Tsiviilasi nr 2-10-31853
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. oktoober 2012.a; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-31853
Tsiviilasi
hagi J. T. ebaõigete andmete ümberlükkamise ja varalise kahju hüvitamise ja mittevaralise kahju rahalise kompenseerimise nõudes. Hageja: M. K. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: J. T. .kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja esindaja: M. J. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tel: xxxxxxxx; e-post: x ) 31.08.2012.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja esitas 02.07.2010.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja varalise kahju hüvitamise ja mittevaralise kahju rahalise kompenseerimise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt esitas kostja J. T. .09.2009.a avalduse politseisse kriminaalmenetluse alustamiseks, milles teatas, et 14. aprillil 2008 pani hageja kostjale kuuluvas elamus toime varguse (4,5 tm põrandalauda ja 2 pakki seinapaneele). Kostja poolt avaldatud andmed on hageja au teotavad ja ei vasta tegelikkusele, hageja ei ole varastanud kostjale kuuluvaid põrandalaudu ega seinapaneele. Samuti ei ole hageja kostjale vahele jäänud ka põrandalaudade ja seinapaneelide varastamise katsel. Mingit kokkulepet tekkinud kahju hüvitamiseks poolte vahel ei sõlmitud. Vale on ka kostja väide, et peale 10.09.2009 avalduse esitamist jõudis ta hagejaga kokkuleppele äraviidud laudade osas. Kostja poolt andmete avaldamise tõttu on kahjustatud hageja hea nimi. xxxx vallas on seetõttu levinud kuuldus, et hageja on varas. Seetõttu ei ole hagejal õnnestunud ka oma kodu lähedal tööd saada — keegi ei soovi tööle võtta varga kuulsusega inimest. Kostja on oma õigusvastase süülise käitumisega tekitanud hagejale nii mittevaralist kui varalist kahju. Hageja soovib, et kohus kohustaks kostjat esitama avaliku vabanduse ajalehes „xxxxxxxxxxxx", milles teatab, et kostja poolt 10.09.2009 Lõuna Politseiprefektuurile esitatud avalduses avaldatud andmed selle kohta, et M. K. jäi 14. aprillil 2008 temale vahele 4,5 tm põrandalauda ja 2 paki seinapaneeli vargusega, et poolte vahel sõlmiti kokkulepe, et M. K. teeb selle koguse tööga tasa, ja 11.09.2009 avalduses avaldatud asjaolu, et J. T. M. K. on jõudnud äraviidud laudade osas kokkuleppele, ei vasta tegelikkusele. Varalise kahjuna käsitleb hageja saamata jäänud tulu. Hagejal oli võimalus asuda tööle OÜ-s xxxxxx ajavahemikus aprill-mai 2010 kuupalgaga 6000 krooni. Hagejal oli tööle asumiseks sõlmitud kokkulepe OÜ xxxxxx juhatuse liikme M. S. , aga vahetult enne tööle asumist avaldas S., et temani on jõudnud kuuldused, et hageja on varas ja vargaid ta tööle ei võta. Sellega seoses jäi hagejal saamata tulu 12 000 krooni. Mittevaralise kahjuna käsitleb hageja elukvaliteedi langusest ja hea nime teotamisest tulenevat stressi. Hagejale on põhjustatud olulisi ebamugavusi elukorralduses ja suhetes teiste isikutega. Hageja on sunnitud pidevalt tuttavatele selgitama, et kostja on teda laimanud ja esitanud ebaõigeid andmeid. Hageja taotleb mittevaralise kahju tekitamise eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
04.10.2010.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, millest nähtuvalt kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on terviklikult alusetu ja tõendamata. Kostja leiab, et kuriteoteate esitamist ei saa võrdsustada au teotamisega, kuna puuduvad isikud, kelle arvamust vastaspoolest see saaks mõjutada. Hageja heidab kostjale hagiavalduses ette, et kostja on esitanud uurimisorganitele n.ö valekaebuse. Asjaolu, et hageja suhtes jäeti kriminaalmenetlus alustamata ei anna hagejale alust kostjalt nõuda kuriteoteates esitatud andmete ümberlükkamist ega kahju hüvitamist, liiatigi kriminaalasja materjalide osas kehtib kõrvalistele isikutele juurdepääsupiirang. Kostja poolt avaldatu ei olnud väljendatud hageja au ja head nime teotavas vormis ning ei olnud seega väljendusvormilt õigusvastane, s.t kostja poolt avaldatu ei kahjustanud hageja mainet Kuna kostja poolt avaldatu tulenes õigetest faktidest ning see ei olnud oma sisult negatiivne ja vormilt ebasünnis. Hageja heidab kostjale õigusvastase teona ette uurimisorganitele kuriteokaebuse esitamist kuid on jätnud motiveerimata, et miks ja mis alusel ta nõuab andmete ümberlükkamist maakonna lehes. Kostja on seisukohal, et hageja nõue edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud
kahju (saamata jäänud tulu 12 000 krooni) hüvitamiseks on paljasõnaline ja täielikult tõendamata. Kostja leiab, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmise1 au õigusvastase teotamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama (näitama, milles mittevaraline kahju seisnes) ja tõendama kahju olemasolu. Rahaline hüvitis tuleb kõne alla üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Nimetatud asjao1u peab aga tõendama hageja.
