Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust PankrS § 85-88 sätestatud kohustuste rikkumisega. PankrS § 90, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuks Terje Kuldsalu, keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 22.10.2012 kell 15.00 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2. Võlgniku vande annab kohustatud isik 22.10.2012 kell 14.45 . Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgnikku isiklikult. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 27.09.2012 kell 10.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 07.05.2012 võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik aegade jooksul sõlminud mitmeid laenulepinguid. Tervislike probleemide tõttu lõppes võlgnikul töösuhe 2008 aastal ja hetkel on võlgnik kodus, hooldades 2 aastast poega. Kokku on võlgnikul 4 last, neist kaks on täisealised. Võlgniku igakuine sissetulek on 110 eurot, õigus töötutoetusele lõppes 18.12.2011. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees summas 14 994.20 eurot, neist mitme võlausaldaja nõue on rahuldatud kohtulahenditega. Võlgnevuste likvideerimisele asumist võimaldavad sissetulekud. Võlgnik hindab tasuva töö leidmist oma kutseoksustest ja tööstaažist tulenevalt äärmisel ebatõenäoliseks. Võlgnikul puudub võlgade katteks realiseeritav vara. Võlgnik kinnitab istungil, et ajutise halduri aruandes esitatud andmed võlgade ja varade kohta on õiged ning et ta on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Võlgnik kinnitab, et on oma elu elanud valesti. Hakkas suures lootuses mängima hasartmänge. Neljanda lapse ootamise ajaks oli ennast töölt lahti võtnud ja siis hakkas laenusid võtma. Emapalgaga proovis BIG-le maksta, aga sellest jäi väheseks. Teadis paljusid tuttavaid, kes spordiennustusega tegelema hakkasid ja kuna tutvusringkonnas saabusid võidud, tekkis ka temal lootus. Võlgnik on ka võtnud, kuid need summad on sissemakstud summadest oluliselt väiksemad. Tekkis hasart. Viimati tegeles sellega 2010 aastal. Ta on asunud oma haridusteed jätkama ja loodab seeläbi muuta oma olukorda tööturul. Ajutise halduri aruanne Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid makseraskused 2008. aastal. Võlgniku viimaseks töökohaks oli Xxxx, kus võlgnik töötas kassapidajana. Töösuhe xxxx lõppes 31.05.2008.a. seoses võlgniku rasedusega, mis katkes ning seejärel diagnoositi võlgnikul depressioon. Kui võlgnik soovis tööle naasta, oli Xxxx tegevuse lõpetanud. Võlgnik sõlmis pere ülalpidamiseks järjest uusi laenulepinguid, kuid puudusid piisavad sissetulekud laenude tagasimaksmiseks. Lisaks nähtub võlgniku arveldusarvetelt, et võlgnik on tegelenud hasartmängudega – võlgniku arvelduskontodelt on toimunud pidevad väljamaksed Spordiennustus AS-ile. Võlgnik peab üksikemana ülal kahte alaealist last ning toetab rahaliselt kahte täisealist last. Võlgnik elab koos nelja lapsega J R kuuluvas korteris. J. R on võlgniku kahe noorima lapse isa, kes toetab lapsi rahaliselt vastavalt võimalustele igakuiselt ca 100-200 euroga, lisaks tasub J. R korteri kommunaalarved. Väidetavalt on võlgnik xxxx tööd otsinud, kuid töö leidmine on keeruline. Lisaks on võlgnikul kardioloogilised probleemid ning diagnoositud depressioon, mistõttu on sobiva töö leidmine raskendatud. Võlgnikule oli perioodil 24.03.2011.a. kuni 18.12.2011.a. Töötukassa poolt määratud töötutoetus 2,11 eurot päevas, kuid käesolevaks hetkeks on võlgnikul õigus töötutoetusele lõppenud. Võlgniku esitatud dokumentide kohaselt võlgnikul vara puudub. Krediidiasutustesse tehtud järelpäringutest selgus, et võlgnik omab järgmisi kontosid: AS-is Swedbank: Arvelduskontot nr xxxx, mille saldo 15.05.2012.a. seisuga on 0,00 eurot. Konto on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 11.05.2012.a. Võlgnik on omanud AS-is Swedbank krediitkaardi teenindamiseks limiidikontot nr xxxx (leping nr 06-011845-EG), mis suleti panga algatusel 10.05.2007.a.

