Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

INT osaühing esitas 07.08.2012 pankrotiavalduse ja 21.08.2012 selle täiendused. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist seoses maksejõuetusega, mis ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohtu 22.08.2012 määrusega võeti avaldus menetlusse ja nimetati INT osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustav. Ajutise pankrotihalduri aruanne Urmas Ustav esitas 14.09.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib, et võlgnik kanti äriregistrisse 26.07.2004. Võlgniku peamiseks tegevusalaks on olnud sise- ja fassaaditööd ning omaniku järelevalve teenuste osutamine. Majandusaasta aruannetest nähtub, et alates 2009 oli võlgniku sisuline majandustegevus kahjumlik ning omakapital muutunud negatiivseks. Olenemata teenitud müügitulust 71 041,70 eurot moodustas võlgniku kahjum -29 617,04 eurot. 2010 majandusaasta aruandest nähtub, et 15 309,52 euro suuruse müügitulu juures oli võlgniku kahjumiks -514,11 eurot ning omakapital oli 7 107,17 euro ulatuses negatiivne. Alates 2011 võlgnikul majandustegevus puudus, kahjum oli -2 251,00 eurot ning negatiivne omakapital süvenes veelgi, moodustades 2011. aastal -9 358,00 eurot ning 2012. aastal -13 450,00 eurot. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara 218,51 euro ulatuses ja kohustusi 13 417,28 euro ulatuses. Võlgniku vara moodustub Maksuja Tolliameti ettemaksukonto jäägist, kohustused rahalistest kohustusest Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja Aarne Marjapuu ees. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes alustatud täitemenetlus Aarne Marjapuu nõudes summas 5 026,65 eurot. Ajutine haldur märgib, et võlgniku Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtub, et perioodil 01.01.2009 – 16.12.2010 on võlgnik teostanud sagedasi sularahatehinguid (sularaha väljamaksed) summas 69 589,56 eurot. Seejuures nähtub kontoväljavõttest järgmine asjaolu: võlgniku kontole laekub teatud summa ning seejärel võetakse see kas samal või järgmisel päeval sularahas välja, nt 28.10.2009 laekus võlgniku arvelduskontole 2 914,37 eurot (45 600 krooni) ning järgmisel päeval, s.o 29.10.2009, võeti sularahas välja 2 556,47 eurot (40 000 krooni) kümne tuhande krooni kaupa, või 16.11.2009 laekus 8 144,90 eurot (127 440 krooni), mis võeti perioodil 17.11.2009 – 19.11.2009 välja kogussummas 7 030,28 eurot (110 000 krooni) samuti kümne tuhande krooni kaupa. Ajutise halduri hinnangul on tarvilik edasise võimaliku pankrotimenetluse käigus teostada süvaanalüüs nimetatud tehingute suhtes eesmärgiga hinnata, kas vastavate tehingute tegemisel võidakse olla kahjustatud võlausaldajate huve, millest tulenevalt võivad need (sõltuvalt süvaanalüüsi tulemustest) arvestatava tõenäosusega kuuluda tagasivõitmisele. Võlgniku selgituste kohaselt oli maksejõuetus põhjustatud turusituatsioonist tingitud tellimuste puudumisest ehitus- ja remondi teenuste osutamiseks. Ajutine haldur nõustub talle kättesaadavaks tehtud andmetele tuginedes võlgniku hinnanguga. Võlgniku selgituste kohaselt tekkis maksejõuetus 2010 lõpus. Ajutisele haldurile edastatud informatsioonist nähtub, et kohustus Swedbank Liising Aktsiaseltsi ees tekkis juba 2009 lõpus, mil liisingulepingute esemeteks olevad sõidukid müüdi kahjumiga, kohustus endise töötaja Aarne Marjapuu ees tekkis 2010 aprillikuus. Eeltoodu põhjal on ajutine haldur seisukohal, et seega olid makseraskused tekkinud ning antud asjaolu võlgniku juhatuse liikmele teada 2009 lõpus, ent pankrotiavalduse esitati alles 2012. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev majandustegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Võlgnikul reaalne vara puudub ja ei kata tema kohustusi, omakapital on negatiivne. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Pankrotipessa võib tekkida vahendeid menetluskulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks läbi võimalike tagasivõitmise või kahju hüvitamise nõuete esitamise, kui vastavate nõuete esitamise põhjendatus detailsema analüüsi tulemusena edasise pankrotimenetluse käigus tuvastatakse ning võlausaldajad vastavate menetluste pidamist otstarbekaks peavad. Samas eeldab vastavate nõuete esitamine põhjalikku finants- ja õiguslikku analüüsi, samuti valmisolekut kanda juhul, kui kohus määrab menetluskulusid riigilõivu ja/või vastaspoole menetluskulu tagatiste näol. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et

edasises pankrotimenetluses võib tekkida vajadus pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa tasumiseks, kuivõrd arvestada tuleb vajadusega viia läbi põhjalik finants- ja õiguslik analüüs, potentsiaalselt esitada hagi jms. Arvestades eelduslikku töömahtu, peab ajutine haldur mõistlikult minimaalseks kuluks 5 000 eurot. Juhul, kui võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust finantseerima, esineb alus menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus kohtul pankrotimenetluse raugemise vältimiseks määrata kohtu deposiiti 5 000 eurot. Samuti palus ajutine haldur välja mõista halduri töötasu. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastu ei vaielnud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et INT osaühingu pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara 218,51 euro ulatuses ja kohustusi 13 417,28 euro ulatuses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused vajavad täiendavat analüüsi. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku maksejõuetus on põhjustatud turusituatsioonist tingitud tellimuste puudumisest ehitus- ja remonditeenuste osutamiseks. Võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, võlgniku omakapital oli 31.12.2010 seisuga negatiivne, kuid pankrotiavaldus esitati alles 07.08.2012. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 20.09.2012 määrusega tegi kohus INT osaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda INT osaühingu pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 5 000 eurot 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. INT osaühingu pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna INT osaühingul ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid ning INT osaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada INT osaühingu pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele VV (isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1 920 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Haldur palub ajutise halduri tasu määrata Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu suurusele vastu vaielnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku juhatuse liige VV on 20.09.2012 kohtuistungil kinnitanud, et võtab halduri tasu enda kanda. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks 384 eurot, kokku 2 304 eurot, võlgniku juhatuse liikmelt VV Advokaadibüroo LEXTAL OÜ kasuks välja mõista.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.