.

e-post:

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Jõhvi notar Ülle Mesi menetluses oli 11.07.2008. a surnud T. H. pärimisasi. Pärimistunnistuse järgi on T. H. pärija pärandi avanemise koha kohaliku omavalitsuse üksusena Kiviõli linn.
2.Notar määras pärandvara inventuuri tegijaks kohtutäitur Kristel Maalman`i. Kohtutäituri poolt koostatud pärandvara nimekirja kohaselt kuulub T. H.`le korteriomand xxx hinnangulise väärtusega 2 600 eurot. Pärandaja kohustuste kohta andmed pärandvara nimekirjas puuduvad.
3.Kiviõli linn esitas 11.06.2012. a kohtule avalduse T. H. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, põhjendusel, et pärandil lasuvad kohustused ületavad pärandvara maksumuse, mistõttu pärandi vastuvõtnud avaldaja (PärS § 142 lg 6) on sunnitud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja võttis pärandi vastu 14.03.2012. a ning selleks kuupäevaks pärandaja kohustused ( 3 619,97 eurot) ületavad pärandvara väärtuse. Avaldaja asus oma 04.06.2012. a korralduses seisukohale, et ei ole nõus vara väärtust ületavate kohustuste rahuldamisega ning pärandvara osas tuleb esitada pankrotiavaldus.
4.Kohtu 30.07.2012. a määrusega võti pankrotiavaldus menetlusse ja algatati pankrotimenetlus. Kohus nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalause.
5.Ajutine haldur esitas 02.09.2012. a kohtule aruande ning taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, samuti taotluse ajutise halduri tasu maksmiseks.

ARUANDE SISU

Pärandaja ei ole olnud abielus, tal polnud lapsi ega lapsendatud lapsi. Pärandaja vanemate ja vanemate alanejate sugulaste kohta andmed puuduvad. Puuduvad ka andmed kolmanda järjekorra seadusjärgsete pärijate kohta. Pärandaja on teinud testamendi 15.12.1999. a. Testamendis nimetatud annakusaaja L. Ž. suri xxx. a. 14.03.2012. a. pärimistunnistuse järgi sai pärijaks pärandi avanemise koha kohaliku omavalitsuse üksusena Kiviõli linn.

Ida-Viru kinnistusjaoskonna andmetel on T. H. nimele registreeritud korteriomand aadressil xxx, mis on kantud kinnistusregistrisse (registriosa nr 1046608). Pärandvara inventuuri kohaselt on antud korteriomandi hinnanguline väärtus/jääk on 2 600 eurot. Korter on tegelikult seisnud kasutuseta pärandaja surmast alates. Pärija sõnul vajab korter sanitaarremonti. Kinnistusraamatu andmetel puuduvad korteriomandil kolmandate isikute kasuks seatud asjaõigused. Arvestades Kiviõlis tühjade korterite pakkumiste ja nõudluste vahekorda, on ajutine haldur seisukohal, et tegelik korteri realiseerimisväärtus võib olla kuni 1 000 eurot. Ajutisele haldurile on esitatud avaldaja poolt üürileping, mille kohaselt on korteriomandile xxx 4.07.2012. a sõlmitud tähtajaline (5 aastat) üürileping. Arvestades üürilepingu olemasolu korteriomandile on ajutine haldur seisukohal, et vara ei olegi võimalik üürilepingu kehtivuse ajal realiseerida ning selle müügihind langeb prognoositust veelgi. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Pärandajale kuulunud muu varana võib käsitleda korteri sisustust (mööbel), kuid see on väärtusetu. Mööbel on pärit „nõukogude“ ajast ja olnud kasutusel pika aja jooksul. Sellisele varale puudub ostjaskond ning vara müügiga seotud kulutused pankrotimenetluses ületavad vara väärtuse. Krediidiasutustes võlgnikul arvelduskontot avatud ei ole. Väärtpabereid pärandajale ei kuulunud. Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seega ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuulub T. H. pärandvarasse korteriomand väärtusega kuni 1 000 eurot. Pärandvara inventuuri alusel kohustused puuduvad. Pärijale on teatatud võlanõuetest seoses korteriomandi soojusega varustamisel ja kommunaalkulude tasumisel. Vastavalt Kiviõli Soojus AS-i teatele võlgnevust pärandaja surma hetkel ei olnud. Soojuse võlg on tekkinud pärast pärandaja surma. Vastavalt võlausaldaja poolt esitatud arvelduste seisule on võla arvestamise alguseks 30.09.2008. a ja seisuga 30.07.2012. a on võla suurus 2 663,80 eurot. Võlgnevus on tekkinud ajal, mil pärandi vastuvõtmiseks käis pärimismenetlus ning seega saab kohustuse tekkimise eest vastutada pärandvara maksumuse osas.

Arvestades TsÜS § 146 lg 1 sätestatut, siis seisuga 4.09.2012. a peaks olema koguvõlgnevusest 522,28 eurot mittesissenõutav aegumise tõttu. Seega, ajutise halduri hinnangul võiks lugeda Kiviõli Soojus AS nõudeks pärandvara suhtes 2 141,52 eurot.