Võlgnikul on kohustused AS Swedbank ees. AS-is SEB Pank: Arvelduskontot nr xxxx, mille saldo 14.05.2012.a. seisuga on 18,60 eurot. Konto käsutamisõigust on omanud Terje Kuldsalu. Konto on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 11.05.2012.a. Arvelduskonto on eelnevalt arestitud kohtutäiturite Kristel Maalman’i ja Raigo Pärs’i poolt. Kohustused panga ees puuduvad. AS-is Eesti Krediidipank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is Citadele banka Eesti Filiaal, Bank DNB A/S Eesti filiaalis, Tallinna Äripanga AS-is, AS-is Versobank, AS-is LHV Pank ning AS UniCredit Bank Eesti filiaalis Võlgnik arvelduskontosid ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel käesoleva seisuga kinnistuid ei kuulu. Võlgnikule on kuulunud järgmine kinnistu: 666/14037 mõttelist osa kinnistust registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx, eluruum xxxx, üldpinnaga 66,60 m2, 100% elamumaa. Kinnistu on 30.01.2003.a. võõrandatud K K. AS-ga DnB Liising, ALG Liising AS-ga, AS-ga Nordea Finance Estonia, AS-ga SEB Liising ja Swedbank Liising AS-ga ei ole võlgnik lepingulistes suhetes olnud. Maanteeameti 11.05.2012.a. teatise kohaselt võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus teatise kohaselt on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxxx, mille saldo 14.05.2012.a. seisuga on 492,975 xxxx xxxx osakut. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 14 994,20 eurot järgmiselt: Time Finans AB, nõude suurus 1 767,27 eurot Kohtutäitur Raigo Pärs, nõude suurus 435,56 eurot (täiteasi 158/2012/847) AS Bigbank, nõude suurus 8 198,08 eurot Kohtutäitur Raigo Pärs, nõude suurus 953,74 eurot (täiteasi 158/2012/888) Swedbank AS, nõude suurus 3 022,16 eurot, millele lisanduvad viivised ITM Inkasso OÜ, nõude suurus 466,83 eurot Kohtutäitur Kristel Maalman, nõude suurus 150,56 eurot (täiteasi 095/2012/1062) Lisaks nähtub pankrotiavaldusest, et võlgnikul on kohustusi ka Raha24 OÜ ning Ferratum Estonia OÜ ees, kuid võlgnik ei ole ajutisele haldurile täpsustanud nõuete suurusi. AS-i Swedbank vastuse kohaselt on võlgniku ja panga vahel sõlmitud laenuleping nr 10000226-VV. Võlgnik laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu pöördus AS Swedbank võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Viru Maakohus 16.01.2012.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-11-51937 mõistis võlgnikult AS-i Swedbank kasuks välja võlgnevuse summas 2 236,34 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 19.12.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni, pool menetluses tasutud riigilõivust summas 239,67 eurot, hageja menetluskulud ning viivise menetluskuludelt alates 18.01.2012.a. kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 15.05.2012.a. seisuga on AS-i Swedbank nõue võlgniku vastu 3 500,10 eurot järgmiselt:

Põhiosa võlg 2 236,34 eurot, põhiosa viivis 463,37 eurot, intressivõlg 321,06 eurot, sissenõude kulud 479,33 eurot. AS-i Bigbank 28.05.2012.a. vastuse kohaselt on AS-i Bigbank ja Võlgniku vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0716108/96. Kuna võlgnik oma krediidilepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles AS Bigbank krediidilepingu üles. Viru Maakohus 28.02.2012.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-12-5048 mõistis võlgnikult AS-i Bigbank kasuks välja võlgnevuse summas 7 356,56 eurot, menetluskulud summas 639,11 eurot ning alates 04.02.2012.a. tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 26,61% tagastamata krediidisummalt aastas. 28.05.2012.a. seisuga on AS-i Bigbank nõue võlgniku vastu 8 340,06 eurot. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt võlgnikul riiklike maksude osas 14.05.2012.a. seisuga võlgnevusi ei ole ning võlgniku suhtes ei toimu maksumenetlusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja teatise (täitemenetluse registri väljavõte seisuga 11.05.2012.a) kohaselt toimuvad võlgniku suhtes järgmised täitemenetlused: Jrk

Toimiku nr

158/2012/888 158/2012/847 095/2012/1062

Avamise kuupäev 11.04.2012 03.04.2012 20.03.2012

Sissenõudja AS Bigbank OÜ Incure Inkasso Agentuur ITM Inkasso OÜ

Nõue EUR 8 198,08 1 767,27 466,83

Kohtutäitur Raigo Pärs Raigo Pärs Kristel Maalman

Võlgniku suhtes on lõpetatud järgmised täitemenetlused:

Jrk

Toimiku nr

163/2009/1730

Avamise kuupäev 17.06.2009

Sissenõudja Rahandusministeerium

Nõue EUR 38,35

Kohtutäitur Kersti Vilbo

Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste mahuks vähemalt 15 600 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Arvestades, et võlgnikul on ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt kohustusi vähemalt 15 600 eurot ning puudub vara kohustuste täitmiseks, olen ajutise pankrotihaldurina seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused suurenevad intresside ja viivise näol ning maksejõuetus on süveneva iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on oma eelnevate kohustuste täitmiseks sõlminud uusi laenulepinguid omamata püsivat sissetulekut. Võlgnik on ebapädevalt hinnanud oma maksevõimet. Võlgniku pangakontodelt nähtub, et võlgnik on tegelenud hasartmängudega – võlgniku arvelduskontodelt on toimunud pidevad väljamaksed Spordiennustus AS-ile. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik ei ole suhtunud oma kohustustesse vastutustundlikult, kulutades olulise osa oma sissetulekutest hasartmängudele jättes seetõttu täitmata oma kohustused võlausaldajate ees.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2010-2011.a., kui võlgnik ei suutnud leida tööd, mis tagaks piisava sissetuleku, et tasuda tekkinud kohustusi. Lõplikult selgus maksejõutuses 2012.a. alguses, kui võlgniku peamised võlausaldajad hakkasid võlgnevusi aktiivselt sisse nõudma. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Vastavalt PankrS § 171 lg 11 kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik ei ole käesolevaks hetkeks esitanud PankrS § 169 jj tulenevalt kohustustest vabastamise avaldust. Kui võlgnik nimetatud avalduse esitab, siis tuleks lähtudes PankrS § 171 pankrot välja kuulutada. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja lapsehoolduspuhkusel viibimisest tulenevalt on ka ebareaalne oluliste vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Menetluse raugemiseks alust ei ole, kuna võlgnik on esitanud võlgadest vabastamise menetluse avalduse ja alust selle rahuldamata jätmiseks ei ole. Võlgnik on küll ilmselgelt sattunud oma kohustuste täitmisel raskustesse tulenevalt oma senisest finantskäitumisest, kuid seaduses ettenähtud ajapiirides- viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist- ei ole silmnähtavat tahtlikku või hooletust võlausaldajte nõuete täitmata jätmisel või vara raiskamist võimalik tuvastada. Esitatud arvandmete alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et ta on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on saanud oma seisukoha avalduse suhtes väljendada- võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Oliver Ennok. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Antud menetluse eripära arvestades kuulub ajutise halduri taotletud tasust hüvitamisele üksnes 397 eurot ja seda riigieelarvelistest vahenditest, puudujääv osa kuulub hüvitamisele võlgniku vahendite arvel. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 20. oktoobril 2012. a. Nooremreferent

Marika Leimann Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.