Hageja on oma hilisemates (30.09.2011.a., 09.11.2011.a, 27.12.2011.a., 09.03.2012.a., 15.04.2012.a) seisukohtades jäänud varem esitatu juurde. Lisaks on palunud kostjal tagastada tööriistad, mille viimane on omastanud omavoliliselt. Samuti on kostja oma hilisemates arvamustes ja vastuväidetes (14.03.2012.a) kinnitanud, et jääb varem esitatu juurde. 07.08.2012.a ja 31.08.2012.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajas toimunud kohtuistungil jäid hageja ja kostja oma seisukohtades varem esitatu juurde. Hageja oli jätkuvalt seisukohal, et kuriteoteate esitamisega kahjustas kostja tema au ja head nime. Kostja vastuväidetest nähtuvalt ei ole kuriteoteate esitamine õigusvastane tegu. Kuriteoteate esitamine on lubatud ning selle põhjal ei saa kedagi süüdistada ebaõigete andmete levitamises.
Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt esitas kostja J. T. .09.2009.a avalduse politseisse kriminaalmenetluse alustamiseks, milles teatas, et 14. aprillil 2008 pani hageja kostjale kuuluvas elamus toime varguse (4,5 tm põrandalauda ja 2 pakki seinapaneele). Kostja poolt avaldatud andmed on hageja au teotavad ja ei vasta tegelikkusele, hageja ei ole varastanud kostjale kuuluvaid põrandalaudu ega seinapaneele. Vale on ka kostja väide, et peale 10.09.2009 avalduse esitamist jõudis ta hagejaga kokkuleppele äraviidud laudade osas. Kostja poolt andmete avaldamise tõttu on kahjustatud hageja hea nimi. Hageja on kostja vastu esitanud järgmised nõuded: ebaõigete andmete ümberlükkamine (avalik vabandus ajalehes “xxxxxxxxxxxx”) ja varalise ning mittevaralise kahju hüvitamine. Kostja hageja nõudeid ei tunnista ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Kohus jätab antud tsiviilasjas käsitlemata hageja nõuded kahe akutrelli tagastamiseks põhjusel, et hageja loobus nõuete esitamisest 07.08.2012.a kohtuistungil /tl 190 p/. Kohus selgitab menetlusosalistele, et jätab TsMS § 238 lg 5 ja lg 1 p 1 alusel arvestamata järgmise tõendiga: Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 28.10.2009.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-0917359. VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepinguväliste
kohustuste puhul tuleneb kohustuse sisu seadusest ning sellest lähtudes peab ka kohustuse täitma. Hageja on tuginenud oma nõudes VÕS §-le 1045 lg 1 p 8, samuti VÕS §-le 1047. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu elementideks on tegu, kahju ja põhjuslik seos. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul, kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Hageja on seisukohal, et kostja kahju tekitav tegevus seisnes 10.09.2009.a politseile ebaõigete andmete avaldamises ja kuriteoteate esitamises. Kohus selgitab, et isiku au on võimalik teotada ebaõige faktiväite (VÕS § 1047 lg 1) või ebakohase väärtushinnanguga (VÕS § 1046 lg 1). Kui kellegi kohta väidetakse, et ta on toime pannud kuriteo, siis ainult üks seda sündmust kirjeldava fakti kahest loogilisest tähendusest (tõene või väär) on tõene. Kohtu hinnangul on antud juhul Lõuna Politseiprefektuurile esitatud avaldusest nähtuvalt tegemist faktiväidete esitamisega kostja poolt (hageja väidetav laudade ja seinapaneelide varastamine, tl 76). Samas on isiku au teotamine VÕS § 1047 kohaselt võimalik juhul, kui see on toimunud tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega. Mõiste “asjaolu avaldamine” on sünonüümiks mõistele “faktiväite avaldamine”. Andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes on nende teatavaks tegemine (vähemalt ühele) kolmandale isikule. Hageja tugineb asjaolule, et eelpool toodud väide avaldati ja see oli ebaõige. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole toimunud andmete avaldamist VÕS § 1047 lg 1 tähenduses, s.t, et politsei ei ole kolmandaks isikuks VÕS § 1047 lg 1 tähenduses, samuti ei ole süüteoteate esitamise juhtudel tegemist andmete avaldamisega. Antud juhul nõustub kohus kostjaga ning asub seisukohale, et süüteoteate esitamine on iga isiku õigus, kui on tekkinud kahtlus võimaliku süüteo toimepaneku osas. Vastav uurimisorgan viib läbi uurimistoimingud ning alles seejärel on võimalik anda hinnang süüteo toimepaneku asjaolude üle. Antud juhul ei ole kriminaalmenetlust alustatud (tl 79), seega puudub selgus väidetava süüteo asjaolude osas. Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest kostjapoolne kahju tekitav tegevus. Põhjusel, et andmete avaldamist ei ole kostja poolt toimunud puudub kohtul vajadus võtta seisukoht faktiväidete õigsuse/ebaõigsuse kohta. Kuna andmete avaldamist pole toimunud, pole kostja tegu õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4 koosmõjus VÕS § 1047 lg 1). Lisaks VÕS § 1047 hageja au teotavate andmete avaldamise õigusvastasusele on hageja tuginenud oma nõuetes ka VÕS §-le 1045 lg 1 p 8, leides, et kostja õigusvastane käitumine seisnes heade kommete vastases tahtlikus tegevuses.
Kohus selgitab, et nimetatud õigusvastane tegu sisaldab teotunnusena tahtlust ja heade kommete vastasust. Selle sätte kohaldamine eeldab seega kohtu hinnangut, kas kahju tekitaja tegu oli kooskõlas heade kommetega või mitte ning kas kahju tekitaja tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele. Kannatanu peab tõendama nii teo õigusvastasuse kui ka kahju tekitaja tahtluse. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja kinnitanud, et esitas süüteoteate trotsi tõttu (tl 77, tl 79-80) põhjusel, et M. K. süüdistab teda tema enda ähvardamises. Laudade võtmine M. K. poolt toimus tema elukohas, kuid nad jõudsid M. K. selles osas kokkuleppele, ei soovi M. K. karistamist ega kriminaalasja menetlemist (tl 77). Kostja kinnitas 31.08.2012.a kohtuistungil, et ei esitanud süüteoteadet eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Hageja on kohtule tõendina esitanud 15.09.2009.a koostatud seletuskirja (tl 78), milles eitab varguse toimepanekut. Tunnistaja A. I. .08.2012.a kohtustungil) ütlustest nähtuvalt ta väidetava varguse toimepaneku ajal kostja juures ei töötanud ning varguse toimumise kohta talle midagi ei öeldud, seega asub kohus seisukohale, et tunnistaja ei oma adekvaatset ülevaadet väidetava varguse asjaoludest. Hageja on ka ise kohtuistungil selgitanud, et ei tea, kes informatsiooni levitas või kuidas jutud xxxx vallas liikvele läksid, seega puudub eeltoodud juttude levimisel tõendatud seos kostjaga. Ainuüksi süüteoteate esitamine ei ole käsitletav heade kommete vastase teona. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks kostja tahtlik heade kommete vastane tegu. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud faktilised asjaolud peavad olema kohtule esitatud tõenditega tõendatud ja kontrollitavad. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt teeb kohus esitatud tõendite alusel kindlaks poolte nõuded ja vastuväited või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja esitanud tõendeid ebaõigete faktiväidete avaldamise kohta. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kahju hüvitamise ja faktiväidete parandamise nõudes on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda.
Hele Ilisson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.