Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korter xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Nimetatud elamus on moodustatud korteriomanike ühisus ning majahaldajaks valitud A. S. R. . Vastavalt korteriomandi seaduse alusel sõlmitud kaasomandi hooldamis- ja valitsemislepingu p-le 5.1. kohustub hageja osutama kostjale mitmesuguseid teenuseid ning vastavalt sama lepingu p-le 4.7. kohustub kostja tasuma kommunaalteenuste ja elamu hooldamisega seotud kulude eest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks. Osundatud lepingu p-st 6.2. tuleneb õigus maksete mitteõigeaegse tasumise korral nõuda iga viivitatud päeva eest viivist kuni 0,10% tasumata summast. Hageja on kostjale osutanud teenuseid ( prügivedu, elamu haldamine, küte, vesi). Kostjale on esitatud arved, mida kostja vaidlustanud ei ole. Alates 2010 septembrikuust kuni 2012 juunikuuni on kostjal tasumata 1547,71 eurot sh 411,67 eurot viivist. VÕS § 2 lg 1, 3 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 113 lg 1 alusel palub hageja kostjalt 1547,71 eurot välja mõista. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja on kohtule 22.08.2012 esitanud kirjaliku vastuse (tl 38-39), milles sisuliselt hageja nõudele vastu ei vaidle, kuid selgitab võlgnevuse tekkimise põhjuseid. Kostja väitel tekkis võlgnevus töökoha kaotuse tõttu 2010, kui kostja jäi ilma püsivast sissetulekust. Kostja on sõlminud hagejaga suulise kokkuleppe, mille kohaselt hakkab ta võlgnevust tasuma peale töökoha ja püsiva sissetuleku saamist. Kostja arvates ongi võimalik asi lahendada kokkuleppega, lõpetades käesoleva asja menetluse. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa koos kõrvalnõuetega 4000 eurot. Pooled pole enda ärakuulamist soovinud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Registriosa 1270638 väljatrükk ( tl 44-45) tõendab, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga Põlva maakond Räpina linn Võru mnt 5-3. Kaasomandi hooldamis- ja valitsemisleping ( (tl 20-22) ja korteriomanike üldkoosoleku protokoll (tl 23) tõendavad, et kortermajas, kus asub kostjale kuuluv korteriomand, on korteriomanikud valinud korteriomandite valitsejaks hageja ning valitsemislepingut on hagejaga pikendatud 18. juunini 2014. Samuti tõendavad leping ja üldkoosoleku protokoll, et korteriomanikud ning ühtlasi ka kostja peavad tasuma kommunaalmakseid hagejale. Kaasomandi hooldamis- ja valitsemislepingu p 5.1.4 ja 5.1.10. kohaselt on hageja hooldajana kohustatud tasuma omanike nimel ja kulul kõik lepingus poolte poolt kokkulepitud elamu hooldamisest tulenevad maksud ja korraldama või sõlmima omanike nimel ja kulul kommunaalteenuste osutamise lepinguid ja jälgima nende täitmist. Sama lepingu p 5.3.3 alusel on elamu kaasomanikud kohustatud maksma hagejale vahendatavate kommunaalteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatavatele arvetele ja kooskõlas kehtivate kommunaalteenuste tariifidega. Lepingu p-s 6.2 on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda kaasomanikelt viivist 0,1% tasumisega viivitatud või vähem tasutud summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Seega lasub kostjal KOS §-st 13 lg 1 ja pooltevahelisest lepingu eelnevalt viidatud sätetest tulenev kohustus tasuda hagejale kommunaalteenuste osutamisest tekkinud kulude eest. VÕS §-s 76 lg 1 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1

2 (4)

kohaselt võib võlausaldaja nõida kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS §-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kommunaalteenuste võlgnevuse arvestuse ( tl 19) kohaselt on kostja võlgnevus ajavahemiku 01.09.2010 kuni 30.06.2012 eest 1547,91 eurot sh viivis. Hageja väitel moodustab viivis kogu võlgnevusest 411,67 eurot. Hagiavalduses on hageja täpsustanud, et kogu võlgnevus on mitte 1547,91 eurot ( nagu näidatud võlgnevuse arvestuses), vaid 1547,71 eurot. Kostja ei ole hageja hagis märgitud võla suurust sisuliselt kahtluse alla seadnud. Seetõttu loeb kohus võlgnevuse arvestusega tõendatuks, et kostjal on ajavahemiku 01.09.2010 kuni 30.06.2012 eest hagejale tasumata kommunaalteenuste eest 1136,04 eurot ja viivist 411,67 eurot. Pooltevahelise lepingu p 5.3.3, KOS § 13 lg 1 ning VÕS § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel tuleb kommunaalteenuste võlgnevuse katteks kostjalt hageja kasuks 1136,04 eurot välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks pooltevahelise lepingu p 6.2 ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel viivise katteks välja mõista 411,67 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1547,71 eurot. Kostja poolt esile toodud asjaolu, et kostja on pikka aega olnud kindla töökohata ja püsiva sissetulekuta, on küll inimlikult mõistetav, kuid ei vabasta kostjat tema kui korteriomaniku kohustuste täitmisest. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja saab oma elukorraldust ise planeerida. Juhul kui korteriomandiga kaasnevad kulutused käivad omanikule üle jõu, on võimalik hankida jõukohasem eluase. Hageja äriühinguna ei pea aktsepteerima kostja soovi tasuda võlga kostjale sobivatel tingimustel. Kostja väidet, et tal on selline kokkulepe hagejaga olemas, ei ole hageja kinnitanud. Seoses kostja sooviga lahendada asi kompromissiga, märgib kohus järgmist. Kuna pooled käesoleva ajani allkirjastatud kompromissilepingut kohtule esitanud ei ole, puudub kohtul alus lahendada asi kompromissiga. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on 29.08.2012 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuluks on riigilõiv 225 eurot. Hagile on lisatud maksekorraldus (tl 25), millest nähtuvalt hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 15.03.2012 tasunud 47,93 eurot riigilõivu. Hagile on lisatud ka maksekorraldus (tl 26), millest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel 04.07.2012 tasunud 152,07 eurot riigilõivu ja maksekorraldus (tl 31), mille kohaselt on hageja 20.07.2012 täiendavalt tasunud 25 eurot riigilõivu. Kostja pole omapoolset menetluskulude nõuet ega nimekirja esitanud.

3 (4)

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks välja mõista kogu käesolevas menetluses tasutud riigilõiv so 225 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks tunnistada käesoleva otsuse viivitamata tagatiseta täidetavaks. Kohus juhib poolte tähelepanu sellele, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes. Kohus peab TsMS § 136 lg 4 alusel muuta varemmääratud hagi hinda. Menetlusse võtmisel on kohtuametnik hagihinnaks ekslikuks määranud 1635,75 eurot, arvestades hagi hinna hulka ka viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmise nõuet esitanud ei ole, puudub alus lisanduvat viivist hagihinna määramisel arvestada. Hagi hinnaks on hageja poolt hagiavalduse õigesti näidatud 1547,71 eurot. varasem hagihinna ekslik määramine ei toonud kaasa riigilõivu nõutavast enamtasumist. Ka hagihinna 1547,71 euro puhul kuulus hagi esitamise hetkel kehtiva RLS Lisas 1 toodud määrade kohaselt riigilõivuna tasumisele 225 eurot.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.