Kohtulahend

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas 20.05.2011. a Harju maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 26 503,14 eurot ning viivised summas 6 214,26 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tellis PV 2010 juunis kostjalt MLA juurdeehituse ning sõlmis kostjaga peatöövõtulepingu. Kostja sõlmis töövõtulepingu hagejaga, mille kohaselt asus juurdeehitust teostama hageja. Hagiavalduse kohaselt andis hageja tehtud tööd kostjale üle 02.09.2010. a, kohtuistungil võttis hageja esindaja omaks, et tööd lõpetati 22.09.2010. Hageja esitas 10.09.2010. a kostjale arve tehtud tööde eest, mida kostja ei ole käesoleva ajani tasunud. Hageja koostas akti tööde vastuvõtmise kohta 15.09.2010. a, kuid kostja akti ei allkirjastanud. Kostja esitas 06.09.2010. a pretensiooni hagejale, sest hageja lõpetas tööd neli nädalat hiljem ettenähtud tähtajast ning rakendas töövõtulepingu p 7.5 sätestatud leppetrahvi 10% lepingu maksumusest. 27.10.2010. a saatis kostja hagejale uue pretensiooni, milles selgitas, et tulenevalt hageja poolsest töö üleandmise tähtaja ületamisest neli nädalat, pidi kostja tasuma tellijale (PV) iga viivitatud nädala eest 15 610,90 eurot ning esitas hagejale kahju hüvitamise nõude. Hageja tegi järelepärimise tellijale (PV) 07.12.2010. a nimetatud olukorra suhtes, millele vastati, et tööd on aktsepteeritud ning leppetrahvi nõutud ei ole.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kuivõrd hageja rikkus lepingut, lõpetades tööd pärast tähtaega, oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Kostja esitas 27.10.2010. a hagejale tasaarveldava nõude tulenevalt lepingu rikkumisest, mistõttu on kostja seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud.

MENETLUSE KÄIK

24.10.2011. a kohtuistungil loobus hageja osaliselt nõudest, leppetrahvi osas, ning hageja nõudeks kostja vastu jäi põhinõudena 20 289,14 eurot ning viivistena 1 866,78 eurot. Kostja palus jätta hagi läbivaatamata, kuna hageja ei ole tasunud nõudelt riigilõivu. 18.11.2011. a määrusega jättis kohus hagi läbivaatamata, kuna hageja ei olnud tasunud hagilt riigilõivu. Kuna hageja esitas määruskaebuse Harju Maakohtu 18.11.2011. a määrusele, rahuldas kohus 01.03.2012. a määrusega esitatud määruskaebuse, tühistas 18.11.2011. a määruse ning määras jätkata menetlust. Hageja tasus 05.03.2012. a riigilõivu summas 2 236,90 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise üle. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas hageja teostas lepingus kokkulepitud tööd ja kas tasu maksmise kohustus on muutunud sissenõutavaks ning selleks on vajalik tõlgendada pooltevahelist lepingut. Samuti vaidlevad pooled kostja tasaarvestuse avalduse kehtivuse üle. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja PV sõlmisid peatöövõtulepingu MLA juurdeehituseks.

Hageja ja kostja sõlmisid alltöövõtulepingu tööde teotamiseks. Tööd lõpetati 22.09.2010. a. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtule esitatud töövõtulepingust nr 197-1 nähtub, et hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja teostab ehitustöid MLA juurdeehitusel. Tööde teostamise aeg oli 03.09.2010. a ning maksumuseks 878 800 krooni, millele lisandus käibemaks. Pooled leppisid p-i 4.3 kokku tööde vastuvõtmise aktiga, mille järgselt sai hageja esitada kostjale arve tehtud tööde eest. VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 teise lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi töö valmis 22.09.2010. a ning PV on tehtud tööd kostjalt vastuvõtnud ja nende eest tasunud. Tööde valmimise aeg on tõendatud hageja kohtuistungil tehtud omaksvõtuga ning tööde vastuvõtmine PVe 21.12.2010. a kirjaga. Kohtule esitatud arve-saatelehest nähtub, et hageja on esitanud kostjale arve 10.09.2010. a summas 414 684,00 krooni e 26 503,14 eurot. Kohtule esitatud hageja 18.10.2010. a kirjast nähtub, et hageja on 15.09.2010. a saatnud kostjale akti tööde vastuvõtmise aktsepteerimiseks. Kohtule esitatud koosolekute protokollidest ja ehituspäevikust ei nähtu, et kostja oleks teinud hagejale pärast tööde lõpetamist märkusi töö kvaliteedi kohta. Kostja ei olnud ka kirja saatmise ajaks esitanud hagejale vastuväiteid töö kvaliteedi kohta. Kohus asub seisukohale, et kostjal puudus alus tööde vastuvõtmisest keelduda. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kõik lepingus kokkulepitud tööd on hageja teostanud ja PV ka vastu võtnud. Kuna kostja ei ole töid aktiga vastu võtnud, ei saa ka rakendada lepingu p 4.3 kokkulepitut. Hageja on 10.09.2010. a arves andnud kostjale tasumise tähtajaks 14 päeva. Arvestades asjaolu, et tegelikult lõpetati tööd 22.09.2010, seega oleks hageja saanud kostjale esitada arve kõige varasemalt alles 22.09.2010. a ning arvestades kohustuse täitmise mõistlikku tähtaega ja kostja seisukohta, et kohustus muutus sissenõutavaks 21.10.2010. a leiab kohus, et hageja tasu nõue on muutunud sissenõutavaks, sest tööd tuleb lugeda üleantuks. Mõistlik tähtpäeva, mis ajaks kostja oleks pidanud oma tasu maksmise kohutuse täima, on kohtu arvates 21.10.2010. a. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel põhivõlg 20 289,14 eurot. Töövõtulepingu p 7.7 alusel on tasu maksmisega viivitamisel õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras – VÕS § 113 lg 1 märgituna EKP intress + 7 % aastas. Hageja esitas 24.10.2011. a kohtuistungil viiviste nõude suuruses 1 866,78 eurot. Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele viivised sumas 1 657,03 eurot alloleva tabeli põhjal. Lõpp-päev

Alguspäev

Põhivõlg (€)

Viivis

KOKKU:

Viivitatud päevi

Viivis (€)

1 657,03

Hageja loobus kostjale tasutud leppetrahvi tagasinõudmisest kohtuistungil, seega ei ole asja lahendamisel oluline, millisel põhjusel ehitustööd viibisid ja sellekohased tõendid esinenud sademete, viivitatud projektdokumentatsiooni jm kohta ei ole enam asjakohased ega vaja kohtu poolt analüüsimist. Tasaarvestuse tegemine toimub VÕS § 198 alusel avalduse tegemisega teisele poolele ning tasaarvestuseks peab olema õiguslik alus VÕS § 197 lg 1 järgi. Seega on tasaarvestuse kehtivuse hindamiseks välja selgitada, kas kostja tegi hagejale avalduse, kas ja millal on hageja selle kätte

saanud ning kas avaldus on põhjendatud. Kohtule esitatud dokumentides ei nähtu kostja 27.10.2010. a kahju hüvitamise ning leppetrahvi nõude ja tasaarvestusteate dokumenti, kuid hagiavaldusele lisatud hageja 12.01.2011. a kompromissiettepanekust (I kd; tl 13-14) nähtub, et hageja on kostja 27.10.2010. a esitatud dokumendi kätte saanud ja sellele vastu vaielnud. Seega puudub kohtul võimalus otseselt kontrollida, mis oli 27.10.2010. a dokumendi sisuks otsustamaks, kas tasaarvestusavaldus oli põhjendatud. Siiski selgub hagiavaldusest, et 27.10.2010. a kostja esitatud dokumendi sisuks oli leppetrahv, mille kostja pidi tasuma PV, kes nõudis kostjalt leppetrahvi tööde hiljem lõpetamise eest. Kohtule esitatud 21.12.2010. a PV kirjast (I kd; lk 10) nähtub, et PV ei nõudnud kostjalt leppetrahvi, mistõttu asub kohus seisukohale, et isegi juhul, kui kostja 27.10.2010. a kiri hagejale kahju nõudega tulenevalt leppetrahvi maksmisest koos tasaarvestusega sisaldaks leppetrahvi asjaolul, et kostjalt on PV seda nõudnud, on hageja tõendanud vastupidist ja seega ei oleks kostja esitatud tasaarvestus sisuliselt põhjendatud. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et 24.10.2011. a istungil palus kostja jätta kohtul tähelepanuta hageja ja PV vahelise kirjavahetuse asjaolul, et ei ole esitatud täielikku kirjavahetust. Kohtu hinnangul on hagimenetluses pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ning kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma väite kinnitamiseks, et esitatud ei ole terve kirjavahetus, ei pea kohus antud väidet põhjendatuks. Kokkuvõttes leiab kohus, et kuna ei ole esitatud 27.10.2010. a tehtud tasaarvestuse dokumenti, võtab kohus kaudsete tõendite pinnal seisukoha, et tasaarvestuse esitamiseks puudus kostjal alus, kuna väidetav tasaarvestuse sisu (leppetrahvi nõue tulenevalt hageja tööde hiljem lõpetamise pärast, millise kostjalt tellija st PV oli nõudnud) ei ole põhjendatud, sest PV ei nõudnud kostjalt leppetrahvi viivituse pärast. VÕS § 155 lg 1 sätestab garantii mõiste. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohustuse täitmisest võib keelduda, kui kohustused on vastassuunalised. Kohus leiab, et garantii andmise kohustus on pooltevahelises lepingus kõrvalkohustus. Tasu maksmine on poolte vahelisest suhtest tulenev põhikohustus. Kohtu arvates ei ole tegemist vastassuunaliste kohustustega, sest kõrvalkohustuse täitmata jätmine käesoleval juhul ei takistanud kostjal oma kohustuste täitmist. Seega ei ole kostja keeldumine VÕS § 11 alusel kohustuse täitmisest samuti põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta protsentuaalselt rahuldamata jäetud osaga 1 % ulatuses hageja kanda ning rahuldatud osast tulenevalt 99 % ulatuses kostja kanda TsMS § 173 lg 4 kohaselt. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2)

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.