Kuivõrd pärijana Kiviõli linn ei ole veel pärimistunnistuse alusel kantud kinnistusraamatusse korteri omanikuna, siis kohustus suureneb jätkuvalt seoses korteriomandi kütteperioodi algusega. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ on esitanud pärijale pärandvara suhtes nõude kommunaalhoolduskulude osas summas 1 231,96 eurot. Ajutisele haldurile esitatud arvelduste seis näitab, et võlgnevus pärandaja surma hetkel oli 391 eurot. Enne seda on pärandaja arveid tasunud korrektselt. Kuivõrd nõudeid kuni 30.07.2009. a võib pidada aegunuks TsÜS § 146 lg 1 alusel, siis ilmselt väheneb võlausaldaja nõue pärandvara suhtes. Kuna täpne arvelduste seis pärast pärandaja surma kuni ajutise halduri nimetamiseni pole teada, siis arvestab ajutine haldur Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ nõudeks pärandvara suhtes 840,96 eurot. Maksuvõlad pärandajal puudusid. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on seisuga 30.07.2012. a pärandvara vastu esitatavaid nõudeid summas 2 982,48 eurot. Pärandvara väärtus on ajutise halduri hinnangul kuni 1000 eurot. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus.

Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandajal puudusid surmahetkel sissenõutavaks muutunud kohustused ning nõuded pärandvara suhtes on tekkinud pärimismenetluse läbiviimise ajal. Seega, kõikide tekkinud kohustuste osas piirdub pärija vastutus pärandvara maksumusega. Ajutine haldur analüüsis korterile seatud üürilepingu tagasivõitmist pankrotimenetluses. PankrS § 109 jj tulenevalt võib olla alus tehingu tagasivõitmiseks, kuid ajutine haldur leiab, et antud olukorras ei ole see mõistlik ja vajalik. Korteriomandi üürileandmisega on pärijal võimalik vähendada oma koormust korteri osas jooksvate kohustuste tasumisel. Samuti on ajutine haldur arvamusel, et kuivõrd mõlemad võlausaldajad pärandvara suhtes on linna hallatavad asutused, siis kokkuleppel pärija ja võlausaldajate vahel on ilmselt võimalik ka pärandvara vastu esitatud nõuded kustutada või mitte esitada. Linna poolt korteri üürile andmisega on tagatud ka võlausaldajatele edasine jooksvate kulude kandmine, millede laekumine käesoleva olukorra säilimisel on kahtlemata mõistlikum, kui pärandvara suhtes pankrotimenetluse läbiviimine, kus lisaks jooksvatele kohustustele lisanduvad pankrotimenetluse kulud. Kui arvestada, et ka pankrotimenetluses jätkatakse üürilepingut, siis masskohustused tasub küll üürnik, kuid üürilepinguga koos pole eelduslikult võimalik vara üldse realiseerida või on selle väärtus summas, mille arvelt ei jätku ka kõikide kulude tasumiseks, mistõttu võlausaldajate nõudeid pärandvara müügi arvelt eelduslikult rahuldada ei ole võimalik.

Selleks, et läbi viia pärandvara pankrotimenetlus ning läbi pankrotivara realiseerimise tasuda võlausaldajate nõudeid, on vajalik pankrotimenetluse läbiviimiseks rahaliste vahendite tasumine kohtu deposiiti (1 500 EUR). Kuid eelduslikult ei too pärandvara pankrotimenetlus võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Kuivõrd pankrotiseadus näeb ette võlausaldajatelt arvamuse saamise menetluskulude tasumiseks pankroti väljakuulutamiseks, siis esitab ajutine haldur T. H. pärandvara pankrotiavalduse menetluses teadaolevatele võlausaldajatele üleskutse menetluskulude tasumiseks.

Juhul, kui võlausaldajad rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole nõus tasuma, siis teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel lõpetada T. H. pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

6.Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Ajutine haldur jäi aruandes märgitud seisukohtade juurde ning taotles ajutise halduri tasu määramist. Avaldaja esindaja nõustus ajutise halduri tasu suurusega.
7.Kohus tegi 12.09.2012. a määruse ettepanekuga maksta pankrotimenetlusest huvitatud isikutel pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1 500 eurot hiljemalt 28. septembriks 2012. a.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel.
9.PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
10.Pankrotihalduri aruandest tuleneb, et võlgnikul on vara eelduslikult 1 000 euro väärtuses. Pärandvaral lasub võlgu summas 2 982,48 eurot.
11.PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
12.Kohus avaldas üleskutse deposiidi maksmiseks pankrotimenetluse kulude katteks (PankrS § 29 lg 3 ja § 30 lg 1). Kohtu määratud ajaks keegi deposiiti maksnud ei ole. Ainsad teadaolevad võlausaldajad on linna (Kiviõli) hallatavad asutused.
13.Ajutisele haldurile tuleb maksta tasu ja kulutused PankrS § 23 lg 4 alusel avaldajal. Kohus ei pea mõistlikuks jätta ajutise halduri tasu riigi kanda, sest pärandi avanemise ajal pärandvara pankrotis ei olnud ning ainsad võlausaldajad on linna hallatavad asutused, kes jätkasid korteriomandi suhtes hooldustasu ja küttekulude arvestust rohkem kui kolme aasta vältel. Avaldaja või võlausaldajad saanuks vältida pärandvara pankrotisituatsiooni pärandvara hoiumeetmete kohaldamise taotluse esitamisega kohtule,

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja