2-12-12629/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-12-12629 ees ühekordse maksega, taotles võlgniku juhatus maksuvõla ajatamist, kuid taotlust ei rahuldatud. 2009. a detsembris algatati võlgniku suhtes Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel täitemenetlus. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud ka võlgniku arveldusarvete väljavõtteid ning juhib tähelepanu asjaolule, et eriti just 2009. a jooksul on kontodelt pidevalt välja võetud sularaha. Alates 2009. a algusest on jätnud võlgnikul koostamata majandusaasta aruanded. Puudub ka ülevaade põhivarade liikumisest. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt ei ole majandusaasta aruandeid koostatud seoses maksejõuetuse tekkimise ja tegevuse puudumisega alates 2009. a lõpust, samas eeldavad eelnimetatud asjaolud juhatuse liikmetelt täiendavate abinõude kasutuselevõttu, sealhulgas pankrotiavalduse kohest esitamist peale maksejõuetuse välja kujunemist. Käesoleval hetkel puudub võlgnikul majandustegevus ning kehtivad majandus- ja töölepingud. Ajutise haldur juhib tähelepanu asjaolule, et kuni 2008. a lõpuni oli võlgniku põhitegevusalaks lillekimpude, pärgade ja kuivkompositsioonide jaemüük. 2009.a muutus võlgniku tegevusala ning plaaniti tegelema hakata kütuse müügiga ning soetada ka kinnisvara. Seega ei ole 2008. a ( ja eelneva) majandustegevuse põhjal võimalik välja lugeda, kas ja kui palju mõjutasid maksejõuetuse põhjuseid 2009. aastale eelnenud sündmused ja otsused. Ajutise halduri käsutuses olevate andmete põhjal võib väita, et maksejõuetuse väljakujunemise ajaks oli 2009. a lõpp, kui võlgnikul ei õnnestunud plaanipäraselt ellu viia kütusemüügi plaane. Võlgniku äriplaani üheks nõrkuseks võib pidada ka asjaolu, et kütuse müügiga hakati tegelema läbi juriidilise isiku, mis oli eelnevalt tegev täiesti erinevas valdkonnas alates 2005. aastast, seega kandus eelnevast tegevusperioodist edasi ka küsimused seoses põhivaraga tehtud tehingutega. Esialgsete andmete põhjal võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada ebaõnnestunud äriplaani.

1) Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgnikul puhul on näitaja olnud nõrk kogu vaadeldaval perioodil, v.a. 01.01.2009.a seisuga, kuid ajutine haldur juhib tähelepanu asjaolule, et 2008.a majandusaasta aruande bilansis sisalduvate ning võlgniku juhatuse liikme esitatud 01.01.2009.a seisuga bilansis sisalduvates andmetes on olulised erinevused. 2) Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja üle soovitusliku piiri olnud 2008.a ja 2009.a alguses, kuid võlgniku juhatuse liikme esitatud bilansilised näitajad ei vasta äriregistrile esitatud majandusaasta aruande näitajatele. Võlgniku puhul on näitaja pöördumatult alla soovitusliku piiri langenud 2009.a ning lühiajaliste kohustuste täitmine on võimatu. 3) Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja juba 2011.a I kvartalis olnud negatiivne, mis tähendab, et äriühingul on olnud suur käibekapitali defitsiit. 4) Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/koguvarad. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on näitaja olnud kõrgem soovituslikust näitajast kogu vaadeldaval perioodil. 5) Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital. Võõr- ja omakapitali suhe – näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50% või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul

8.Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara ning kohustusi on ca 2 000 000 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku arveldusarvete väljavõtteid ning juhib veel kord tähelepanu asjaolule, et eriti just 2009. a jooksul on võlgniku kontodelt pidevalt välja võetud sularaha. 2009.a teises pooles on võlgniku arveldusarvetelt AS-is SEB Pank ning Swedbank AS-is pidevalt välja võetud sularaha 10 000 Eesti krooni kaupa. Swedbank AS-is olevalt arvelduskontolt on perioodil 1.08.2009.a. kuni 29.10.2009.a. sularahas välja võetud 772 700 krooni ning SEB Pank AS-is asuvalt arvelduskontolt on vahemikul 01.08.09 – 10.12.2009.a. sularahas välja võetud 1 130 930 krooni. Seega kokku on eelnimetatud kontodelt sularahas välja võetud 1 903 630 krooni ehk 121 664,13 eurot. Ajutisel halduril puudub ülevaade, milleks on võlgniku sularaha kasutatud ning kas sooritatud tehingud on võlausaldajate huvides. Samuti ei ole ajutisele haldurile esitatud põhivara liikumisi kajastavaid dokumente. Lisaks on võlgniku juhatuse liige esitanud vastuolulisi andmeid võlgniku laenulepingute kohta. Väidetavalt on võlgnik andnud 01.12.2009.a summas 200 000 Eesti krooni laenu äriühingule, mis on äriregistrist kustutatud enam kui 3 kuud enne laenulepingu sõlmimist. Seega on nimetatud laenuleping ilmselgete võltsimistunnustega ning tõenäoliselt vormistatud lepingul olevast kuupäevast oluliselt hiljem. Ühtlasi puuduvad nii kõnealuses kui 05.11.2009.a sõlmitud laenulepingus märked selle kohta, et laenusaaja oleks lepingus märgitud sularaha ka tegelikkuses kättesaanud, haldurile ei ole esitatud ka vastavaid kassa väljaminekuordereid. KarS § 385 kohaselt karistatakse pankrotimenetluses vara varjamise või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kogutud andmete põhjal võib väita, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2009. a lõpuks ning alates sellest ajast puudub võlgnikul ka majandustegevus. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetusest ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. KarS § 3851 järgi on karistavav seaduses sätestatud pankrotiavalduse kohustuse täitmata jätmine. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pankrotiavalduse esitamine rohkem kui kaks aastat peale maksejõuetuse ilmnemist ei ole põhjendatud ning võib oluliselt kahjustada võlausaldajate huve. Samas vajab Riigikohtu hinnangul (28.10.2011.a. kohtuotsus kohtuasjas nr 3-1-1-49-11) pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine (KarS § 3851) lisaks äriühingu netovarale teiste raamatupidamisandmete analüüsimist ning äriplaani perspektiivikuse

2-12-12629 hindamist (kuna Riigikohus on seisukohal, et üldjuhul ei saa maksejõuetust tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja - nagu netovara seis või kahjumi suurus - alusel). Samuti eeldab antud kuriteo koosseis teo toimepanijalt tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis. Vastavate asjaolude tuvastamine eeldab võlgniku raamatupidamise ja äriplaani osas erikontrolli läbiviimist ning juhatuse käitumise hindamist, milleks antud menetluses rahalised vahendid praeguse seisuga puuduvad. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võlgniku juhatus ei ole koostanud ning seega ka esitanud majandusaasta aruandeid alates 2009. a, lisaks ei ole ajutisele haldurile esitatud kassadokumente seoses sularaha kasutamisega. Seega esinevad KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Tulenevalt eelnevast, võib maksejõuetuse põhjuseks lisaks ebaõnnestunud äriplaanile olla ka pankrotikuritegu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3 000 eurot. Ajutine haldur teeb ettepaneku, et juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palub ajutine haldur dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige AK, isikukood XXX. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Martin Krupp palub kohtul otsuse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri tasu 13 töötunni eest 1 040 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33 % ehk 343,20 eurot. Samuti palub Martin Krupp määrata ajutise pankrotihalduri täiendav tasu 5 töötunni eest 400,00 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 132,00 eurot ning täiendav tasu 7 töötunni eest 560,00 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 184,80 eurot. Martin Krupp palun vajalike kulutuste katteks välja mõista 78,08 eurot ning täiendavate kulutuste katteks 37,70 eurot ja 13,37 eurot.

2-12-12629 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks lisaks ebaõnnestunud äriplaanile olla ka pankrotikuritegu. Ajutise halduri aruannetes toodud andmetel on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara ning kohustusi on ca 2 000 000 eurot. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, esinevad mitmete summade tagasivõitmise võimalused. 1.05.2012.a kohtuistungil määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot teha ettepanek võlgnikule, HOÜ võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Seisuga 18.09.2012.a ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et HOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. HOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et võlgniku juhatus ei ole koostanud ning seega ka esitanud majandusaasta aruandeid alates 2009. a, lisaks ei ole ajutisele haldurile esitatud kassadokumente seoses sularaha kasutamisega. Seega on ajutine haldur arvamusel, et

2-12-12629 esinevad KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Samuti ei ole ajutisele haldurile esitatud põhivara liikumisi kajastavaid dokumente. Lisaks on võlgniku juhatuse liige esitanud vastuolulisi andmeid võlgniku laenulepingute kohta. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning raamatupidamise teenuse sisseostmine ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumise eest. Kohus leiab, et AK (isikukood XXX) on toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Raugemise korral palus ajutine haldur dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige AK. Kohus leiab, et HOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule HOÜ seaduslikule esindajale juhatuse liikmele AK ́ile (isikukood XXX). Martin Krupp on kohtule 04.05.2012.a, 28.08.2012.a ja 18.09.2012.a esitanud HOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruanded, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 25 tundi (arvestusega 1 tund = 80 eurot). Aruande kohaselt tegi ajutine haldur järgmisi toimingid: suhtles võlgniku juhatuse liikme ja tema esindajaga, edastas tarbenõuded võlgnikule ja võlgniku juhatuse liikme esindajale, koostas ja lähetas päringud registrisse ja krediidiasutustesse, töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid, tutvus võlgniku registriandmetega, tutvus võlgniku esitatud selgituste ja andmetega, tutvus võlgniku esitatud raamatupidamisdokumentidega, analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruandeid, osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Martin Krupp palub kohtul otsuse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri tasu 13 töötunni eest 1 040,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % ehk 343,20 eurot. Samuti palub Martin Krupp määrata ajutise pankrotihalduri täiendav tasu 5 töötunni eest 400,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 132,00 eurot ning täiendav tasu 7 töötunni eest 560,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 184,80 eurot. Martin Krupp palun vajalike kulutuste katteks välja mõista 78,08 eurot ning täiendavate kulutuste katteks 37,70 eurot ja 13,37 eurot, sh tähitud kirjade väljastusteatega saatmine, ümbrikud, kütuse kulu, fotokoopiad, äriregistri tasulised päringud, kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, sealhulgas elekter ja muud kommunaalkulud, telefoni kasutamine. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Seega kuulub ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis väljamõistmisele taotletavas suuruses. AK ́il tuleb väljamõistetud summa kanda isiklikult 12 kuu jooksul alates pankrotimääruse jõustumisest Martin Krupp ́i arvelduskontole Swedbank AS.